4-25-2617/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2025 Jõhvi kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2617

Kohtunik

Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses

Väärteoasi

A Bi kaebus PPA Ida prefektuuri 21.06.2025 kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 2440,25,003208

Menetlusalune isik

A B, isikukood xxx,

elukoht: xxx, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1, § 135, § 155, § 156, kohus

O T S U S T A S :

1. Jätta A Bi kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.06.2025

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,25,003208, millega A Bile määrati karistuseks

liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 800 eurot, muutmata.

2. Rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele

EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor

Bank AS pangas või arvele EE777700771003813400 LHV Pank AS.

Tasumisel märkida viitenumber 10220182998156 ja selgitus „A B 4-25-2617 rahatrahv“.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada A Bile ja PPA Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis menetlusosalistele

tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa

kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil (VtMS § 20 lg 4, § 155 lg 2).

Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kohtu kantseleis kättesaadav 15 päeva

jooksul kassatsiooniteate maakohtule laekumise päevast arvates. Kassatsiooniteate esitamise

korral jõustub kohtuotsus alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja

möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kassatsiooniteate

esitamata jätmise korral vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana ning see jõustub seitsme

päeva möödumisel kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

PPA Ida prefektuuri patrullpolitseinik T T tegi 21.06.2025 kiirmenetluse otsuse nr

10220182998156, mille järgi 21.06.2025 kell 22:59 aadressil Lüganuse vald, Ida-Viru maakond,

TALLINN – NARVA mnt.145 km menetlusalune isik B A juhtis mootorsõidukit asulavälisel

teel kiirusega 124 ± 8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Väärtegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2

järgi.

A.B ei nõustunud tema suhtes tehtud otsusega ning esitas 5.07.2025 kaebuse Viru maakohtule,

nõudes otsuse tühistamist või (alternatiivselt) tunduvalt väiksema rahatrahvi määramist ositi

tasumisega kuue kuu jooksul.

Kaebuse põhjenduste järgi …Ei ole selge, kas otsuse tegemisel olid täidetud mh VV 16.06.2011

määruse nr 78 („Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“) § 3 lg 1 ja § 6 nõuded. Kui need ei ole täidetud kuulub menetlus

lõpetamisele VtMS § 29 lg 1 p 1 alustel. Kui kohus siiski leiab, et need nõuded on täidetud,

palub kaebaja vähendada määratud rahatrahvi suurust. Määratud karistus 100 trahviühikut ehk

800 eurot, mis on maksimaalne karistus LS § 227 järgi. Kohtuväline menetleja ei arvestanud süü

suurust: kiirust ületati mitte vähem kui 26 km/h võrra, mis on lähedane LS § 227 lg 2 järgi

ettenähtud teo definitsiooni alammäärale (ületamine 21-40 km/h võrra). Süü on pigem

minimaalne. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga, tagajärge ei ole tekkinud, mis samuti

tingib väiksema (kindlasti mitte maksimaalse) rahatrahvi määramise. Karistust raskendavaid

asjaolusid ei ole. Kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta süü tunnistamist, sest kaebaja taunis

ja taunib endiselt oma tegu. Kaevatavas otsuses aga väidetakse, et kergendavad asjaolud

puuduvad. Karistuse individualiseerimisel on lai kaalutlusruum ja menetlejal puudub kohustus

määrata karistus rangelt sanktsiooni keskmise määra järgi. Ka õiguskorra kaitsmise huvid ei

nõua tingimata rangeid karistusi. Oluline on riikliku reageerimise vältimatus rikkumisele.

Kaebaja palub määrata väiksem (süü suurusel vastav) rahatrahv koos selle ositi tasumisega

KarS § 66 lg 1 alusel 6 (kuue) kuu jooksul. Kaebaja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Ka kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, paludes jätta

kaebus rahuldamata. Karistusotsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega, mis tulenesid

väärteo toimikust ning juhindudes KarS § 56 lg 1 määrati karistuseks LS § 227 lg 2 alusel

isikule põhikaristuseks rahatrahvi 800 eurot. Menetlusalune isik tunnistas süüd õigusrikkumise

toimepanemises ja isikul oli samalaadse rikkumise eest kehtiv karistus... LS § 227 lg 2 näeb ette

karistuse rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk 800 eurot või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kuue kuuni… Menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud

täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Menetleja on juba

väärteootsuse koostamise ajal andnud hinnangu menetlusaluse isiku poolt toimepandud teole ja

võtnud arvesse kõiki asjaolusid. … Patrullpolitseinik Raimond Kask on 25.04.2017 läbinud

vastava väljaõppe kiirusmõõturi kasutamiseks (info pärineb Ida prefektuuri personalibüroost)...

