3-25-1545/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

03.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1545

Haldusasi

C.O kaebus Justiitsministeeriumi 23.09.2022

loovutamismääruse täitmise edasilükkamise otsustuse

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – C.O

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.07.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.O määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde C.O määruskaebuse lisa digitaalse toimiku

lehekülgedel 65-68.

2. Jätta C.O määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.07.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-1545 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus loovutas 27.07.2022 määrusega kriminaalasjas nr xxx C.O Soome

Vabariigile 13.07.2022 Euroopa vahistamismääruse alusel kriminaalmenetluse jätkamiseks.

Sama määrusega kohaldas kohus C.O suhtes loovutamisvahistust tema suhtes välja antud

Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks hetkest, mil kriminaalasjas nr xxx

kohaldatud tõkendit muudetakse või tühistatakse või C.O-l saab kohtu poolt mõistetud

karistus kantud või ta vabastatakse karistuse kandmiselt enne tähtaega.

2. Justiitsministeerium edastas 23.09.2022 Tallinna Vanglale e-kirja, mille kohaselt lükkas

Justiitsministeerium C.O suhtes tehtud loovutusotsustuse täitmise edasi kuni C.O vabaneb

talle Eesti Vabariigis mõistetud karistuse kandmiselt.

3-25-1545

3. Justiits- ja Digiministeerium esitas 12.05.2025 Harju Maakohtule taotluse lükata C.O

loovutamine kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 506 lg 1 alusel edasi. Taotluse kohaselt

on alates 11.03.2023 jõustunud KrMS § 506 lg 1 sõnastuses, mille kohaselt saab loovutamise

edasilükkamist otsustada vaid kohus. Varasem redaktsioon võimaldas loovutamist edasi

lükata ministeeriumil.

4. Harju Maakohus lükkas 21.05.2025 määrusega nr xxx enda 27.07.2022 määruse täitmise

edasi kuni C.O on kandnud ära talle kohtuasjas nr xxx mõistetud karistuse või vabanenud

selle kandmisest ennetähtaegselt.

5. C.O esitas 26.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi

23.09.2022 loovutamismääruse täitmise edasi lükkamise otsustuse tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt tühistamiseks.

Kuni 11.03.2023 kehtinud KrMS § 506 lg 1 kohaselt võis Justiitsministeerium lükata

jõustunud loovutamismääruse täitmise edasi. Kuna tegemist ei ole kohtumäärusega, ei saa

sellele esitada määruskaebust. Justiitsministeeriumi otsus haakub nn väljaandmismenetlusega

KrMS § 438 jj mõttes, kus KrMS § 4521 võimaldab väljaandmisotsust vaidlustada

halduskohtus. Justiitsministeeriumi poolt 23.09.2022 kaebaja loovutamise edasilükkamine oli

vastuolus Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK art 24 lg-ga 1, mille kohaselt

edasilükkamise otsustas õigusasutus. Alates 11.03.2023 otsustab loovutamise edasilükkamise

kohus. Täidesaatev võim pidi jätma Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevad normid

kohaldamata. Seega on e-kiri tühine. Kaebaja tuleb viivitamatult Soome Vabariigile

loovutada. Kaebaja eesmärk on olnud lahendada tema suhtes esitatud kahtlustused ja

kriminaalasjad võimalikult kiiresti. Kaebaja õiguseid ei rikutud loovutamismääruse

edasilükkamisega kuni jõustunud kohtulahendi tegemiseni (see oli ka kaebaja enda soov),

vaid rikkumine esineb objektiivselt alates ajahetkest, kui sai selgeks, et täitmine lükati edasi

kuni vabastamiseni (see ei olnud kaebaja enda soov). Kaebaja olukord oleks soodsam seeläbi,

et kaebajal oleks Soome Vabariigis viibides paremini tagatud seal toimetatava

kriminaalasjaga seoses kaitseõiguse teostamine. Halduskohtul ei ole võimalik kohustada riiki

loovutamist läbi viima, kui see on kohtulahendiga edasi lükatud. Küll aga tuleb täita

loovutamislahend siis, kui kohus tuvastab ministeeriumi kirja tühisuse või tühistab selle.

Kaebaja vaidles 2022. a-l loovutamisele vastu, sest tema eesmärk oli olla ära kuulatud Soome

Vabariigi esindaja osalusel.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 03.07.2025 määrusega kaebuse.

Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). KrMS § 506 lg 1 sätestab

alates 11.03.2023, et kohus võib loovutamist otsustades lükata jõustunud loovutamismääruse

täitmise edasi, kui isiku suhtes viiakse Eestis läbi kriminaalmenetlust või täidetakse tema

kohta tehtud kohtuotsust. Kohtuks nimetatud normi ja kogu KrMS-i osas on maakohus.

Harju Maakohus nõustus 27.07.2022 määrusega nr xxx kaebaja loovutamisega Soome

Vabariigile 13.07.2022 koostatud Euroopa vahistamismääruse alusel kriminaalmenetluse

jätkamiseks. Sama määrusega kohaldati loovutamisvahistust kuni kohtuasjas nr xxx määratud

vahistamise või vangistuse kandmise lõpust alates. Justiits- ja Digiministeerium esitas

12.05.2025 Harju Maakohtule taotluse kaebaja loovutamise edasilükkamiseks kohtuasjas nr

xxx. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu algse lõpplahendi, on selle taotluse osas

endiselt menetlus lõppemata. Nii on tänaseks loovutamise edasilükkamise küsimuse

lahendamine maakohtu pädevuses. KrMS § 431 lg 1 sätestab, et KrMS §-des 424–4281 ja 430

reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja

2(6)

3-25-1545

ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu

täitmiskohtunik määrusega.

Riigikohus selgitas 02.11.2016 määruses nr 3-1-1-81-16, et loovutatud isiku üleandmine

kujutab endast loovutamismääruse täitmise etappi ja loovutamismäärust täidavad

Justiitsministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet. Ainuüksi see ei välista aga loovutatud

isikul oma õiguste kaitsmiseks üldkohtu poole pöörduda ega õigusta tema taotluste läbi

vaatamata jätmist. Loovutamismääruse täitmise KrMS nõuetele vastavust puudutavad

vaidlused − nii nagu muud KrMS §-des 424−4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning

kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused − tuleb lahendada KrMS § 431

alusel lahendi teinud kohtu või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtuniku

määrusega. KrMS § 433 lg 3 lubab lähtuda rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös

KrMS teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus 19. ptk-s

sätestatuga. Loovutamismääruse täitmise käigus tekkivate küsimuste (nt KrMS § 505 lg-tes

2˗5 sätestatud nõuete järgimist puudutavate vaidluste) lahendamiseks kohtu poole

pöördumine on selle nõudega kooskõlas. Riigikohus on ka muudes lahendites üldisemalt

leidnud, et kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamine on KrMS § 431 alusel

maakohtu pädevuses (Riigikohtu 03.10.2012 määrus nr 3-3-4-2-12; 21.11.2012 otsus nr 3-3-

1-52-12; 08.06.2016 määrus nr 3-3-4-1-16; 10.08.2023 määrus nr 3-23-1188; 20.06.2018

määrus nr 3-17-2024; 20.04.2018 määrus nr 3-18-170; 12.03.2020 määrus nr 3-20-17;

20.03.2017 määrus nr 3-1-2-1-17).

Eeltoodu on kooskõlas ka kaebaja viidatud raamotsust nr 2002/584/JSK tõlgendava Euroopa

Kohtu 08.12.2022 otsusega nr C-492/22 PPU, milles asuti seisukohale, et üleandmise

(loovutamise) edasilükkamise otsuse peab tegema õigusasutus, s.o Eestis kohus (vt

raamotsuse art 6). Euroopa Kohus leidis kohtujuristi ettepaneku p-dele 40 ja 41 tuginedes, et

ei saa välistada, et kohus saab üleandmisseaduse sätteid tõlgendada kooskõlas raamotsuse

2002/584 art 24 lg 1 nõuetega ja asendada enda tehtud edasilükkamisotsusega muu asutuse

tehtud otsuse, mille ta on enne ebaseaduslikuks tunnistanud (p 61). Seega on ka Euroopa

Kohus leidnud, et muu asutuse poolt loovutamise edasilükkamise kui menetlusliku vea saab

parandada loovutamise küsimuse üle pädevust omav kohus ehk Eesti õiguskorra kohaselt

maakohus. Nagu nähtub ministeeriumi 12.05.2025 taotlusest, on vastav menetlus juba ka

algatatud.

Alternatiivselt puudub kaebajal kaebeõigus, kuivõrd raamotsusega ettenähtud kord ei ole

sätestatud kaitsma kaebaja soovitut, et teda antaks võimalikult kiirelt üle teisele riigile.

Euroopa Kohus on 18.04.2023 otsuses nr C-699/21 leidnud, et raamotsus on seotud

liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõtte ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva

alaga. Seetõttu viib raamotsus sisse kuritegude toimepanemises kahtlustatavate üleandmise

lihtsustatud ja tõhusa süsteemi, mis on mõeldud hõlbustama ja kiirendama õigusalast

koostööd (p-d 31 ja 32). Loovutamise regulatsiooni eesmärk ei ole kaebaja kui eeldusliku

kahtlustatava õiguste kaitse, et tal oleks võimalik teises riigis toimuva kriminaalmenetlusega

võimalikult kiirelt jätkata. Raamotsusega on loodud mehhanism liikmesriikide avalike huvide

ja ühiskonna kaitseks, s.o kriminaalmenetluse jätkamiseks. Raamotsusega kaitstakse

ennekõike isikut tema loovutamise eest, nõudes kindlaid menetluslikke garantiisid ja isiku

põhiõiguste järgimise kontrolli. Kuna Harju Maakohtu 27.07.2022 määrusega nr xxx

kohaldati loovutamisvahistust kohtuasjas nr xxx määratud vahistamise või vangistuse

kandmise lõpust alates ning kohtuasjas nr xxx tehtud maakohtu otsuse kohaselt mõisteti

kaebajale karistusena vangistus 10 aastat alates 14.05.2021, ei ole kaebaja suhtes 27.07.2022

määrusega kohaldatud loovutamisvahistus alanud. Nii ei saaks ministeeriumi kirja

tühistamine või tühisuse tuvastamine tuua kaasa kaebaja vabastamist. Raamotsusega ei ole

3(6)

3-25-1545

soovitud luua kahtlustatavale subjektiivset õigust enda loovutamise nõudmiseks. Kaebajal on

võimalik oma õiguseid ennekõike kaitsta maakohtus toimuvas menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. C.O palub 17.07.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.07.2025 määrus ja

saata asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule.

Halduskohtu viidatud siseriiklik kohtupraktika ei käsitle olukordi, kus Justiits- ja

Digiministeerium lükkas loovutamismääruse täitmise edasi või lubas ajutist loovutust.

Seejuures näeb erinevalt loovutamisest väljaandmise menetlus (KrMS § 443 jj) expressis

verbis ette võimaluse pöörduda halduskohtusse KrMS § 4521 alusel. Kuna 23.09.2022

otsustus ei ole klassikalises mõttes kohtulahendi täitmisega seotud küsimus ning see vastab

pigem haldusakti tunnustele, on vaidlus halduskohtu pädevuses.

Loovutamine puudutab kaebaja õigusi. Kaebajat puudutab küsimus, millise kohtulahendi

alusel on temalt vabadus võetud. Asjaolu, et kaebajat loovutamisvahistuse tühistamisel ei

vabastataks, ei muuda õigusvastast loovutamisvahistust õiguspäraseks. Seda ainuüksi juba

põhjendustel, et määratud vangistusest on võimalik ennetähtaegselt vabaneda, kohtulahendit

on võimalik teista. Lisaks sätestab KrMS § 505 lg 2 kohustuse anda isik kümne päeva jooksul

üle alates loovutamismääruse jõustumisest. Kaebaja õiguste riive eitamine võimaldaks riigil

ignoreerida loovutamislahendite täitmist isikute puhul, kes viibivad kinnipidamisasutustes

muudel aluselt. Selliselt riivatakse võrdlemisi raskelt kaebaja põhiseaduslikke õigusi viibida

oma asja (kriminaalmenetlus) lahendamise juures Soomes ja suhelda vahetult Soome

advokaadiga.

8. Justiits- ja Digiministeerium palub 04.08.2025 vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata.

Vaidlus ei ole halduskohtu pädevuses. Väljaandmismenetlus ja loovutamise menetlus

Euroopa vahistamismääruse alusel on eraldiseisvad menetlused, millest väljaandmine

reguleerib koostööd Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega ning loovutamist viiakse läbi

ainult Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Samuti on loovutamise ja väljaandmise aluseks

erinevad rahvusvahelised õigusaktid, mistõttu on ka koostöö alused erinevad. Ka KrMS-s on

loovutamise ja väljaandmise menetlused selgelt eristatud ning menetluste kohta kehtib eraldi

regulatsioon. See tähendab, et loovutamise menetluses tuleb lähtuda vaid KrMS § 490 jj

sätetest ning väljaandmismenetluses KrMS § 438 jj sätetest. Analoogia korras väljaandmist

reguleerivate

sätete

kohaldamine

loovutamismenetluses

ei ole lubatud.

Väljaandmismenetluses on võimalik vaidlustada väljaandmise õigusliku lubatavuse

kontrollimisel tehtud määrust ning väljaandmisotsust. Loovutamismenetluses on vastavalt

KrMS §-le 504 võimalik vaidlustada vaid loovutamismenetluses tehtud loovutamismäärust

või loovutamisest keeldumise määrust. KrMS ei anna loovutamise menetluses ühelgi juhul

võimalust pöörduda vaidlustamiseks halduskohtusse. Seega ei näe loovutamise regulatsioon

ette võimalust halduskohtusse pöördumiseks.

KrMS § 506 lg-s 1 sätestatud loovutamise edasilükkamine on otseselt seotud loovutamise

menetluses tehtud kohtulahendi täitmise küsimusega. See tuleneb nii KrMS § 506 lg 1

sõnastusest kui ka raamotsuse 2002/584/JSK art 24 eesmärgist ja mõttest.

Loovutamismääruse täitmise KrMS nõuetele vastavust puudutavad vaidlused tuleb lahendada

KrMS § 431 alusel lahendi teinud kohtu või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu

täitmiskohtuniku määrusega. Vastav menetlus on Harju Maakohtus pooleli ning puudub

põhjus sama küsimuse paralleelseks arutamiseks halduskohtus. Samuti ei ole halduskohtus

4(6)

3-25-1545

võimalik saavutada kaebaja taotletavat eesmärki – tema Soome Vabariigile ajutise

loovutamise kiirendamist.

Kaebajalt vabaduse võtmise alus on selge ning arusaamatuseks puudub põhjus. Kaebaja

kannab karistust Harju Maakohtu 01.11.2023 kohtuotsuse alusel kriminaalasjas nr xxx. Aeg,

millest alates kohaldatakse kaebaja suhtes loovutusvahistust, on kirjas Harju Maakohtu

27.07.2022 määruse nr xxx resolutsioonis, millega kohus otsustas kaebaja loovutamise Soome

Vabariigile. Selle kohtumääruse kohaselt kohaldatakse kaebaja suhtes loovutamise vahistust

pärast kriminaalasjas nr xxx karistuse kandmise lõppu või ennetähtaegset vabanemist. Seega

Soome Vabariigile loovutamine ning seejuures loovutusvahistuse kohaldamine ei võta

kaebajalt ära võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks kriminaalasjas nr xxx.

Loovutamisvahistuse kohaldamine ning Soome Vabariigile loovutamine toimub sellisel juhul

pärast võimalikku ennetähtaegset vabanemist Eestis mõistetud karistuse kandmiselt.

Õige ei ole kaebaja väide, et kaebaja õiguste riive eitamine võimaldaks riigil ignoreerida

loovutamislahendite täitmist isikute puhul, kes viibivad kinnipidamisasutuses muudel alustel.

Kuigi KrMS § 505 lg-d 1 ja 2 sätestavad jõustunud loovutamismääruse täitmise korra ja

tähtaja, kuid ei määratle eraldi edasilükatud loovutamismääruse täitmist, juhindutakse 10-

päevasest üleandmise tähtajast ka siis, kui loovutamise edasilükkamist tinginud asjaolu on ära

langenud. Loovutamise edasilükkamine KrMS § 506 lg 1 järgi tähendab seda, et edasi

lükatakse jõustunud loovutamismääruse täitmine, st KrMS §-s 505 nimetatud toimingute

läbiviimine. Loovutamise edasi lükanud asjaolu äralangemisel tuleb jõustunud

loovutamismäärus täita ikkagi KrMS §-s 505 sätestatud korras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3) asja materjalide

juurde koos määruskaebusega esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2025 määruse

kriminaalasjas nr xxx (digitaalse toimiku leheküljed 65˗68).

10. C.O määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus

jagab halduskohtu seisukohta, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna

vaidluse lahendamine ei kuulu HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus

nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega, pidamata vajalikuks neid kõiki üle

korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

11. Kaebaja vaidlustab Justiitsministeeriumi 23.09.2022 otsustust, millega lükati edasi Harju

Maakohtu 27.07.2022 loovutamismääruse täitmine. Kaebaja loovutamise ajal kehtinud KrMS

§ 506 lg 1 kohaselt võis jõustunud loovutamismääruse täitmise lükata edasi

Justiitsministeerium. Alates 11.03.2023 kehtiva KrMS § 506 lg 1 kohaselt on jõustunud

loovutamismääruse täitmise edasilükkamine maakohtu pädevuses. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitas Justiits- ja Digiministeerium tulenevalt KrMS regulatsiooni muutmisest

12.05.2025 Harju Maakohtule taotluse kaebaja loovutamise edasilükkamiseks. Harju

Maakohus lükkas 21.05.2025 määrusega nr xxx enda 27.07.2022 määruse täitmise edasi kuni

C.O on kandnud ära talle kohtuasjas nr xxx mõistetud karistuse või vabanenud selle

kandmisest ennetähtaegselt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.06.2025 määrusega nr xxx

maakohtu määruse ja saatis kriminaalasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Harju

Maakohtu 26.08.2025 määrusega (jõustumise ootel) samas asjas lükati Harju Maakohtu

27.07.2022 määruse nr xxx täitmine edasi.

5(6)

3-25-1545

12. KrMS § 431 lg 1 kohaselt lahendab sama seadustiku §-des 424-4281 ja 430 reguleerimata

küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi

teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.

Halduskohus on õigesti järeldanud, et loovutamismääruse täitmise edasilükkamise

otsustamine on loovutamismääruse täitmise käigus tekkiv küsimus. Tegemist on otseselt

kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes. Seda sõltumata asjaolust,

kas edasilükkamise on otsustanud Justiitsministeerium või kohus. Kaebaja leiab ekslikult, et

halduskohtu pädevust saab järeldada ka sellest, et erinevalt loovutamisest näeb väljaandmise

menetlus sõnaselgelt ette võimaluse pöörduda halduskohtusse (KrMS § 4521). Vastustaja on

04.08.2025 vastuses õigesti selgitanud, et välisriigile isiku väljaandmise menetlus ja

loovutusmenetlus on eraldiseisvad menetluse liigid, millele kehtib eraldi regulatsioon.

Loovutamismenetluses tehtud loovutamismääruse või loovutamisest keeldumise määruste

vaidlustamine on sätestatud KrMS §-s 504. Loovutamismenetluses tehtud määruse

vaidlustamise võimalust halduskohtus ei näe KrMS ette. Analoogia kohaldamine viidatud

olukorras ei oleks õiguspärane.

13. Eelneva tõttu on praeguses asjas asjakohased halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu

02.11.2016 määruse nr 3-1-1-81-16 (p 10) järeldused. Kohtulahendi täitmisest tekkinud

küsimused lahendab KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgides maakohus (vt ka

Riigikohtu 20.04.2018 määrus nr 3-18-170, p-d 11˗12). Seega saab kaebaja kaitsta enda

õigusi KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgivalt. Vastav menetlus ongi kohtus pooleli –

kaebaja on 28.08.2025 esitanud määruskaebuse Harju Maakohtu 26.08.2025 määruse nr xxx

peale.

14. Ülaltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.07.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)