2-25-501/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. september 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-501

Tsiviilasi

J. K. hagi H. K. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja J. K. , isikukood 62012180042;

hageja seaduslik esindaja (eestkostja) Tartu linn Tartu

Linnavalitsuse kaudu;

kostja H. K. , isikukood 50001202713.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. K. hagi H. K. vastu elatise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista H. K. ult J. K. kasuks igakuine elatis alates 1. jaanuarist 2025 kuni J. K.

täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o

perioodil 1. jaanuarist 2025 kuni 31. märtsini 2025 summas 287,72 eurot kuus ja alates

1. aprillist 2025 summas 301,74 eurot kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning arvestades perekonnaseaduse § 101 lg-tes 5 ja

7 toodut.

3. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt

eelneva kuu viimasel kuupäeval J. K. arvelduskontole nr EE211010011989372223

selgitusega „J. K. elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealine laps.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile

tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu

Maakohtule (asukoht Liivi 4, Tartu 50409; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee). Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Veski 32,

Tartu 50409; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

J. K. (hageja) esitas 10. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagi H. K. (kostja) vastu, paludes

mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis seadusjärgses miinimumsummas. Avalduse

kohaselt võeti H. K. ult Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19032

täielikult ära hooldusõigus lapse J. K. suhtes ja J. K. eestkostjaks määrati Tartu Linnavalitsus

kuni lapse täisealiseks saamiseni või E. H. hooldusõiguse taastamiseni. Hageja taotleb elatise

väljamõistmist miinimumsummas alates 1. jaanuarist 2025.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 23. jaanuaril 2025 elektrooniliselt

kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu. Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2025 menetlusse võtmise

määrus on kostjale kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel 4.

augustil 2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile vastust

esitanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS

§ 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja sama

paragrahvi lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib

kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. Sealjuures on PKS § 101 lg 1 sätestatud, et igakuine

elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Küll

aga näeb PKS § 102 lg 3 ette, et kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel

arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks § 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt

kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe

lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4

sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast. Lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei

pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS §

101 lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus,

väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS §

101 lg 6). Juhul kui elatist tuleb tasuda sama pere mitmele lapsele, väheneb järgnevate laste puhul

elatise summa 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata

mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Seetõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik