3-25-2485/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikikud

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2485

Haldusasi

T.M kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu tegevuse peale,

millega jäeti aukohtumenetlus algatamata

Menetlusosalised

Kaebaja T.M

Vastustaja Eesti Advokatuur

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.M määruskaebus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta T.M määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2025. a määruse peale

menetlusse.

2. Jätta T.M määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2025. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.M (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat X tegevuse peale

kaebaja lapse esindamisel ja lapsega suhtlemisel tsiviilasjas. Kaebaja leidis, et advokaat ei ole

pädev lapsega suhtlema ja temaga seotud asjaolusid välja selgitama ning on kallutatud lapse isa

suhtes.

2. Eesti Advokatuuri aukohus jättis 5. juuni 2025. a otsusega nr 2-15/25/265

distsiplinaarmenetluse algatamata. Aukohus leidis kokkuvõtlikult, et advokaat ei ole asjatundmatu

oma õigusteadmiste või isikuomaduste poolest. Samuti ei ole advokaat tegutsenud menetluses

lapse huvide vastaselt või irdunud kutse-eestikast või juhendis sätestatust. Kohtumenetlus on

endiselt pooleli ja kohtul ei ole lapse esindajale etteheiteid olnud. Advokaadi tegevuses puuduvad

distsiplinaarsüüteole viitavad tunnused.

3-25-2485

3. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 5. juuni 2025. a otsuse

tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks otsustama uuesti aukohtumenetluse algatamine. Kaebaja

kordas oma põhjendusi advokaadi ebapädevuse ja kallutatuse kohta.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 14. augusti 2025. a määrusega kaebuse kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub kaebeõigus;

2) advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri

aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse

esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib

halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel

algatati aukohtumenetlus. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud

haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. AdvS § 16 lg 1 ja § 18 lg 1 alusel saab

kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (Tallinna

Ringkonnakohtu 27. detsembri 2019. a määrus asjas nr 3-19-2050; 14. veebruari 2019. a määrus

asjas nr 3-19-93; 21. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-16-1148; 24. septembri 2015. a otsus

asjas nr 3-14-50174; 3. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-14-52251; 11. septembri 2014. a

määrus asjas nr 3-14-51432; 31. detsembri 2013. a määrus asjas nr 3-13-1538; 20. märtsi 2013. a

otsus asjas nr 3-12-1016). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse

esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll

sellest kaugemale. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebaja subjektiivset õigust

nõuda advokaadi karistamist;

3) vaidlustatud otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust

või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud

selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele

võimaluse avaldada oma seisukohti ja esitada tõendeid, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti

ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo

tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmselge puudumise tõttu ei pidanud aukohus

aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud arvesse võtmata väited

või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. See, et kaebaja ei nõustu aukohtu otsuse

põhjendustega, ei anna alust väita, et otsust ei ole põhjendatud. Halduskohtul ei ole võimalik võtta

seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse kohta (st kas aukohus on põhjendatult

järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused);

4) kaebaja ei ole välja toonud, milliseid rikkumisi ei ole aukohus käsitlenud. Olukorras, kus

aukohus ei ole menetlusnorme rikkunud, puudub aukohtu otsuse tühistamiseks alus, sest

aukohtumenetlus ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist

on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.

septembri 2014. a määrus asjas nr 3-14-51432);

5) aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tule kaebajale kohustust, samuti ei jäänud sellest

tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Aukohtumenetluse algatamata

jätmine ei takista kaebajal esitada nõudeid advokaadi vastu, kui ta leiab, et advokaat on kuidagi

tema või tema lapse õigusi rikkunud. Samuti on kaebajal võimalik tõstatada pooleliolevas

tsiviilasjas küsimus advokaadi pädevuse kohta. Kui tsiviilasja menetlev kohus leiab samuti, et

advokaat ei ole pädev last esindama või on rikkunud esindamisel lapse õigusi või huve, siis on

kohtul võimalik esindaja menetlusest kõrvaldada. Eeltoodu ei eelda eelnevalt aukohtumenetluse

läbimist. Aukohtu otsus ei ole kohtule siduv ja kohus saab vajadusel ise tuvastada asja

lahendamiseks vajalikud asjaolud. Seega ei ole aukohtu otsuse tühistamine kaebaja õiguste

kaitseks vajalik.

5. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

2(3)

3-25-2485

1) kui laps ei saa asjakohast riigi antavat õigusabi, siis rikutakse sellega lapse ja lapsevanema

õigusi. Kaebajal on õigus vaidlustada haldusorgani otsust, mis rikub lapsevanema õigust nõuda

oma lapse heaolu ohustava käitumise lõpetamist;

2) kaebajal on õigus seada kahtluse alla advokaadi üldhariduslik, õigusalane ja psühholoogiaalane

kompetents. Samuti advokaadi kutse-eetiline pädevus ja isikuomadused;

3) kaebaja soovib esitada täiendava väite, et advokatuur ei andnud kaebajale võimalust avaldada

otsuse kohta enda seisukohti. Sellega rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

7. Kaebajal kui asjast huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse

algatamist ning aukohtumenetluse tulemus ei kaitse ka advokaadi karistamise korral huvitatud

isiku subjektiivseid õigusi. Sellist õigust kaebajale ei loo lastekaitseseadus. Võimalus

pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle

eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe

saamine. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta

tsiviilkohtumenetluses (vt ka RKHKo 3-20-1214, p 10).

8. Kaebaja on saanud realiseerida AdvS § 16 lg-s 1 nimetatud õiguse, s.o pöörduda

taotlusega aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu poole.

9. Kaebaja väidab määruskaebuses, et aukohus rikkus ärakuulamise kohustust, kuna ta ei

andnud kaebajale enne otsuse tegemist võimalust esitada otsuse kohta seisukohta.

Aukohtumenetlus algatatakse muu hulgas huvitatud isiku kaebuse alusel, kui sellest nähtuvad

distsiplinaarsüüteo tunnused (AdvS § 16 lg 2). Aukohus jättis vaidlustatud otsusega

aukohtumenetluse algatamata. Selle otsuse aluseks olid aukohtule esitatud kaebus ja

advokaadi esitatud seisukohad. Kaebaja sai kaebuse esitamisega esitada aukohtule oma

seisukohad . Kaebaja ja advokaadi seisukohtade alusel langetas aukohus otsuse jätta

aukohtumenetlus algatamata. Kui aukohtule esitatud avalduses kajastatud andmetest ei

kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmeid saada, siis puudub sisuline vajadus anda

võimalus esitada täiendavaid seisukohti (vrd haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2).

Advokatuuriseadus ei nõua, et lisaks kaebuse esitamisele tuli aukohtul anda kaebajale veel

täiendav võimalus esitada enda seisukohad aukohtu otsuse projekti kohta.

10. Seejuures pole aukohtu otsus haldusakt, millele kohalduksid HMS §-s 56 sätestatud

ranged põhjendamise nõuded (vt ka RKHKo 3-20-1214, p 11).

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)