2-25-3010/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

03.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-3010

Kohtuasi

S.I avaldus võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja S.I (isikukood XXX)

Usaldusisik O.B

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 06.05.2025 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule

maksejõuetusavalduse uueks läbivaatamiseks ning võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamise uueks otsustamiseks.

2. Rahuldada S.I määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.I

(avaldaja, võlgnik) esitas 25.02.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles palus algatada enda võlgade ümberkujundamise menetluse.

Avalduse kohaselt on võlgnik abielus ja tal on kolm ülalpeetavat. Võlgnik töötab päästjana.

Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1400 eurot ja FIE-na metsa abitöölisena

teenitud tulu 650 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on kokku 2383 eurot. Võlgnikule ja

tema abikaasale kuulub korteriomand (kummalegi ½ kaasomandist) Pärnu-Jaagupis, mis on

võlgniku ja tema perekonna elukohaks, ning sõiduauto BMW XS (ehitusaasta 2003).

Võlgniku suhtes on käimas kaheksa täitemenetlust ning täitmata kohustuste suuruseks on 42

711,16 eurot.

2. Maakohus tegi 06.03.2025 määruse, millega kohustas võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu

ja kulutuste katteks 886 eurot viie osamaksega.

3. Maakohus võttis 14.03.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

usaldusisikuks O.B .

4. Usaldusisik esitas 14.04.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos usaldusisiku

aruandega.

4.1. Aruande kohaselt kuulub võlgnikule alates 15.09.2014 ½ kaasomandist korteriomandis

asukohaga XXX üldpinnaga 25,7 m2. Korteriomandit koormavad isiklik kasutusõigus

võlgniku abikaasa isa kasuks ning keelumärked, mis on seatud nii võlgniku kui ka tema

abikaasa suhtes algatatud täitemenetluste raames. Võlgniku seletuste kohaselt on abikaasal

täitmisele kuuluvate kohustuste kogusumma ca 30 000 eurot. Võlgniku hinnangul on korteri

väärtus 15 000 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto BMW X5, mille väärtus on võlgniku

hinnangul ca 800 eurot.

4.2. Võlgnik on alates 28.04.2020 registreeritud FIE-na. Muud kehtivad seosed äriühingutega

puuduvad. Võlgniku keskmine igakuine sissetulek on ca 1400 eurot kuus. Ettevõtlustulu

puudub. Võlgniku Paysera konto väljavõttel on märgata ebaregulaarseid laekumisi teiselt

Paysera kontolt, mille väljavõtet ei ole esitatud. Võlgniku selgituse kohaselt sõltub võimaliku

lisatulu teenimine eelkõige põhitöökoha koormusest ja hooajalisusest. Võlgnikul on kolm

alaealist last.

4.3. Võlgnikul on vähemalt 45 970,86 euro ulatuses kohustusi, millest suurem osa tuleneb

jõustunud kohtulahenditest. Võlgniku vara väärtus ei kata kohustusi ning olemasolev

sissetulek ei võimalda neid mõistliku aja jooksul täita. Tegemist on pankrotiolukorraga.

Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on elamine üle oma tegelike võimaluste,

peamiselt laenude arvelt. Täitemenetlused võlgniku suhtes algatati juba 2023. aasta aprillis

ning mitmed kohtulahendid on tehtud 2022. aastal, mis viitab sellele, et võlgniku raskused ei

ole ajutised.

4.4. Võlgniku sissetuleku suurust ning tema ülalpeetavate arvu arvestades ei ole võimalik

koostada realistlikku ega täidetavat võlgade ümberkujundamise kava. Võlgniku väitel tasub ta

hetkel täitemenetlustes sõlmitud maksegraafikute alusel 600 eurot kuus. Sama summa

tasumisel saaks teoreetiliselt koostada vähemalt seitsme aasta pikkuse kava. Mida pikem on

kava, seda suurem on risk selle mittetäitmiseks – sh võlgnikust sõltumatutel põhjustel (nt

töötuks jäämine või haigestumine). Otstarbekas oleks hoopis pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamine.

4.5. Võlgnik ei nõustu pankroti väljakuulutamisega, sest ei soovi vara müüki. Selline

põhjendus ei ole aga piisav ebamõistlikult pika ümberkujundamiskava koostamiseks, eriti

arvestades, et isegi kava olemasolu ei tagaks vara säilimist. Korteriomandist ½ kuulub

võlgniku abikaasale, kelle suhtes on samuti algatatud täitemenetlused ca 35 000 euro ulatuses.

Arvestades, et abikaasa igakuine sissetulek (koos sotsiaaltoetustega) on umbes 1000 eurot,

puudub alus eeldada, et ka ühine ümberkujundamismenetlus oleks perspektiivikas.

5. Maakohus kuulas 23.04.2025 võlgniku ja usaldusisiku ära ning andis võlgnikule tähtaja

teatamaks, kas ta jääb oma avalduse juurde või soovib pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

6. Võlgnik teatas 28.04.2025, et jääb oma avalduse juurde.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus jättis võlgniku avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks

rahuldamata, vabastas O.B võlgniku usaldusisiku kohustustest ning jättis menetluskulud

võlgniku kanda. Maakohus määras usaldusisiku tasuks 1268,80 eurot (sh käibemaks) ning

määras, et sellest 354,40 eurot kuulub hüvitamisele võlgniku poolt kohtu deposiitkontole

kantud summast. Ülejäänud osas (644,16 eurot (sh käibemaks)) andis maakohus võlgnikule

riigipoolset menetlusabi ilma kohustuseta see riigile hüvitada.

7.1. Maakohus leidis, et täidetud ei ole FIMS § 19 lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt ei tohi võlgnik olla veel püsivalt

maksejõuetu.

Võlgniku igakuised sissetulekud on umbes 1400 eurot. Avalduse kohaselt on võlgnikul

lisasissetulekud 650 eurot FIE tulu näol, kuid usaldusisikule antud selgituse kohaselt sõltub

lisatulu teenimine eelkõige põhitöökoha koormusest ja hooajalisusest. Seega ei saa väita, et

selline sissetulek oleks järjepidev.

Võlgnikul on kohustusi vähemalt 45 970,86 eurot. Võlgnik on sõlminud täitemenetlustes

kokkulepped, mille kohaselt tasub ta hetkel võlgade katteks 600 eurot kuus. Võlgniku

abikaasa on samuti makseraskustes ning tema kohustused kokku on umbes 30 000 eurot.

Abikaasa sissetulekud on 900 eurot kuus ning ta maksab hetkel võlausaldajatele igakuiselt

1300 eurot. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku igakuised väljaminekud

2383 eurot.

Võlgnik ei ole võimeline oma sissetulekutest laenukohustusi teenindama, mida kinnitab ka

asjaolu, et võlgniku suhtes on käimas kaheksa täitemenetlust. Võlgnik on küll teinud

pingutusi lisasissetulekute hankimiseks, kuid on samas selgitanud, et tervis ei võimalda tal

enam sellise töökoormuse jätkamist. Võlgniku selgituste kohaselt soovib ta võlgade

ümberkujundamise menetlust põhjusel, et mitte kaotada oma eluaset.

Arvestades võlgniku kohustuste suurust, püsivaid sissetulekuid ning asjaolu, et ka võlgniku

abikaasa on makseraskustes, ei ole võlgniku makseraskused ajutise iseloomuga. Võlgnik on

püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on elamine üle oma

tegelike võimaluste, peamiselt laenude arvelt.

Praegusel juhul oleks kohane kuulutada välja võlgniku pankrot, kuid võlgnik on väljendanud,

et jääb võlgade ümberkujundamise avalduse juurde. Seega pole võimalik algatada

pankrotimenetlust ega kohustustest vabastamise menetlust, kuna selleks on FIMS § 18 lg 3

alusel vajalik võlgniku nõusolek.

Eeltoodu põhjal jääb võlgniku maksejõuetusavaldus FIMS § 18 lg 2 p 4 ja lg 3 alusel

rahuldamata.

7.2. FIMS § 18 lg 2 ja § 54 lg 1 alusel tuleb kindlaks määrata usaldusisiku tasu.

Esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Töötasu

arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (lisandub käibemaks) ning ta

palub määrata usaldusisiku tasuks 1268,80 eurot (käibemaksuga). Usaldusisiku tasu vastab nii

tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile.

Usaldusisiku tasu kuulub osaliselt, summas 354,40 eurot, hüvitamisele võlgniku poolt kohtu

deposiitkontole kantud summa arvelt. Usaldusisik taotleb pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg-te

4 ja 41 ning TsMS § 183 lg 2 alusel oma tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest.

Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Arvestades võlgniku kohustusi ning vara

puudumist, ei ole maksejõuetusavalduse menetluskulusid võimalik täies ulatuses katta

deposiiti tasutud summast ega võlgniku sissetulekust. Käesoleval juhul on võimalik

usaldusisiku tasu osaliselt välja maksta riigi vahenditest. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 51 ning

justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-st 1 ja §-st 2 lg 1 on riigi vahenditest hüvitatava

usaldusisiku tasu suurus 8 tunni eest (pooltunde 16 x 33 eurot) 528 eurot, millele lisandub

käibemaks 116,16 eurot.

Määruskaebus

8. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega rahuldada tema avaldus võlgade ümberkujundamiseks või saata asi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus ei hinnanud ega uurinud põhjalikult võlgniku maksevõimet. Võlgnik on tõendid

oma sissetulekute, kulude ja tulevase töötulu kohta esitanud. Maakohus ei võimaldanud

võlgnikul täiendavalt selgitada enda olukorda ega nõudnud temalt ka lisatõendeid. Võlgade

ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul võlad tasuda järk-järgult. Maakohus

ei kaalunud piisavalt, kas ümberkujundamise plaan oleks realistlik ja täidetav.

Menetluse edasine käik

9. Usaldusisik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldmata jätta.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

saata asi tagasi maakohtule maksejõuetusavalduse uueks läbivaatamiseks ning võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

12. Maakohus asus ennatlikult seisukohale, et võlgniku puhul on täitmata FIMS § 19 lg-st 1

tulenev eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt ei tohi

võlgnik olla veel püsivalt maksejõuetu.

12.1. Usaldusisiku poolt välja selgitatud andmetel on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt

45 970,86 eurot. Sinna hulka kuuluvad mh Bigbank AS-iga, Credit Invest OÜ-ga ja Credit

Invest OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded, mille osas ei ole veel jõustunud

kohtulahendeid ning lisaks Bondora AS-iga, Blackhill OÜ-ga, B2 Impact OÜ-ga ning Aktiva

Finance Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded, mille osas on olemas

jõustunud kohtulahendid (peamiselt maksekäsud). Eelduslikult on tegemist

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuetega.

12.2. Kohtul on kohustus tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul mh kontrollida, kas

krediidiandja on järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 403⁴ lg-st 1 tulenevat vastutustundliku

laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 11, 17, 25, 29).

Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus tarbijakrediidi lepingu kehtivuse kontrolli

tegema omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises

korras ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud vastuväiteid. Nimetatud kohustus laieneb PankrS §

100³ lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud

kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli

(TlnRnKo 28.03.2025, 2-24-1214, p 7).

Euroopa Kohus on selgitanud, et liikmesriikidel on kohustus tagada isikutele tõhusad liidu

õigusest tulenevad õigused. Selle kohustusega on hõlmatud eelkõige direktiivist 93/13

tulenevad õigused. Liikmesriigi kohtu kohustust kontrollida omal algatusel, ega

lepingutingimused pole ebaõiglased, õigustab tarbijatele pakutava kaitse aluseks oleva avaliku

huvi olemus ja tähtsus. Seetõttu ei saa tagada lepingutingimuste võimaliku ebaõiglase laadi

tõhusat kontrolli, kui kohtuotsuse seadusjõud oleks kohtulahenditel, millest ei nähtu, et selline

kontroll on toimunud. Asjaomane kaitse on tagatud üksnes juhul, kui pädev kohus on

vähemalt korra kontrollinud, ega vaidlusaluse lepingu tingimused pole ebaõiglased, ja et selle

kontrolli käigus, mida on vähemalt kokkuvõtlikult põhjendatud, ei ilmnenud ebaõiglaste

tingimuste olemasolu, ning et tarbijat on nõuetekohaselt teavitatud sellest, et kui ta ei esita

apellatsioonkaebust riigisiseses õiguses sätestatud tähtaja jooksul, aegub tema õigus tugineda

hiljem nende tingimuste võimalikule ebaõiglasele laadile (EKo, 07.11.2024, C-178/23, p-d

36–39 ja seal viidatud varasem praktika). Samad põhimõtted kohalduvad ka tarbijakrediidi

sätetest, sh direktiivist 2008/48 tulenevate tarbijate õiguste puhul.

12.3.

Ringkonnakohus leiab, et viidatud seisukohad kohalduvad ka võlgade

ümberkujundamise menetlusele. Kui jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude puhul nähtub,

et kohus ei ole eelnevalt kontrollinud, kas krediidiandja on järginud VÕS § 403⁴ lg-st 1

tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb seda kontrollida võlgade

ümberkujundamise menetluses.

12.4. FIMS §-s 25 sätestatud põhimõtetest tulenevalt saab ümberkujundamiskava kinnitada

üksnes nende nõuete osas, mis on ka tegelikult olemas. Kohustuse olemasolu ja tegeliku

suurusele peab FIMS § 20 lg 3 järgi ümberkujundamiskava koostamisel hinnangu andma

usaldusisik. Kui usaldusisikul on alust kahelda, et võlausaldajad ei pruugi olla täitnud

võlgnikule krediiti andes VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet, peab

usaldusisik hindama, kas võlausaldajate nõuded on VÕS § 4034 lg-test 6 ja 7 tulenevalt ikkagi

põhjendatud. Võlausaldajate nõuete põhjendatust ja suurust hindab FIMS § 25 lg-tes 2–4

sätestatud korras esmalt usaldusisik ja seejärel kohus.

12.5. Pärast nõuete põhjendatuse ja suuruse kontrollimist võib võlgniku kohustuste tegelik

suurus osutuda usaldusisiku poolt algselt tuvastatust oluliselt väiksemaks ning see võib muuta

võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimise perspektiivi.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb saata asi maakohtule tagasi avalduse uueks läbivaatamiseks.

Maakohtul tuleb avalduse läbivaatamisel määrata usaldusisikule täiendav tähtaeg nõuete

põhjendatuse kontrollimiseks ja tegeliku suuruse välja selgitamiseks ning seejärel anda uus

hinnang võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise eelduste olemasolule.

14. Maakohus määras kindlaks usaldusisiku tasu suuruse. FIMS § 54 lg-st 2 tulenevalt määrab

kohus usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse

tegemisel. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning maakohus peab avalduse

uuesti läbi vaatama, kuulub määrus tühistamisele ka usaldusisikule tasu määramise osas.

Maakohus määrab usaldusisiku tasu kindlaks FIMS § 18 lg 2 ja § 54 lg 2 alusel avalduse uuel

läbivaatamisel.

15. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse

määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus.

16. FIMS § 18 lg 10 teise lause kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)