Legislator Case Law & Legislation
2-23-15623/62 AI generated

2-23-15623/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-15623/62
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2024 määrus ja saata asi samale maakohtule R.P (hageja) esitas 03.11.2023 Harju Maakohtule R.L-i (kostja I) ja W.H (kostja II) vastu

Legislator headnote

AI generated

2-23-15623/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2024 määrus ja saata asi samale maakohtule R.P (hageja) esitas 03.11.2023 Harju Maakohtule R.L-i (kostja I) ja W.H (kostja II) vastu

Keywords

AI generated
liability for costs defect of consent payment of cost deposit housing costs cost-covering rent unnecessary costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija

Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

02.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15623

Kohtuasi

R.P hagi R.L-i ja W.H vastu tehingu tagasivõitmise

korras kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.12.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.P määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja R.P (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-

Kivistik

Kostja R.L (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova

Kostja W.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Merili Laansoo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.P määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2024 määrus ja saata asi samale maakohtule

menetluse jätkamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.P (hageja) esitas 03.11.2023 Harju Maakohtule R.L-i (kostja I) ja W.H (kostja II) vastu

hagi, milles palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks tehingu, millega kostja I

2-23-15623

võõrandas talle kuuluva bildest Investment OÜ osa (Bildesti osa) kostjale II. Harju Maakohus

võttis 15.11.2023 määrusega hagi menetlusse.

1.1. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 04.12.2020 kostja I vastu hagi, Harju Maakohus

rahuldas 27.03.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-17979 hagi ning mõistis kostjalt I hageja

kasuks välja põhivõla 52 250 eurot, viivise 9988,22 eurot ning alates 27.03.2023 kuni

põhivõla 52 250 euro tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise. Hagi esitamise seisuga

on võlg 65 830,89 eurot.

Kohtutäitur Katrin Vellet (kohtutäitur) alustas hageja 01.08.2023 avalduse alusel maakohtu

otsuse täitmiseks kostja I vastu täitemenetlust täiteasjas nr 031/2023/1667 (täiteasi). Täiteasjas

ei ole õnnestunud kohustust täita. Kostjal I ei ole vara ega sissetulekuid, mille arvel hageja

nõudeid rahuldada. Kostjale I kuulub Fellest group OÜ osa (Fellesti osa), mille

ringkonnakohus arestis tsiviilasjas nr 2-20-17979 ja seadis sellele hageja kasuks keelumärke.

Sissenõude pööramine Fellesti osale ei viiks aga hageja nõude rahuldamiseni. Fellesti 2022. a

majandusaasta aruande järgi oli tema kahjum 323 626 eurot. Fellestil ei ole vara ja osa

müügist võib laekuda kõige rohkem 2500 eurot, mille arvel rahuldatakse teise sissenõudja

nõue, kelle kasuks on keelumärge kostjale I kuuluva Fellesti osale seatud enne hageja kasuks

seatud keelumärget. Fellesti suhtes on pooleli ka kolm täitemenetlust nõuetega kokku 18

274,16 eurot ning tal on 13 061,61 euro suurune maksuvõlg. Eelneva tõttu leidis kohtutäitur,

et Fellesti osa on sisuliselt väärtusetu, ning jättis selle arestimise akti koostamata. Kohtutäitur

on ka kinnitanud, et tal ei ole andmeid kostja I töökoha kohta, ta ei ole tuvastanud muud vara

ning täiteasjas ei ole laekumisi. Lisaks väljastas kohtutäitur 13.11.2023 tõendi, milles

kinnitab, et nõude täielik rahuldamine kostja I vara arvel on vähetõenäoline.

Kostjad esitasid 14.01.2021 äriregistrile kandeavalduse, mille alusel sai kostja II kostja I

asemel Bildesti osanikuks. Osanike vahetus toimus vahetult pärast seda, kui kostja I sai teada,

et hageja esitab tema vastu tsiviilasjas nr 2-20-17979 võlanõude. Kostja I muutis end osanike

vahetusega varatuks ning selle eesmärgiks oli vältida või muuta võimatuks hageja ees olevate

kohustuste täitmine. Kostja II on kostja I elukaaslane ning neil on kolm last. Kostja II teadis

kostja I lähikondsena, et tehinguga kahjustatakse hageja huve. Hagi rahuldamise korral saab

hageja täitmisel olevaid nõudeid rahuldada ka Bildesti osa arvel.

2. Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest tagasivõitmise eeldused ei

ole täidetud. Kostja I ei teinud end osanike vahetuse aluseks oleva tehinguga varatuks. Hageja

ei ole tõendanud, milles seisneb kostjate poolne teadlik hageja huvide kahjustamine. Kostjad

sõlmisid 14.01.2016 kokkuleppe, et kostja I asutab Bildesti ja ostetakse tootmismaa, mida

kostjad asuvad koos arendama. Kokkuleppe järgi pidid kostjad tootmismaa väljaostmisel ja

arendamisel võrdselt panustama. Kostjad sõlmisid 15.09.2016 ja 10.12.2018 ka

laenulepingud, millega kostja II andis kostjale I laenu kokku 95 000 eurot, kes omakorda

laenas selle edasi Bildestile. Kostja II andis Bildestile laenu ka otse. Kostjad leppisid

10.12.2018 laenulepingus kokku, et kostja I vastutab sellest tulenevate kohustuste täitmise

eest Bildesti ja selle varaga. Kostja I ei suutnud kostjale II laenu tagastada, mistõttu andis ta

Bildesti osa üle kostjale II. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja II teadis või pidi

teadma, et tehinguga kahjustatakse hageja huve. Kostjal I ei olnud jaanuari 2021 seisuga

kostjaga II ühist majapidamist juba enam kui 1,5 aastat, mistõttu ei ole alust pidada teda

kostja I lähikondseks.

3. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest tagasivõitmise eeldused

ei ole täidetud. Ei ole alust arvata, et sissenõude pööramine võlgniku varale ei anna tulemusi.

Bildesti osanike vahetus ei toimunud hageja huvide kahjustamiseks. Bildest ostis 08.02.2016

2-23-15623

järelmaksuga krundi ning kostja II laenas Bildestile krundi järelmaksuga ostmiseks 10 000

eurot. Kuna kostja I jäi järelmaksu tasumisega raskustesse, laenas kostja II Bildestile 2016. a-l

enda isiklikest sularaha säästudest 80 000–100 000 eurot. Samuti on kostja II andnud

Bildestile mitmel korral laenu erinevate projektide lõpetamisega seotud kulude katteks. Kostja

II andis laene tingimusel, et kui Bildest ei suuda talle neid tagasi maksta, saab ta Bildesti osa

laenude katteks endale. Bildest ei suutnud laene tagasi maksta, mistõttu andis kostja I Bildesti

osa üle kostjale II. Kui kohus ei loe laenulepingute sõlmimist tõendatuks, tuleb Bildesti osa

võõrandamist käsitada kinketehinguna. Kostja II puhul ei kehti eeldus, et ta teadis

võlausaldaja huvide kahjustamisest. Kostjate suhe ja kooselu lõppes juunis 2019. Kostja I elab

alates maist 2023 välismaal. Kostja II ei olnud enne siinse hagi kättesaamist teadlik kostja I

kohustustest hageja ees, sh ei olnud ta teadlik tsiviilasja nr 2-20-17979 menetlusest ega selles

tehtud lahendist.

4. Maakohus määras 22.10.2024 kirjaga hagejale tähtaja täpsustamaks, millist konkreetset ja

millise sisuga tehingut soovib ta tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Maakohus

märkis, et esitatud kujul ei ole hageja nõue üheselt mõistetav. Samuti juhtis maakohus

tähelepanu tehingu kehtetuks tunnistamise õiguslikke tagajärgi reguleerivale TMS §-le 195,

mille lg 1 järgi on tehingu kehtetuks tunnistamise korral tehingu teine pool kohustatud andma

kohtutäituri käsutusse kehtetuks tunnistatud tehingu esemeks oleva vara ning selle kohustuse

täitmiseks võib osutuda vajalikuks kostjate tahteavalduste asendamine, mida kohus saaks hagi

rahuldamisel kaaluda üksnes sellekohase selge nõude esitamisel.

5. Hageja täpsustas 13.11.2024 menetlusdokumendis, et ta palub tunnistada tagasivõitmise

korras kehtetuks 14.01.2021 (taotluses ekslikult märgitud 14.01.2024) sõlmitud lepingu,

millega kostja I võõrandas Bildesti osa nimiväärtusega 2500 eurot kostjale II, ning asendada

kostjate tahteavaldused kehtetuks tunnistatud tehingu esemeks oleva vara kohtutäituri

käsutusse andmiseks kohtuotsusega.

6. Maakohus selgitas 18.11.2024 kirjas hagejale, et ta ei ole 22.10.2024 kirjas osundatud

puudusi kõrvaldanud, mistõttu võib esineda alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Maakohus

määras hagejale täiendava tähtaja hagi täpsustamiseks. Maakohus sai hageja 13.11.2024 hagi

täiendusest aru selliselt, et hageja ei soovi kujundushagi (tehingu tagasivõitmine) rahuldamise

korral sooritushagi kehtetuks tunnistatud tehingu alusel saadu tagastamiseks esitada eraldi

menetluses, vaid ühes kujundushagiga. Samas ei ole hageja selget sooritusnõuet esitanud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel nõutav ja hagi rahuldamisel

kohtulahendiga asendatav tahteavaldus peab olema selge, kuid siinsel juhul see nii ei ole.

Taotletavad tahteavaldused tuleb välja tuua selliselt, et selguks, millise konkreetse sisuga

tahteavaldusi peaks kohus kostjaid andma kohustama. Vastasel juhul ei ole kohtuotsus

täidetav ja hagiga taotletav eesmärk saavutatav. Lisaks peab selleks, et hinnata tehingu

tagasivõidetavust, olema hagi alusena teada tehingu sisu (põhitingimused). Kohus ei saa

tunnistada kehtetuks tehingut, millega on võõrandatud osaühingu osa, teadmata, milline oli

tehingu majanduslik sisu (nt kas tegu oli kinkega).

7. Hageja täpsustas 06.12.2024, et ta palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks

kostjate vahel 14.01.2021 sõlmitud Bildesti osa nimiväärtusega 2500 eurot võõrandamise

käsutustehingu, ning kohustada kostjaid esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale Bildesti

osanike andmete muutmise avalduse selliselt, et kustutada registrikaardilt osanikuna kostja II

ja kanda registrisse osanikuna kostja I, ning asendada kostjate vastavad tahteavaldused

kohtuotsusega.

2-23-15623

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 17.12.2024 määrusega hagi läbi vaatamata ja jättis menetluskulud

hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3401 lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hageja ei ole hagi puudusi

kõrvaldanud ja esitatud kujul on hagi õiguslikult perspektiivitu.

Maakohus määras hagejale, keda esindab vandeadvokaat, korduvaid ja märkimisväärse

pikkusega tähtaegu, et hageja saaks esitada hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi eseme

selliselt, et hagi edasine menetlemine ja rahuldamine oleksid võimalikud, sh vajadusel esitada

tõendeid või taotleda nende kogumist. Maakohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb esile tuua

konkreetse tagasivõidetava tehingu sisu (tingimused), ja alles seejärel on võimalik hinnata,

kas tehinguga on võlausaldaja huve kahjustatud. Samuti selgitas maakohus hagejale, et tema

sooritusnõue ei ole täidetav ja taotletavad tahteavaldused tuleb konkreetselt esitada. Hageja ei

toonud sellele vaatamata esile võlaõigusliku tehingu tingimusi, mis võimaldaksid kohtul

kaaluda hagi rahuldamist, ning sel põhjusel ei ole võimalik lugeda hageja väiteid ka kostja(te)

poolt omaksvõetuks. Samas on vaidluse all ja võlausaldajat kahjustav saab olla just

võlaõiguslik tehing. Käsutustehing ei ole reeglina tagasivõidetav, sest see on õiguslikult

neutraalne, ning kohtule ka ei nähtu, et vaidluse all oleks 14.01.2021 käsutustehing. Kuivõrd

käsutustehingu tagasivõitmisel ei ole õiguslikku perspektiivi ning kohustustehingu

tagasivõitmine ei ole selle sisu ja sõlmimise aega teadmata võimalik, ei saa hagi pidada

õiguslikult perspektiivikaks. Kohus ei saa võistlevas menetluses tõendeid omal algatusel

koguda.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel sama sätte lg-tes 3–5 sätestatud eelduste

puudumise tõttu hageja kanda.

Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad

9. Hageja esitas 02.01.2025 isiklikult määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning anda talle täiendav tähtaeg seisukoha ja taotluse esitamiseks.

Määruskaebuse väidete kohaselt on hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja teinud

otsuseid iseseisvalt ja jätnud hageja seisukohad tähelepanuta. Hageja on alates 29.10.2024

haiguslehel ja tal on olnud keeruline oma esindajaga suhelda. Hageja esindaja on küll tubli,

aga ta võib olla ülekoormatud ning tal ei ole kohaldatava valdkonna osas teadmisi ega julgust

kohtule nõudmisi ja päringuid esitada.

