2-25-107147/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

3. september 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-107147;

Rediem Capital AB hagi K.O. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 3908,60 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697)

Hageja esindaja

Alar Liivamägi (OÜ GS Core; alar.l@gscore.ee; XXX)

Kostja

K.O. (isikukood XXX; aadress XXX; XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista K.O.-lt Rediem Capital AB kasuks

põhivõlgnevus 1000 eurot ja viivis 266,81 eurot; välja mõista K.O.-lt Rediem Capital AB

kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 4.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist

mitte rohkem kui põhinõude ulatuses;

1.1 lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja

sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o

vastavalt 1000 euroga.

2. Selgitada:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 37,4% ja hageja kanda 62,6 %;

2.2 välja mõista K.O.-lt Rediem Capital AB kasuks menetluskulu 227,84 eurot;

2.3 välja mõista K.O.-lt Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 227,84 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

2.5 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele tagaseljaotsuse tegemisele

eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise saavutamiseks tehtud

toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil

kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-)

registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud.

2.6 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

2.7 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

2.8 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

2.9 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

2.10TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

2.11apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

2.12TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja kostja sõlmisid

14.09.2021 kirjalikus vormis väikelaenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja

üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest ja krediidiandja

täiendavast teabelehest, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot. Lepingu eritingimuste

kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 80 eurot, mille ta jäi võlgnema laenuna ja mis lisati

laenusummale nii, et lõplikuks laenusummaks kujunes 4080 eurot. Leping on poolte poolt

allkirjastatud (kostja poolt digitaalselt allkirjastatud). Laenulepingule kohaldub üldtingimuste

1. lõigu kohaselt ka panga hinnakiri. Laenuleping, eelkõige eritingimused, sisaldavad kõiki

tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke andmeid. Laenuandja on laenusumma

kostjale välja maksnud ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu eritingimustes on avaldatud

järgmine avaldamiseks kohustuslik teave lepingutingimuste kohta, mille põhjal on arvutatud

ka lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr: laenusumma (väljamakse arvelduskontole):

400 eurot; laenujääk (sisaldab käesoleva lepingu tasu): 4080 eurot, tagasimakse periood: 30

kuud, osamaksete arv: 30; esialgne maksete kogusumma: 5534,97 eurot; esialgne

intressimäär: 23,90 % aastas 0,066 % päevas, esialgne viivitusintressi määr: 23,90 % aastas

0,066 % päevas; esialgne krediidi kulukuse määr aastas: 30,68 %; lepingutasu: 80 eurot;

laenuhaldustasu: 2,90 eurot; ligikaudne osamakse suurus: 184,86 eurot. Kostja on lepingu

täitmiseks tasunud kogusummas 3000 eurot järgmised maksed: 13.10.2021 1500 eurot,

09.08.2022 1500 eurot.13.10.2021 makse 1500 eurot kattis ära kaheksa kuu (10.10.2021 –

10.05.2022) maksekohustuse (174,03 + 7 x 184,86 = 1468,05 €) maksegraafiku järgsetes

summades ning osaliselt, 31,95 eurot ulatuses ka üheksanda, 10.06.2022 makse (põhiosa).

10.06.2022 maksest jäi tasumata 152,91 eurot. 10.06.2022 ja 10.07.2022 makse kohustused

jäid viivitusse ja said täidetud viivitusega 09.08.2022 laekumise 1500 eurot arvelt.

09.08.2022 makse kattis ära kahe tasulise meeldetuletuskirja tasu (2 x 4,85 = 9,70 €) ning

10.06.2022 – 10.01.2023 maksete kohustused maksegraafikus märgitud summades (7 x

186,86 = 1294,02). Lisaks sai osaliselt täidetud ka 10.02.2023 makse kohustus 43,37 euro

ulatuses (põhiosa) (9,70 + 1294,02 + 43,37 = 1500 €). Ülejäänud osas jäid kostja kohustused

täitmata. Kostja jäi viivitusse 10.06.2022 ja 10.07.2022 maksetega ning kõigi maksegraafikus

sätestatud maksetega alates 10.02.2023 maksest. Tasumata maksete makseviivituse tõttu

saatis krediidiandja kostjale enne tasulise meeldetuletuse saatmist igakordselt korduvalt tasuta

meeldetuletusi. 11.05.2023 saatis laenuandja kostjale viimase hoiatusena laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, sisult samuti meeldetuletuse, milles tuletas täitmata jäänud kohustusi

meelde, palus 14-päevase täiendava tähtaja jooksul võla tasuda ning hoiatas, et võla tasumata

jätmisel öeldakse laenuleping üles ning edastatakse nõue sissenõudmiseks inkassofirmale.

Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlga ei

tasunud. 26.05.2023 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega

laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist (dtl 96).

Ülesütlemise eelse seisuga oli sissenõutavaks muutunud maksetest osaliselt või täielikult

tasumata maksegraafiku 4 makset (veebr– mai 2023). 06.09.2024 loovutas algne võlausaldaja

lepingust tuleneva nõude hagejale (dtl 98). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks

põhivõlg 2161,47 eurot, intress 176,26 eurot, laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmisega

seotud kulud 20 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1018,57

eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlalt arvestatud viivis 0,066 % päevas alates

hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Välja mõista kostjalt hageja

kasuks menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 27.05.2025,

kostja tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

6. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaali kaudu vahel sõlmitud 14.09.2021 väikelaenulepingu (dtl 36-44), mille alusel sai kostja

laenu 4000 eurot (dtl 45).

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 26.05.2025 (dtl 97). Samuti ei ole vaidluse all

asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud

vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

9. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

11. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

12. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

13. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

14. Hagiavalduse kohaselt kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Enne

laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet suure põhjalikkusega.

Selleks esitas kostja ise oma krediidivõimet puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka

täiendava andmete kontrolli. Krediidiandjal on õigus eeldada tarbija poolt esitatavate andmete

õigsust, valeandmete esitamisel ei vastuta krediidiandja selle eest (VÕS § 4034 lg 7 viimane

lause). Kostja esitatud andmete põhjal töötas ta tähtajatult tööandja K.O.-st OÜ juures, tema

regulaarne netosissetulek oli 1800 eurot kuus, finantskohustused kokku olid 5000 eurot,

igakuised kuumaksed 500 eurot, ta elas endale kuuluvas korteris ja tal polnud ülalpeetavaid.

Kostjale jäi esitatu põhjal igakuiselt vaba raha 1300 eurot. Laenuandja kontrollis kostja

finantsseisundit kostja kontoväljavõttelt, mis kinnitas kostjal püsiva ja piisava suurusega

sissetuleku olemasolu. Kostja kontoväljavõttega tõendatud viimase kuue kuu sissetulek

tööandjalt oli kokku 11334 eurot ehk keskmiselt 1889 eurot kuus, mediaansissetulek 1750

eurot kuus. Kostja tõendatud netotulu oli seega lepinguga võetud laenukohustuste tasumiseks

igati piisav. Kostja kasutuses oli tõendatult igakuiselt vähemalt 1750 eurot, mille arvelt

lepingu alusel kuumaksete tasumine oli igati jõukohane. Kostja konto ei olnud arestitud, sealt

ei nähtunud makseid hasartmängukorraldajatele ega inkassofirmadele, mis viidanuks

võimalikele täitmata kohustustele või makseraskustele. Krediidiandja kontrollis ka kostja

võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistritesse. Maksehäireregistrite

päringute vastuste kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid. Seega oli kostja usaldusväärne

maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale laenulepingu tagajärjel

tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – 184,86 eurot kuus - oli mõistliku kahtluseta kostjale

jõukohane. Krediidiandja pidas kostja esitatud andmete täpsustamiseks kostjaga ka

telefonikõne, milles küsis täpsustavaid küsimusi ja omakorda veendus kostja krediidivõimes.

Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita.

Krediidiandja täitis oma lepingueelset kohustust kohaselt (dtl 46-87).

15. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Kohus leiab samuti, et laenuandja on jätnud kostja

krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontodelt nähtuva teabe kostja

kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema

selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto

väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et

kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist (Bondora AS), mis oleks

pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma

sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei

omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta.

Krediidiandja pidas kostja esitatud andmete täpsustamiseks kostjaga ka telefonikõne, milles

küsis täpsustavaid küsimusi ja omakorda veendus kostja krediidivõimes. Kohus leiab, et

nimetatud telefonikõne järgi ei saa järeldada, et kostja oli krediidivõimeline. Ei ole

täpsustatud eraisikute (Karuse Mario) laenude asjaolusid, suurust, tagasimakseid jne, samuti

korduvalt samal päeval suuremate summade ebaselged edasi-tagasikandmised.

Kontoväljavõttest pigem nähtub, et tegemist ei olnud tavalise eraisikute vahelise laenuga.

16. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

17. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti

kokku 4000 eurot. Kostja on hageja andmetel teostanud makseid kokku 3000 eurot. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1000 eurot.

18. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise

tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos

VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb

see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,

RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes

seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403(4) lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse viivise võlgnevus perioodi 30.05.2023 -3.09.2025

eest on kostjal viivis 266,81 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

19. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1000 eurot ning viivis seisuga 3.09.2025 seisuga 266,81

eurot ja alates 4.09.2025 viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

II lauses sätestatud määras põhinõudelt 1000 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded

kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

22. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 37,4% ulatuses kostja ja

62,6% ulatuses hageja kanda.

23. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

24. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud kokku 609,20 eurot. Kohus on menetluskulude otsustuses

arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja

vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike

küsimuste keerukust, s.o 134,20 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks

menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.

25. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 227,84 eurot (37,4%x609,20).

26. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik