2-25-5691/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2025. a, Kuressaare Tsiviilasja number 2-25-5691 Tsiviilasi X.E hagiavaldus J.W vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X.E (isikukood XXX), esindaja: Z.H (isikukood XXX) Kostja: J.W (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Keelduda X.E hagi J.W vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes menetlusse võtmast. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda; hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus 1. X.E esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse J.W vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hageja soovib kostjalt täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmist alates märts 2025 summas 301,71 eurot kuus. 2. 17.07.2025 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat märkima menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. TsMS § 338 lg 2 ja 3 kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Kui menetlusosaline ei tea teise

2-25-5691 menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Kohus selgitas, et PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks on see, et kostja on elatise maksmise kohustust rikkunud ning kohustuse täitmata jätmise tõttu on tekkinud kahju ja saab nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Hageja nõuab elatist summas 301,71 eurot kuus aga on märkinud enda vajaduseks 690 eurot kuus, seega nõuab hageja elatist väiksemas summas, kui on tema hagis märgitud vajadused. Kohus selgitas, et elatise suurus määratakse kindlaks lähtuvalt lapse vajadustest ja täisealise puhul ei kohaldata elatise miinimummäära. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada asjaolud ning tõendid selle kohta, mis ulatuses on hagejale kahju tekkinud elatise maksmise kohustuse rikkumise tõttu ning kas kostjalt on varasemalt elatis välja mõistetud ja kas hageja on nõudnud kostjalt elatise tasumist täisealiseks saanuna. Lisaks tuleb hagejal selgitada nõutava elatise suuruse kujunemist. Kohus kohustas hagejat esitama selge nõue, millest nähtuks, alates mis perioodist ja millises summas hageja kostjalt elatis väljamõistmist nõuab. Kohus selgitas, et hagejal tuleb märkida ka, kas ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses või kohtuistungil ning kas hageja soovib tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta. Kohus kohustas hagejat esitama andmed mõlema vanema varalise seisundi kohta, sest ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. Varalise seisundi kirjeldus peaks sisaldama mh vanemate tulu, kinnisvara ning ka kulutusi. Eelnevast tulenevalt hageja peab põhjendama, miks on vajalik elatise välja mõistmine kostjalt. Hageja ei saa tugineda kostja seadusest tulenevale kohustusele last ülal pidada, sest hageja ei ole alaealine. Samuti tuleb hagiavalduses märkida, kas ja millises ulatuses annab hagejale elatist teine lapsevanem ning esitada vastavad tõendid. Kohus kohustas hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti. 3. Hageja ei ole 03.09.2025 seisuga, seega antud tähtaja jooksul hagiavalduse puuduseid kõrvaldanud. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust peale eelnimetatud puuduste kõrvaldamist sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. 6. Juhindudes TsMS § 168 lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 2