Hagi ei ole selgelt perspektiivitu. Maakohus ei ole analüüsinud kõiki võimalikke õiguslikke

aluseid ning on väljendanud end arusaamatult. Kohtu juhised peavad olema sedavõrd selged,

et õigusteadmisteta isik saab aru, mida kohus öelda tahab.

Kostjate esindajad on esitanud kohtule valeväiteid, mistõttu ei ole õigust nõuda hagejalt välja

nende menetluskulusid. Hageja vaidlustab kõik menetluskulud.

10. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 02.01.2025 määruskaebuse, milles

palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2-23-15623

Määruskaebuse väidete kohaselt võttis maakohus hagi menetlusse juba 15.11.2023 määrusega

ning väidetav perspektiivitus ei ole tekkinud pärast hagi menetlusse võtmist.

Hagi läbi vaatamata jätmine on põhjendamatu ning maakohus on rikkunud menetlusõiguse

norme, sh põhjendamiskohustust. Maakohtu määrusest ei selgu, kas või miks on hagi

õiguslikult põhjendamatu. Maakohtu viide Riigikohtu 23.05.2012 määruse asjas nr 3-2-1-48-

12 p-le 19 on asjakohatu, sest see puudutab teistsugust olukorda.

Maakohus on teinud asjas neli selgitavat kirja. Neist esimese, 19.09.2024 kirja põhjal saab

järeldada, et hagi asjaolud olid kohtu jaoks selged ja piisavad, ning küsimus oli vaid selles,

kas hageja jääb oma 15.11.2023 menetluslike taotluste juurde. Hageja nende juurde ei jäänud,

sest leidis, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja I võõrandas 14.01.2021 Bildesti osa

nimiväärtusega 2500 eurot tasuta kostjale II. Selle asjaolu omaksvõtt kostjate poolt või

vähemalt selle üle vaidluse puudumine nähtub ka kostjate seisukohtadest. Seetõttu ei pidanud

hageja vajalikuks ka uue hagi esitamist. Samuti on maakohus sellest lähtuvalt ebaõigesti

leidnud, et võlaõiguslik tehing on vaidluse all.

Maakohtu teise, 22.10.2024 kirja selgitused ei olnud suunatud asjaolude täpsustamisele või

uue hagi esitamisele. Hageja täpsustas sellest kirjast juhindudes 13.11.2024 oma nõuet.

Maakohtu kolmanda, 18.11.2024 kirja alusel jäi hagejale arusaam, et ta peab täpsustama vaid

enda nõuet. Sellest ei olnud võimalik välja lugeda, et maakohtule on veel ebaselge, millise

kuupäeva, milliste poolte vahel sõlmitud ja millise konkreetse tehingu tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistamist hageja soovib. Hageja esindaja soovis hagejaga hagi ja nõuet ka

arutada, sh põhjusel, et talle oli mitmeid kuid tagasi toimunud suhtlusest hagejaga jäänud

arusaam, et hageja valduses on ka 14.01.2021 Bildesti osa võõrandamise leping. Hageja

esindajal ei olnud aga selleks hagejaga alates oktoobrist 2024 kontakti puudumise tõttu

võimalust. Hageja esindaja nägi viimaks e-toimikus tõendit hagejaga kontakti puudumise

võimalikust põhjusest ning otsustas taotleda kohtule vastamise tähtaja pikendamist.

Maakohus andis viimase, 02.12.2024 kirjaga hagejale võimaluse täita 18.11.2024 kirjas

sisalduv kohtuõue hiljemalt 06.12.2024, mida hageja ka tegi, täpsustades enda nõuet.

Maakohtu määrus on üllatuslik osas, mille järgi on maakohus määranud hagejale täiendavaid

tähtaegu asjaolude täiendamiseks. Hagejale määratud tähtajad on olnud eranditult seotud hagi

esemega. Kui ka vandeadvokaat saab kohtu korraldustest aru nii, et vaja on parandada vaid

hagi eset, siis on võimalik, et kohtu selgitused ja kontekst on olnud ebapiisavad ja rikutud on

selgitamiskohustust. Seda saanuks kõrvaldada eelistungi korraldamisega.

Maakohtu kirjadest nähtub, et maakohtule oli teada ja arusaadav, mis on hageja mure ja soov.

Sellest said aru ka kostjad. Seetõttu ei ole määrav, kas hageja taotles võõrandamise

käsutustehingu või võõrandamis- ja käsutustehingu tagasivõitmist. Igal juhul oleks

võimalikku ebaselgust saanud veel parandada, sh vahetult eelistungil. Maakohtule oli teada, et

hagi läbi vaatamata jätmine võib tuua hagejale kaasa olulisel määral menetluskulusid, mida ei

korva see, kui hageja sama asjaga uuesti kohtu poole pöördub ja lõppkokkuvõttes positiivse

lahendi saab.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et ta muutis hagi eset viisil, mis ei võimalda hagi menetlemist.

Osa võõrandamise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud. See tähendab, et kui

olemas on küll kehtiv võõrandamistehing, aga kehtetuks tunnistatud käsutustehing, mis tuleb

uue omaniku õigusest osale rääkimiseks omakorda notariaalselt tõestada, ei ole osaühingu

2-23-15623

osal siiski juriidilises mõttes uut osanikku. Järelikult ei saa osaühingu osa võõrandamise

käsutustehingu kehtetuks tunnistamise nõue olla õiguslikult perspektiivitu.

Maakohus ei ole analüüsinud, kas on olemas õigusnormi, mis võiks anda alust hagi rahuldada

esitatud nõude alusel, ning on etteruttavalt leidnud, et hagi ei anna tulemit.

Hageja selgitas 06.12.2024 enda 15.11.2023 taotlustest loobumise põhjuseid. Kostjate

seisukohti arvestades ei paistnud olevat vaidlust selles, et tehing, mille kehtetuks tunnistamist

hageja taotleb, on tehtud 14.01.2021 ning et see on notariaalselt tõestatud. Seetõttu ei pidanud

hageja vajalikuks ka 14.01.2021 tehingu väljanõudmist. Hageja märkis, et kui ta saab kostjate

vastuväidetest valesti aru ja ka kohus leiab, et osa võõrandamise tehingus märgitud asjaolud

on vaidluse all, soovib ta 14.01.2021 Bildesti osa võõrandamise tehingu välja nõudmise

taotluse uuesti esitada. Maakohus rikkus seega selgitamiskohustust ja jättis hagi ennatlikult

läbi vaatamata. Maakohus ei ole välja toonud, et esineks ületamatuid takistusi täiendavate

asjaolude ja tõendite esitamiseks. Hageja on olnud valmis asju vajadusel ning kostjate

vastuste ja kohtu selgituste vääriti mõistmisel korrigeerima ning talle tulnuks anda selleks

täiendav tähtaeg.

11. Kostja I vaidleb määruskaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata, nõustudes

maakohtu määruse põhjendustega.

Hagi saab läbi vaatamata jätta igas menetluse etapis ning maakohus on lähtunud õigesti

sellest, et asjas on menetluslikult ökonoomne jätta hagi läbi vaatamata.

Maakohtu määrus ei saa olla üllatuslik ja maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud, sest

ta on hagejale mitmel korral ja põhjalikult selgitanud, miks ei võimalda esitatud nõue ja selle

alusena toodud asjaolud hagi rahuldamist. Samuti andis maakohus hagejale mitu võimalust

hagi puudused kõrvaldada, hoiatades hagejat hagi läbi vaatamata jätmise eest, kuid hageja

puuduseid ei kõrvaldanud.

Hageja isiklikult esitatud määruskaebus on alusetu ja asjakohatu. Selles esitatud väited ei ole

kuidagi seotud maakohtu määrusega. Pahatahtlik on hageja väide, justkui oleks kostjate

esindajad esitanud kohtule valeväiteid.

12. Kostja II vaidleb määruskaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata, nõustudes

maakohtu määruse põhjendustega.

Hageja taotlust saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ei ole võimalik

rahuldada, sest maakohus on asja juba menetlusse võtnud.

TsMS § 423 võimaldab jätta hagi läbi vaatamata igas menetlusetapis ning selle põhjused ei

pea olema tekkinud pärast hagi menetlusse võtmist.

Maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhjendatud. Hageja, keda esindas menetluses

professionaalne esindaja, jättis maakohtu korduvatest ja piisavatest selgitustest hoolimata

hagi puudused kõrvaldamata. Hageja ei saa maakohtule ette heita enda ülesannete täitmata

jätmist. Hagi eseme ja aluse esile toomine on hageja kohustus ning kohus ei saa asuda hageja

asemel nõuet sisustama ega omal algatusel tõendeid koguma. Seejuures ei ole kohtul

kohustust täita selgitamiskohustust eelistungil. Kohus ei saa ka lugeda kostjate poolt

omaksvõetuks asjaolusid, mida hageja ei ole esile toonud.

2-23-15623

Maakohus on õigesti leidnud, et asjaõigusleping ei ole reeglina tagasivõidetav ja võlausaldajat

kahjustav saab olla võlaõiguslik tehing, mistõttu ei ole hageja soovitud eesmärk saavutatav.

Kostja II ei nõustu hageja vastupidise materiaalõigusliku käsitlusega.

Maakohtu määrus ei saanud olla hagejale üllatuslik. Maakohus andis hagejale 18.11.2024

kirjaga võimaluse kõrvaldada nii hagi aluse kui ka eseme ebaselgus ning hoiatas teda hagi läbi

vaatamata jätmise eest.

Hageja möönab isiklikult esitatud määruskaebuses, et oli hagi puudustest teadlik ja teeb selle

kohta etteheiteid oma esindajale. Maakohtule etteheidete tegemine on seega ilmselgelt otsitud.

Isegi, kui hageja ei olnud isiklikult teadlik kohtu määratud tähtaegadest ja tema ei jätnud

kohtunõuet täitmata, tuleb lähtuda sellest, et hageja esindaja toimingud on tehtud hageja poolt

ning õiguslikud tagajärjed saabuvad hagejale. Igal juhul ei saa hageja esindajale tehtavad

etteheited olla määruskaebuse aluseks.

Jääb arusaamatuks, millist tähtsust omab hageja haiguslehel olemine, sh ei ole hageja välja

toonud, millised tegevused jäid tal sellest tingituna tegemata. Hageja haigusleht ei saa

takistada tema esindajal kohtule seoses õigusliku küsimusega vastamist ning hageja esindaja

on kohtunõudele ka tähtaegselt vastanud. Kohtule ei ole ette heidetav see, et hageja esindaja

ei saanud hagejaga kontakti ja seetõttu talle teadaolevalt hageja valduses olevat 14.01.2021

Bildesti osa võõrandamise lepingut esitada. Tegu on hageja esindaja oletusega ning igal juhul

on hagejal kohustus esitada kõik tõendid nii vara kui võimalik. Hageja on seejuures olnud

suuteline kohtule dokumente ka isiklikult esitama. Kuivõrd hagi perspektiivikuse üle tuleb

otsustada tõendeid hindamata, ei saa tõendi esitamisel olla ka määravat tähtsust.

Menetluskulud on õigesti jaotatud TsMS § 168 lg 2 alusel. Hageja ei ole esile toonud,

milliseid valeväiteid on kostja II esitanud. Kostja II ei ole valeväiteid esitanud.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Maakohus märkis, et hagi jäi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei esitanud vaatamata talle

määratud tähtaegadele hagi, mis võimaldaks selle rahuldamist. Tähtsust ei ole sellel, milline

on olnud asja läbivaatamise kronoloogia ja kostjate väited. Hagi võis olla menetlusse võetud

lootuses, et kvalifitseeritud esindaja viib menetluse käigus nõude ja selle aluseks olevad

asjaolud hagi läbivaatamist võimaldavale kujule.

Maakohus põhjendas vaidlustatud määruses, miks on ekslik hageja käsitlus, et tehingu saab

tagasi võita ainuüksi seetõttu, et kostja I on vaidlustamata asjaoludel võõrandanud Bildesti osa

nimiväärtusega 2500 eurot kostjale II. Kostja(d) ei ole kinnitanud osa tasuta üleandmist ja

isegi kui nad oleks, ei saa kohus hagi aluseks olevaid asjaolusid otsida kostjate vastustest, sest

hagi aluseks saavad olla üksnes asjaolud, millele hageja sõnaselgelt tugineb. Samas, kui

hageja ka tugineks osa tasuta üleandmisele, on hagi esitamise ajaks möödunud TMS § 189 lg-

s 1 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg.

Väär ja selges vastuolus kohtu antud korraldustega on hageja väide, nagu oleks kohus andnud

talle tähtaja üksnes hagi eseme, aga mitte asjaolude täpsustamiseks. Kui aga hageja leiabki, et

ta soovib tagasi võita käsutus-, mitte kohustustehingut, ei vääri selline nõue õiguskaitset.

2-23-15623

Asjaolu, et hageja esindajal ei olnud võimalik hagejaga kontakti saada ja seetõttu Bildesti osa

võõrandamise lepinguga tutvuda, tuleneb hagejast, ja hageja kannab menetluses ka sellega

seonduvat riski.

Kui hagejale oli vaidlustatud määrus üllatav ja ta ei mõistnud varem vajadust tuua esile asja

lahendamise seisukohalt olulised asjaolud ja tõendid, oleks ta TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt

saanud seda teha määruskaebusega, arvestades ka TsMS § 329 lg-t 1. Olukorras, kus hageja

seda ei teinud, ei saa väidetav üllatuslikkus olla vaidlustatud määruse tühistamise alus.

Kui hageja oleks ühes määruskaebusega esitanud taotlusi, väiteid või parandusi, mida ta on

enda sõnul soovinud esitada, oleks maakohus olnud valmis määruskaebust rahuldama. Kuna

aga hageja ei ole endiselt hagi puudusi kõrvaldanud, ei pea maakohus määruskaebuse

rahuldamist võimalikuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667

lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hagi esitatud selliste puudustega, mis oleksid

takistanud selle menetlemist ja andnud alust jätta hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 423 lg 2 p 2

alusel õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata.

15.1. Hagis esitatud taotlust ja esile toodud asjaolusid arvestades oli hagi eesmärk

ringkonnakohtu hinnangul arusaadav. Seda, et ka maakohtule oli hagis tegelikult taotletu

mõistetav, kinnitab mh see, et maakohus võttis hagi menetlusse.

Hageja palus hagis tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks tehingu, millega kostja I

võõrandas talle kuuluva Bildesti osaluse kostjale II, tuues hagi alusena mh esile, et 14.01.2021

kanti kostja I asemel Bildest osanikuna äriregistrisse kostja II, millega kostja I kahjustas oma

varalist seisundit. Maakohtu selgituste järel täpsustas hageja 13.11.2024 menetlusdokumendis

oma nõuet ja palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 14.01.2024 sõlmitud lepingu,

millega kostja I võõrandas Bildesti osa nimiväärtusega 2500 eurot kostjale II, ning asendada

kostjate tahteavaldused kehtetuks tunnistatud tehingu esemeks oleva vara kohtutäituri

käsutusse andmiseks kohtuotsusega. Maakohtu järgmiste selgituste järel täpsustas hageja

06.12.2024 menetlusdokumendis oma nõuet ja palus tunnistada tagasivõitmise korras

kehtetuks kostjate vahel 14.01.2021 sõlmitud Bildesti osa nimiväärtusega 2500 eurot

võõrandamise käsutustehingu, ning kohustada kostjaid esitama Tartu Maakohtu

registriosakonnale Bildesti osanike andmete muutmise avaldus selliselt, et kustutada

registrikaardilt osanikuna kostja II ja kanda registrisse osanikuna kostja I, ning asendada

kostjate vastavad tahteavaldused kohtuotsusega.

15.2. Kuigi hageja ei viidanud hagiavalduses nõude alusnormidele, saab hageja nõude

kvalifitseerida võlgniku vara tagasivõitmise hagiks TMS § 187 tähenduses.

Sissenõudja võib TMS § 187 lg 1 järgi esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning

nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis

kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine), sh loetakse tehinguks ka eseme

käsutamist täitemenetluses.

2-23-15623

Riigikohus on leidnud, et TMS § 187 järgne tehingu tagasivõitmise hagi võib sisaldada nii

kujundushagi kui ka sooritushagi tunnuseid. Kujundushagi tunnustele vastab tehingu

tagasivõitmise hagi osa, milles nõutakse tehingu kehtetuks tunnistamist. Tehingu

tagasivõitmise hagi kohta tehtud kohtulahend on kujundusliku toimega ning tehingu kehtetuks

tunnistamisega kujundab kohus kohtulahendiga pooltevahelise õigussuhte alates kohtulahendi

jõustumisest ümber. Tagasivõitmise hagi rahuldamise korral tunnistab kohus asjaomase

tehingu kehtetuks ning poolte vahel tekib tehingu tagasitäitmise võlasuhe. Seega peab tehingu

teine pool TMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt andma tehingu kehtetuks tunnistamise

korral sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu

koos vilja ja muu kasuga, et kohtutäitur saaks pöörata varale sissenõude. Seega võib

tagasivõitmise hagi olla ühtlasi suunatud ka soorituse tegemisele, sh saab nõuda vara

üleandmiseks vajalike tahteavalduste asendamist (RKTKo 06.12.2023, 2-20-5103, p 12;

RKTKm 26.01.2022, 2-20-10358, p 14).

Kuna tehingu tagasivõitmise esmaseks eelduseks on see, et tehing kahjustab sissenõudjate

huve, on üldjuhul eesmärgipärane taotleda tagasivõitmise korras kohustustehingu

(võlaõigusliku lepingu) kehtetuks tunnistamist. Sellise nõude rahuldamise tagajärjel langevad

võlaõiguslikust lepingust tulenevad kohustused ära ning tehingu pooltel tekib kohustus

tagastada vastastikku tehingu alusel saadu (ja teha vastavad tahteavaldused saadu

tagastamiseks). Kohustustehingu kehtetuks tunnistamisega langeb seega ära ka vajadus

taotleda võlaõigusliku lepingu täitmiseks sõlmitud käsutustehingu (omandi üleandmise

kokkuleppe) kehtetuks tunnistamist. Samas ei ole iseenesest välistatud ka käsutustehingu

tagasivõitmine (vt ka V. Kõve. Maksejõuetusõigus. 2024, lk 301; U. Foerste. Pankrotiõigus.

2018, lk 119), kuid tuleb arvestada, et üldjuhul ei saa ainuüksi käsutustehing (kui see toimub

kehtiva võlaõigusliku lepingu täitmiseks) kahjustada sissenõudjate huve. Kahjustavaks

tehinguks on üldjuhul siiski käsutustehingu aluseks olnud kokkulepe. Sellise kokkuleppe

puudumise korral võib aga võlausaldajate huve kahjustada ka vastav käsutustehing.

Eelnevat arvestades ei saa tehingu tagasivõitmise korras kohustus- ega ka käsutustehingu

kehtetuks tunnistamise nõuet (kujundushagi) pidada õiguslikult perspektiivituks.

15.3. Siinses asjas saab hagis esile toodud asjaolusid arvestades hageja õigusi tõenäoliselt

eesmärgipäraselt kaitsta osade omandi üleandmise aluseks olnud kokkuleppe (müügi-, kinke

vms võlaõigusliku lepingu) kehtetuks tunnistamise nõudega ning seda võib hageja olla silmas

pidanud ka hagi esitamisel. Sellisena on hageja nõuet menetluses ilmselt mõistnud ka kostjad,

kelle vastuväited puudutasid just osade omandi üleandmise aluseks olevaid kokkuleppeid ja

seda, et need kokkulepped ei olnud sissenõudjate huve kahjustavad. Seega, poolte esile

toodud asjaolusid arvestades tuli maakohtul eelnevale hageja tähelepanu pöörata, arutada

pooltega asjaoludele vastava nõude kvalifikatsiooni ja selgitada, kumma tehingu kehtetuks

tunnistamise nõudega on asjas esitatud asjaolude kohaselt võimalik hageja taotletud eesmärki

saavutada, mis on kummagi nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud ning anda hagejale

võimalus seejärel vastavalt oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustada (sh

esitada vajadusel alternatiivsed nõuded). Sellises olukorras võis olla mõistlik korraldada asjas

selgitamiskohustuse täitmiseks ja nõuete väljaselgitamiseks ning kohaseks sõnastamiseks

eelistung.

Ringkonnakohus märgib, et iseenesest peab menetlusosalisele riigi õigusabi korras määratud

esindaja tundma õigust ja suutma esitada kohtule asjakohased nõuded ja nende aluseks olevad

asjaolud ka ilma kohtu täiendavate selgitusteta. Sellest hoolimata lasub kohtul

selgitamiskohustus (sh kohustus selgitada eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi välja

hageja nõuded), et tagada kohtusse pöördunud isiku õiguste ja huvide kohane kaitse.

2-23-15623

Arvestades seda, et TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada, et kohus

lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, ei oleks

tsiviilkohtumenetluse mõttega kooskõlas see, kui kohus jätab hagi pärast selle pikemat aega

menetlemise järel selles esinevate puuduste tõttu läbi vaatamata ja suunab hageja sisuliselt uut

hagiavaldust kohtule esitama olukorras, kus hageja taotlus on sisuliselt nii kohtule kui ka

vastaspoolele arusaadav ning puudused on kohtu kohase selgitamiskohustuse täitmise läbi

kõrvaldatavad.

15.4. Ringkonnakohus arvestab ka seda, et hageja õigused ja huvid võivad hagi läbi vaatamata

jätmise korral jääda kaitseta, sest uue hagi esitamise ajaks võivad seaduses sätestatud tehingu

tagasivõitmise hagi esitamiseks ettenähtud õigust lõpetavad tähtajad olla möödas.

16. Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja

maakohtule menetluse jätkamiseks.

17. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse

jätkamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse

määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus.

18. Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee TsMS § 427 esimese lause

tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse

peale määruskaebust esitada (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)