1-25-3622/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-3622

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2025, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-25-3622

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Kriminaalasi

Tatjana Makarova süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9; §

200 lg 2 p 7, 8 järgi ning Denis Sergejev süüdistuses

KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8; § 136 lg 1; § 121 lg 2 p 1, 3; §

323 lg 1; § 424 lg 2; § 4231; § 184 lg 1; § 4181; § 213 lg 2

p 1; § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. augusti 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Denis Sergejev (isikukood 38108030333;

viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta

Denis Sergejevi

kaebus Harju Maakohtu 13. augusti 2025. a

kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 13.08.2025 otsusega mõisteti Denis Sergejev kokkuleppemenetluse

korras süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, § 136 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi kuritegude eest, mis on

toime pandud enne 25.08.2022 Harju maakohtu otsust asjas nr 1-22-4467 ning mõisteti KarS

§ 64 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaldades liitkaristuseks 4 aastat vangistust, millest arvati maha

otsusega 1-22-4467 määratud täielikult ärakantud karistus 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva

vangistust, lõplikuks karistuseks jäi 2 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust. Samuti tunnistati D.

Sergejev süüdi KarS § 424 lg 2, § 423¹, § 121 lg 2 p 1, 3, § 323 lg 1, § 200 lg 2 p 4, 7, 8, §

199 lg 7, 9, § 213 lg 2 p 1, § 184 lg 1 ja § 418¹ lg 1 järgi kuritegude eest, mis on toime pandud

pärast 25.08.2022 Harju Maakohtu otsust ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5

aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja

lõplikuks karistuseks jäi 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jäeti

muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, vangistuse kandmise alguseks loeti 18.03.2025.

Tatjana Makarovalt ja D. SergejevIlt mõisteti solidaarselt välja nende poolt tekitatud varalise

kahju katteks kannatanu K AS kasuks 749,99 eurot, mis tuleb kanda K AS arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank.

1(3)

1-25-3622

D. Sergejevilt mõisteti välja tema poolt tekitatud varalise kahju katteks kannatanu H.X.H

kasuks 1375,86 eurot, mis tuleb kanda H.X.H arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX

LHV pangas.

D. Sergejevilt mõisteti välja tema poolt tekitatud varalise kahju katteks kannatanu N.V.V

kasuks 3385,82 eurot (otsene kahju 3285,82 eurot ja õigusabikulu 100 eurot), mis kanda

N.V.V arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX COOP pangas.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti D. Sergejevilt välja riigieelarve

tuludesse menetluskulud – joobe tuvastamise tasu 87 eurot, ekspertiisikulud 4083 eurot,

määratud kaitsjale makstud tasu 2747,16 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha 2215 eurot. Maakohus määras, et menetluskulud kogusummas 9132,16 eurot võib

tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele.

2. 28.08.2025 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus D. Sergejevi apellatsioon, milles

kaebaja palub võimaldada tal tasuda temalt välja mõistetud summad peale 5-aastase

vangistuse ärakandmist. Oma taotlust põhjendab kaebaja sellega, et tal on kohustused, mida ta

peab tasuma igakuiselt ning et hetkel ei ole tal vangistuses tööd.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud süüdistatava apellatsiooni ning kriminaalasja materjalidega,

leiab, et D. Sergejevi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et

29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb

kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse

kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015

kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik

kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude

hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste

lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste

puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle

kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe

muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb

lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses

põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu

kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise

otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide

mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte

2(3)

1-25-3622

rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta

kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).

6. Kriminaalasjas on D. Sergejevi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 01.07.2025 sõlmitud

kokkulepe (IV köide lk 322-328), milles muuhulgas on ära näidatud nii kannatanute kasuks

väljamõistmisele kuuluvad tsiviilhagid, kui ka tasumisele kuuluvad menetluskulud.

Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate tsiviilhagide ja menetluskulude

koosseis ja suurus. Menetluskulude osas on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral

mõistetakse D. Sergejevilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha I astme kuriteo

toimepanemise eest 2215 € (kaks tuhat kakssada viisteist eurot), määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses kokku summas 2747,16 € (kaks tuhat seitsesada nelikümmend seitse

eurot ja kuusteist senti), joobe tuvastamise tasu 87 € (kaheksakümmend seitse eurot) ning

erinevate ekspertiiside kulud 4083 € (neli tuhat kaheksakümmend kolm eurot). Samuti on ära

toodud süüdistatavalt väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude kogusumma, milleks on

9132,16 eurot.

Maakohus on kokkuleppe kinnitamisel lähtunud nimetatud summadest. Samuti on kokku

lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS §

180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski

menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. D. Sergejev kinnitas kaitsja juuresolekul enda

soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (IV

köide lk 326 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja nii tsiviilhagide, kui ka

menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. D. Sergejev nõustus temalt kannatanute kasuks

tsiviilhagide ja riigieelarvesse tasumisele kuuluvate menetluskulude väljamõistmisega.

7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav D. Sergejev kinnitas, et

kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb selle kokkuleppe juurde.

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on

kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei

ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a

otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi

vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi

kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb

apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada

apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu

kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1

jätab ringkonnakohus D. Sergejevi kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)