2-25-107696/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. septembril 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-107696

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi X vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõuetes

Tsiviilasja hind

3989,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood:

12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn, Harju maakond, e-posti

aadress:info@pzu.ee

Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder, e-posti

aadress: xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xilt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks kahju 2981,48 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 462,81 eurot ning edasiulatuv viivis alates

23.04.2025 põhinõudelt 2981,48 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude 2981,48 euro täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud Xi kanda.

4. Välja mõista Xilt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks menetluskulud 775 eurot

ning menetluskuludelt 775 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-107696 AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi

X vastu kahju ja viiviste nõuetes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte toimetatud KÄPO vahendusel 06.06.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud

tähtajaks, so 20.06.2025 hagile vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1

ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust

rikkunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Liikluskindlustuse

seaduse LKindlS § 53 lg 1 p 4 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi

vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse (LS) § 69 lõikes 3 nimetatud

seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi

toimumist.

Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 2981,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus

462,81 eurot ning edasiulatuv viivis alates 23.04.2025 põhinõudelt 2981,48 eurolt 0,05% päevas kuni

põhinõude 2981,48 euro täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1

alusel hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju 2981,48 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 462,81 eurot ning edasiulatuv viivis alates 23.04.2025 põhinõudelt

2981,48 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude 2981,48 euro täitmiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskulud 775 eurot (riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud

kulu 20 eurot, õigusabikulud 300 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: nõude

asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 22.04.2025 hagiavalduse koostamise ja

kohtule esitamine 2 h x 150=300 eurot (käibemaksuta).

Hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 775 eurot (320+455).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik