3-25-2729/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2729

Haldusasi

A.U. kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.U. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja / kaebaja – A.U.

Vastustaja – Justiits- ja Digiministeerium

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 10 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.U. esitas 16. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi

vastu. Kaebaja palus tuvastada, et Eesti Vabariik (Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu) on

jätnud täitmata oma kohustused ning olnud õigusvastaselt tegevusetu kohtusüsteemi

haldamisel ja õigusloomes (riik ei ole taganud, et kohtute poolt (õigusemõistmisel) tekitatud

kahju oleks hüvitatav ka juhul, kui kohtunikku ei ole kriminaalkorras süüdi mõistetud).

Samuti nõudis kaebaja Justiits- ja Digiministeeriumilt varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamist. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohaldada näiteks

järgmisi abinõusid: teha korraldus Sotsiaalministeeriumile ja Tallinna Kesklinna Valitsusele

tagada kaebajale viivitamata toimetulekutoetus ja muu toetus menetluse ajaks, kehtestada

keeld võlausaldajatele algatada kaebaja vastu eluruumi üürivõlgnevuse tõttu väljatõstmist või

muid toiminguid menetluse ajaks, teha riigi (Sotsiaalkindlustusameti) korraldatud tervise- ja

sotsiaalteenused kaebajale kättesaadavaks, määrata kaebajale riigipoolne igakuine toetus

teatud summas (nt 300 eurot kuus) kohtumenetluse ajaks. Lisaks esitas kaebaja riigi õigusabi

taotluse.

2. Tartu Halduskohus andis 18. augusti 2025. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

Halduskohus selgitas, et haldusasi allub Tallinna Halduskohtule. Halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 7 lg 1 sätestab, et kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha

järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku

tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku

struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Käesolevas asjas on HKMS § 17

lg-test 1 ja 3 tulenevalt vastustajaks Justiits- ja Digiministeerium, mille asukoht on Vabariigi

Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse

kinnitamine“ § 6 kohaselt Tallinn. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa-

ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 1 kohaselt kuulub XXX (sh Tallinna linn) Tallinna

Halduskohtu tööpiirkonda. Tartu Halduskohtul ei ole võimalik kehtivatest õigusaktidest

tulenevat kohtualluvust vastavalt kaebaja tahtele muuta. HKMS § 10 lg 1 kohaselt tuleb juhul,

kui kohus teeb pärast kaebuse esitamist kindlaks, et haldusasi ei allu sellele kohtule, teha

määrus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Tulenevalt eeltoodust antakse kaebus üle

Tallinna Halduskohtule. Halduskohus lisas, et kui haldusasi määratakse Tallinna

Halduskohtus lahendamiseks kohtunikule, kes kaebaja hinnangul ei ole erapooletu, siis on tal

võimalik taotleda kohtuniku taandamist (HKMS § 13 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

24 lg 1).

HKMS § 10 lõike 2 teise lause järgi võib üleandev kohus teha edasilükkamatud

menetlustoimingud, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse. Praegusel juhul ei saa esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamist pidada edasilükkamatuks. Kohtupraktika kohaselt ei saa

esialgset õiguskaitset kohaldada tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse korral. Lõpliku otsustuse

esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse kohta saab teha alluvusjärgne kohus ehk Tallinna

Halduskohus. Ka riigi õigusabi taotlus ei ole edasilükkamatu HKMS § 10 lg 2 teise lause

tähenduses, mistõttu jääb ka see Tallinna Halduskohtu lahendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. A.U. esitas halduskohtu 18. augusti 2025. a määruse peale määruskaebuse, milles palub

halduskohtu määrus tühistada, kohaldada esialgset õiguskaitset ning anda riigi õigusabi ja

vabastada kaebaja riigilõivu maksmise kohustusest. Kaebaja palub peatada üleandmise

määruse täitmine kuni kaebuse lahendamiseni. Kaebaja on seisukohal, et territoriaalselt on

põhjendatud Tartu Halduskohtu alluvus ja kaebaja olukorras (toimetulekutoetuse korduv

maksmata jätmine, eluasemerisk, ravimite kättesaamatuse oht ja töövõimetus) on esialgne

õiguskaitse edasilükkamatu. Kaebajale ei ole vastuvõetav, et samad Tallinna Halduskohtu

kohtunikud, kelle tegevuse peale on kaebaja esitanud kaebuseid ja kes on seotud varasemate

menetlustega, otsustaksid nüüd omaenda vigade ja tegevuste üle. Seetõttu peab

ringkonnakohus kas tühistama üleandmise või vähemalt juhendama Tallinna Halduskohut.

Kaebaja palub asja lahendamisel arvestada kaebusele ja määruskaebusele esitatud lisadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Tartu Halduskohus andis 18. augusti 2025. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja halduskohtuga ei nõustu ja

leiab, et asja saab lahendada Tartu Halduskohus ja lahendada tuleb asjas esitatud taotlused.

6. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus 18. augusti 2025. a määruses õigesti,

et tulenevalt vastustaja asukohast, tuleb kaebus vastavalt HKMS §-s 7 sätestatud

kohtualluvuse põhimõttele anda üle Tallinna Halduskohtule. Seejuures põhjendas ja selgitas

halduskohus piisavalt kohtualluvusega seonduvat.

7. Kaebaja väljendab määruskaebuses kahtlust Tallinna Halduskohtu kohtunike erapooletuses.

Sellisel juhul on tal õigus esitada taandamisavaldus vastavalt HKMS §-le 13 lg 1, mille alusel

kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS).

Taandamisavaldus esitatakse TsMS § 24 lg 2 alusel Tallinna Halduskohtule. Kui taandamine

puudutab kõiki Tallinna Halduskohtu kohtunikke, lahendab avalduse TsMS § 26 lg 3 kohaselt

Tallinna Ringkonnakohtu esimees. TsMS § 29 lg 2 kohaselt kohtuniku või kogu

kohtukoosseisu taandamise puhul vaatab asja läbi sama kohtu teine kohtunik või teine

kohtukoosseis. Kui asja läbivaatavas kohtus ei ole võimalik kohtunikku asendada, saadetakse

asi teisele sama astme kohtule vahetult kõrgema astme kohtu kaudu. Seega Tartu

Halduskohus saab asja menetleda vaid TsMS § 29 lg 2 alusel. Juhul, kui kohtunikku ei ole

võimalik asendada, suunatakse asi kõrgema astme kohtu kaudu teise sama astme kohtusse.

8. HKMS § 10 lg 2 alusel võib üleandev kohus teha edasilükkamatud menetlustoimingud,

eelkõige esialgse õiguskaitse määruse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et

antud asjas puuduvad edasilükkamatud menetlustoimingud, mida peaks tegema Tartu

Halduskohus. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei kahjusta kaebaja õigusi oluliselt see, kui

esialgse õiguskaitse taotluse ja teiste asjas esitatud taotluste lahendamine lükkub edasi kuni

asja üleandmiseni Tallinna Halduskohtule. Sama seisukoht kehtib ka teiste asjas esitatud

taotluste osas. Seetõttu ringkonnakohus neid taotlusi ei lahenda.

9. Esialgse õiguskaitse taotluse osas peab ringkonnakohus vajalikus märkida, et alles pärast

kaebuse nõude selgitamist saab kohus otsustada, kas ja millist esialgse õiguskaitse meedet on

võimalik kohaldada. Kohus võib kohaldada üksnes neid esialgse õiguskaitse abinõusid, mis

on ammendavalt loetletud HKMS §-s 251 lg 1. Tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse korral ei ole

esialgse õiguskaitse rakendamine võimalik, kuivõrd HKMS § 251 lg 1 ei näe ette võimalust

tuvastada haldusorgani tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust ega määrata ajutiselt

hüvitist.

Kohustamisnõude puhul on esmajärjekorras oluline tuvastada, milliselt

haldusorganilt ja millist haldusakti või toimingut kaebaja kaebuses nõuab. Lõpliku otsustuse

esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse kohta saab teha alluvusjärgne kohus ehk Tallinna

Halduskohus.

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)