2-25-12101/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 3. september 2025

Tsiviilasja number

2-25-12101

Tsiviilasi

G.M maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: G.M

(isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxx; e-post xxxx; tel. XXX)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda G.M-i maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest.

2. Lugeda avaldus koos lisadega G.M-ile tagastatuks.

3. Jätta menetluskulud G.M-i kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte G.M-ile .

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. G.M (avaldaja, võlgnik) esitas 28. juulil 2025 Tartu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles taotles enda suhtes pankroti väljakuulutamist.

Tartu Maakohus jättis 29. juuli 2025. a määrusega maksejõuetusavalduse käiguta ja määras

võlgnikule tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates järgmiste puuduste

kõrvaldamiseks: nõuetekohaselt vormistatud maksejõuetusavalduse esitamiseks ning

avalduselt riigilõivu 10 eurot tasumiseks.

Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust

menetlusse võtmast ja tagastada selle.

2. Avaldaja sai kohtu 29. juuli 2025. a määruse kätte 30. juulil 2025 kättetoimetamisportaali

vahendusel, seega lõppes puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 13.

augustil 2025 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135, § 136 lg 6). Võlgnik ei ole

käesoleva ajani puudusi kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 9 lg-te 1 ja 2, § 11 lg 6, § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 1

p-de 9 ja 10 ning § 3401 lg 2 alusel.

5. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad

FIMS-is või TsMS-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. TsMS § 371 lg 1 p

10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole

tasutud riigilõivu.

Kohtul puuduvad andmed riigilõivu tasumise kohta.

6. FIMS § 9 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse, abikaasade maksejõuetusavalduse,

võlausaldaja maksejõuetusavalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja võlgade

ümberkujundamise kava vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Kehtestatud vormide kasutamine on kohustuslik (FIMS § 9 lg 2). FIMS § 11 lg 6 kohaselt

peab võlgnik maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama FIMS § 9 lg 1 alusel kehtestatud

maksejõuetusavalduse vormi.

Praegusel juhul ei ole maksejõuetusavaldus esitatud FIMS §-s 9 ettenähtud

maksejõuetusavalduse vormil, mis on seaduse järgi kohustuslik.

7. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Nõuded

võlgniku maksejõuetusavaldusele on sätestatud FIMS §-s 11.

FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised

andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas

selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda

suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu

otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid

välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva

seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes

algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

Kohus selgitas 29. juuli 2025. a määruses, et võlgniku avaldus on esitatud puudustega ning

kohustas võlgnikku esitama nõuetekohaselt vormistatud maksejõuetusavaldus. Lisaks

kohustas kohus võlgnikku tasuma riigilõivu 10 eurot ning esitama riigilõivu tasumist

kinnitavad andmed või maksekorraldus. Võlgnik ei ole puuduseid kõrvaldanud ega riigilõivu

tasunud.

8. TsMS § 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud

avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 29. juuli 2025. a

määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest.

9. Võlgnik sai kohtu 29. juuli 2025. a määruse kätte 30. juulil 2025. Lähtudes TsMS § 62

lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse

esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg 31. juulil 2025, 14 päeva möödus TsÜS §

135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 13. augustil 2025. Käesoleva määruse tegemise seisuga, s.o 3.

september 2025. a, ei ole võlgnik puudusi kõrvaldanud.

Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu 29. juuli 2025. a määrusega määratud tähtajaks (13. augustiks

2025) puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud nõuetekohast maksejõuetusavaldust ega tasunud

riigilõivu, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 9 lg-te 1 ja 2, § 11 lg 6,

§ 14 lg 1 p 1 ning TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.

10. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka

maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise

järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti.

11. TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta

võlgniku kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik