Legislator Case Law & Legislation
2-25-4227/19 AI generated

2-25-4227/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-4227/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada pankrotihaldur (usaldusisiku ülesannetes) Hillar Villersi 01.08.2025 Lõpetada K. L. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

Legislator headnote

AI generated

2-25-4227/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: L. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-4227

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-25-4227

Määruse tegemise aeg ja koht

03. septembril 2025, Rakvere

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Kohtuasi

K. L. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega

ja

pankrotihalduri tasu määramine, usaldusisiku määramine

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kirjalik menetlus

Võlgnik: K. L., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti

aadress: XXX

Pankrotihaldur: Hillar Villers, JeweLex Advokaadibüroo

OÜ, aadress: Keskväljak 4, 41531 Jõhvi linn, e-post

XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada pankrotihaldur (usaldusisiku ülesannetes) Hillar Villersi 01.08.2025

taotlus.

2. Lõpetada K. L. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist, kuna

võlgnikul

puudub raha masskohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

3. Kinnitada K. L. (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete

osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud järgnevalt (I ja III järgus

nõuded puuduvad):

Võlausaldaja

Välja maksmata

nõude

suurus EUR

Järk

Jaotis %

B AS (RK XXX)

6 972,79

II

31,182

B OÜ (RK XXX)

15 388,51

II

68,818

4. Lõpetada K. L. (pankrotis) pankrotimenetlus.

5. Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers K. L. (pankrotis) pankrotimenetluses

pankrotihalduri ja usaldusisiku ülesannetest alates lõpparuande kinnitamise

kohtumääruse jõustumisest.

6. Määrata pankrotihaldur Hillar Villersi tasuks 1098,64 eurot (sisaldab

käibemaksu 212,64 eurot).

7. Anda K. L.le menetlusabi pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu kandmiseks ning

hüvitada riigi vahenditest 1098,64 eurot (sisaldab käibemaksu 212,64 eurot), mida ei

mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub

kandmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le, arveldusarve nr XXX, XXX AS.

8. K. L. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

9. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses K. L. usaldusisikuks E. M.

(isikukood XXX; e-posti aadress: XXX; mob tel nr: XXX). Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande

10.aprilliks.

10. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

11. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi

Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p-is 7 märgitud väljamakse teostamiseks.

Edasikaebamise kord

Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva

jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa

esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste

hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise/jätkamise osas võib esitada

määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

1. 10.04.2025 kohtumäärusega rahuldas kohus K. L. maksejõuetusavalduse. Kohus kuulutas

välja K. L. pankroti 10.04.2025 kell 14:00, pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes määrati

Hillar Villers. Võlausaldajate üldkoosoleku ajaks määrati 05.05.2025 kell 15.00. 14.07.2025

kinnitati K. L. pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekiri.

2. 01.08.2025 taotluses palub pankrotihaldur lõpetada K. L. pankrotimenetlus raugemise tõttu

peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud

kulude väljamaksmiseks. Määrata pankrotihalduri tasuks 1098,64 eurot koos käibemaksuga.

Pankrotihalduri tasu tasumiseks anda menetlusabi ja pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi

vahenditest JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto XXX XXX AS), millise kaudu

haldur tegutseb. Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest K. L.

pankrotimenetluses. Nimetada K. L. usaldusisikuks jätkuvas kohustustest vabastamise

menetluses E. M. (isikukood XXX).

Aruandes tõi pankrotihaldur välja järgneva:

- pankroti väljakuulutamise seisuga oli XXX AS arvelduskonto jääk 1,27 eurot;

- võlgnikule on laekunud pankrotiperioodil Tapa Vallavalitsuselt toimetulekutoetusi 374,99

eurot, 375 eurot ja 375 eurot, Sotsiaalkindlustusametilt peretoetusi 3 x 80 eurot. Lisaks kaks

makset eraisikutelt kokku 70 eurot. Samuti on juunis AS-ist H laekunud töötasu 44,55 eurot.

Laekumised kuni 1 181,33 eurot (886 eurot + 1/3 sellest kuna 1 ülalpeetav) ei kuulu

täitemenetluse seadustiku (TMS) kohaselt mittearestitava summana pankrotivara koosseisu.

Laekumisi pankrotivarasse ei ole;

-pandiese pankrotivara koosseisus puudus ja seega laekumisi pandieseme müügist ei ole;

-pankrotimenetluse masskohutused puuduvad (PankrS § 146 lg 1 p 3 ja § 148);

-rahalisi vahendeid on pankrotivara koosseisus 0 eurot. Seega ei saa PankrS § 146 lg 1

sätestatud väljamakseid teha;

- võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole (PankrS §’ 146 lg 1 p 2);

-pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 1098,64

eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuluna välja maksmata pankrotivara arvelt

rahaliste vahendite puudumise tõttu;

-andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: võlgniku

nimele on avatud pensionikonto nr XXX, konto saldo oli 20.03.2025.a seisuga 0 (realiseeritud

ehk raha välja võetud). Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu

andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes

ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole.

Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette

aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega müümata ja/või teistelt isikutelt saadav

pankrotivara puudub.

- pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I ja III

järgu nõuded puuduvad.

Võlausaldaja

Välja

maksmata

nõude

suurus EUR

Järk

Jaotis %

B AS (RK XXX)

6 972,79

II

31,182

B OÜ (RK XXX)

15 388,51

II

68,818

Kokku on II järgu välja maksmata nõudeid 22 361,30 eurot.

Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjusteks

asjaolu, et ta võttis 3 aastat tagasi laene, kuid pärast töökoha kaotust ei suutnud enam

tagasimakseid teha. Samas lõpetas võlgnik ise töösuhte (halduri hinnangul võis esineda mõjuv

põhjus). Kuid arvestades võlgniku sissetulekuid (maksejõuetusavalduse p 5.3) ja täitmata

kohustusi (usaldusisiku aruande lisa 6 p 5.1), siis tõenäoliselt ei ole võlgnik laenude võtmisel

(valdav enamus laene on võetud 2024.a esimeses pooles vastavalt võlausaldajate poolt

edastatud maksekäskudes kajastatule) arvestanud enda võimekusega laenusuhetest tulenevaid

kohustusi täita. Ilmselt ei olnud ka eluliselt vajalik sellises ulatuses (üle 20 000 euro) laene

võtta. Seega on maksejõuetuse tekkel oma roll ka võlgnikul, kuna ta on üle hinnates oma

maksevõimet võtnud laene. Samas peab möönma, et suure tõenäosusega ei ole ka

võlausaldajad (võimalik, et eirates vastutustundliku laenamise põhimõtet) eelnevalt

kontrollinud võlgniku maksevõimet ja on andnud kergekäeliselt laenu, millega on kaasa

aidanud käesoleva olukorra tekkele. Kuna võlausaldaja B OÜ nõuded põhinevad jõustunud

kohtulahenditel ja pankrotimenetluses loetakse sellest johtuvalt nõuded tunnustatuks

kaitsmiseta, siis puudub käesoleval ajal ja ka edasises võimalikus pankrotimenetluses vajadus

ja alus analüüsida vastutustundliku laenamise tingimuste järgimist võlausaldajate poolt.

Võlausaldaja B AS on teinud nõude ümberarvestuse ja lugenud kõik võlgniku poolt tehtud

maksed põhivõla katteks ja nõuab esitatud nõudeavalduses ainult tagastamata krediidisumma

tasumist. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline

määrata, kuid arvestades täitemenetluste algusaegu, võib suure tõenäosusega selleks pidada

detsember 2024. Pankrotihaldur luges maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse

tähenduses.

3. 25.08.2025 kohtumäärusega tegi kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

ettepaneku K. L. (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige

võlausaldajatele) tasuda K. L. (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks deposiit 1500

eurot 01.09.2025. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

raugemisega.

5. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS §

158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg

3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3

nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab

kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et

pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike

väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud,

märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele

nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

6. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks

raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole,

pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.

Kohus leiab, et K. L. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti

väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

7. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo

tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pärast töökaotust ei suutnud võlgnik

võetud laene tagasi maksta. Võlgnik ei arvestanud oma maksevõimet laenukohustuste

täitmisel.Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3

tähenduses.

Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud

nõuete osas täitedokumendiks.

8. K. L. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja

maksmata jäänud B AS nõue 6972,79 eurot ning B OÜ nõue 15 388,51 eurot.

PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar

Villers halduri ülesannete täitmisest.

9. PankrS § 163 lg 7 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel.

Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

Kohus algatas 10.04.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

11. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 10.04.2025, tuleb menetlust jätkata.

01.08.2025 on kohtule esitatud E. M. nõusolek K. L. usaldusisikuks. Kohus määrab seega

võlgniku usaldusisikuks E. M..

12. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse

vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata

sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

13. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui

neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

14. Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva

seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb §

45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7

nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste

rikkumisest teadasaamisest arvates.

15. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §

46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks

kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande 10. aprilliks.

Halduri tasu kinnitamine

16. PankrS § 65 lg 1 kohaselt, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri

taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud

alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab

kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

17. PankrS § 65 lg 11 ja 113 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Füüsilise isiku

pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui

kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks

on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab

ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni

koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

18. Pankrotihaldur taotleb halduri tasu toimingutasuna TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud

alampalga määras, mis on praegu kehtiv summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks

212,64 eurot, kokku on tasu 1098,64 eurot.

19. Haldur palub anda menetlusabi ning määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras

summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot, riigi

vahenditest.

Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab K. L.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks

ning hüvitab riigi vahenditest 1098,64 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse

välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex

Advokaadibüroo OÜ-le, arveldusarve nr XXXX, XXX AS.

20. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 158 lõpetab kohus pankrotimenetluse

raugemise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

Kohtunik