Taatlustunnistuselt on näha, et seadme taatlustunnistus kehtib kuni 31.10.2025. Samuti antud

kiirmenetluse koostamisel koostati ka kiirusmõõturi kasutamise videoprotokoll ning selle

koostamisel juhinduti ka Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi

ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 lg 2-st.

Karistuse määramisel arvestas menetleja ka antud teo ohtlikust, kuna antud tegudega kaasnevad

tagajärjed on enamasti väga tõsised ja rasked. Sellised liiklusalased süüteod toovad kaasa nii

varalisi kui ka tervisekahjustusi. Seetõttu ei saa lugeda ka antud tegu vähetähtsaks. Lisaks

sellele on kiirmenetluse otsuse koostamisel ja karistuse määramisel arvestatud sellega, et isikut

on samalaadse rikkumise eest see aasta juba karistatud. Menetleja lisab seisukohale ka

karistusregistri väljavõtte milles nähtub, et 29.05.2025 määrati isikule LS § 227 lg 2 alusel

karistuseks 560 euro suurune karistus. Antud juhul menetleja otsustas määrata isikule veelkord

rahatrahvi ja seda maksimaalses määras, kuid arvestades LS § 227 lg 2 sanktsiooni, kus on ka

juhtimisõiguse äravõtmise võimalus siis menetleja valis leebema karistusliigi ehk rahatrahvi.

Menetleja tahab rõhutada sellele, et kui eelnev karistus oli juba üle sanktsiooni keskmise määra

ja see ei mõjutanud isikut seadusekuulekamalt käituma siis uuesti samalaadse rikkumise

toimepanemisel ei mõjuta ka väiksem karistus kui eelnev. Karistus peab olema isikule tuntav ja

mõjuv, et isik muudaks oma liikluskäitumist õiguskuulekamaks. Kohtuvälise menetleja jaoks on

tähtis, et isikule määratud karistus mõjutaks isikut seadusekuulekamalt käituma. Karistus ei saa

olla isikule mugav. Karistuse eesmärk ongi tekitada isikule ebamugavust, et seeläbi mõjutada

isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest. Menetleja leiab, et määratud karistus

on põhjendatud ja vastab isiku poolt toimepandud teo raskusastmele ja süü suurusele.

KOHTU SEISUKOHT

Antud asjas ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude üle, ehk et 21.06.2025 kell 22:59 Tallinn-Narva

mnt 145. km-l menetlusalune isik B A juhtis mootorsõidukit kiirusega vähemalt 116 km/h, kuigi

lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h, s.t ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

26 km/h. Seda on tunnistanud ka A.B ise nii kohtueelses menetluses antud ütlustes kui oma

kaebuses. Lubatud sõidukiiruse ületamine on tõendatud ka patrullauto pardakaamera

salvestisega, millelt on näha nii A.Bi juhitud sõiduki registreerimismärk xxx (mis ei jäta kahtlust,

et tegemist oli just tema juhitud sõiduki, mitte mingi teise sõiduki kiiruse fikseerimisega) kui

kiirusmõõturi tabloole fikseeritud ületatud sõidukiiruse number – 124 km/h (-8 km/h

laiendmääramatus).

Vaidlus taandus karistuse määrale. Nimelt leidis kaebaja, et temale määratud rahatrahv LS § 227

lg 2 sanktsiooni maksimummääras ei vasta tema süü raskusele ja peab olema tunduvalt väiksem.

Kaebaja osutab, et kiirust ületati mitte vähem kui 26 km/h võrra, mis on lähedane LS § 227 lg-

ga 2 sätestatud raami (21-40 km/h) alammäärale ning süü on pigem minimaalne. Kohus nõustub

sellega, et kiiruse ületamine 26 km/h võrra on lähedane pigem LS § 227 lg-ga 2 sätestatud raami

alammäärale (s.o 21 km/h). Kuid lisaks süü raskusele peab arvestama ka teisi asjaolusid, sh üld-

ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtuväline menetleja põhjendatult osutab oma kirjalikus

arvamuses, et sõidukiiruse ületamise rikkumise ohtlikkust ei tohi alahinnata. Üldiselt teada on, et

kiiruse ületamisega suureneb liiklusõnnetusse sattumise oht, mille tulemusena võivad reaalselt

kannatada saada nii rikkuja ise, kui teised liikluses osalejad (nagu ka nende vara). Seega, lubatud

sõidukiiruse ületamise puhul esinevad tõsised üldpreventiivsed kaalutlused, mida peab ka

arvestama. Vähemalt samatähtis on asjaolu, et umbes kuu aega enne seda juhtumit A.B sai

karistatud samalaadse rikkumise eest: 29.05.2025 määrati temale LS § 227 lg 2 alusel karistuseks

560 eurot suurune rahatrahv. Sellises olukorras võis tõesti kaaluda rangema karistuse liigi

kohaldamist, nt juhtimisõiguse äravõtmist. Kui kohtuväline menetleja otsustas jääda kergema

karistusliigi ehk rahatrahvi juurde, siis on õigustatud lähenemine, et uue samalaadse rikkumise

eest tuleb määrata rahatrahv tunduvalt suuremas määras, kui see oli enne määratud. Kui enne

määrati A.Bile 560-eurone trahv, siis uue rikkumise eest 800-eurose trahvi määramine on

proportsionaalne teo iseloomule ehk uuele korduvale rikkumisele. Seejuures korduva rikkumise

puhul mõistlik on eeldada senisest karistusest mitte sümboolselt, vaid märgatavalt rangema

karistuse määramist, sest sümboolne ehk mõne trahviühiku võrra raskem karistus ei pruugi

rikkujat piisavalt mõjutada. Seetõttu nt senise 560-eurose trahvi kahekordne suurenemine

moodustaks 1120 eurot, mis jääb aga väljapoole sanktsiooni ülemmäära. Seetõttu 800-eurone

rahatrahv on A.Bi kui korduva kiiruse ületaja puhul igati õigustatud.

Asjaolu, et tegemist on formaalse deliktiga ja reaalset kahju (liiklusõnnetust vms) tekkinud ei ole

ei vähenda A.Bi süü raskust, sest seda on juba arvestatud selle väärteokoosseisu puhul

sanktsiooni kehtestamisel (muidu oleks tegu kvalifitseeritav juba muu süüteokoosseisu järgi).

A.Bi poolt oma süü tunnistamine ja rikkumise taunimine on iseenesest positiivsed, kuid ei ole

sellise kaaluga, et õigustada kohaldatud karistuse kergendamist. Nagu ülalpool sai juba mainitud

kohtuväline menetleja jäi kergema karistuse liigi juurde, kuigi korduva rikkumise eest võis kõne

alla tulla juba juhtimisõiguse äravõtmine kas põhikaristusena või lisakaristusena lisaks

rahatrahvile.

Puutuvalt kaebaja taotlusse ajatada trahvi tasumine kuueks kuuks, tuleb märkida, et see võimalus

oli A.Bil ka kaevatava kiirmenetluse otsuse tegemisel, kuid siis ta seda ei taotlenud. Ka praegu ei

nähtu kaebusest asjaolusid, mis õigustaksid trahvi tasumise määramist ositi. Nii otsusest kui

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt A.B ei tööta. Kaebusest ei selgu mis

vahenditest ta kavatseb trahvi tasuda ja miks taotleb tasumise ajatamist just kuueks kuuks. Kui

tal puudub sissetulek ja rahalised vahendid, siis ei suuda ta trahvi tasuda ka kuue kuuga ning

sellega karistuse täitmine jääb põhjendamatult venima. Seetõttu ka see kaebaja taotlus on, kohtu

arvates, põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohus ei tuvasta menetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt.

Õigused olid menetlusalusele isikule selgitatud, mida kinnitab ka tema allkiri.

Kiiruse mõõtmine on samuti toimunud vastavalt õigusaktide nõuetele. VV 16.06.2011 määruse

nr 78 („Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste

töötlemisele“) § 3 lg 1 sätestab, et kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev politseiametnik või

abipolitseinik peab olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Kohtuväline

menetleja on kinnitanud, et PPA personalibüroost saadud info järgi Raimond Kask läbis

kiirusmõõteseadme kasutamise koolituse ehk väljaõppe 25.04.2017 (tõenduslik alkomeeter,

laser- ja radartüüpi kiirusemõõtur).

Sama määruse § 6 lg 1 järgi mõõtmise ettevalmistamisel kontrollitakse, et kiirusmõõturi

taatluskohustus oleks täidetud. Kohtuväline menetleja edastas kohtule kasutatud sõidumeeriku

(Stalker DSR 2X, vahemuunduri s/n DB012698) taatlustunnistuse nr TTRS-24/00212, mille järgi

kiirusmõõtur on taadeldud 11.10.2024, taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31.10.2025.

Sama määruse § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse

saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud

ning salvestiselt nähtuvad.

Antud asjas on olemas videosalvestis, millest nähtuvad nii mõõtetulemuse saamise aeg, koht

(Tallinn-Narva mnt 145.km, suunaga Tallinn, maksimaalne lubatud sõidukiirus 90 km/h) ja

saamise viis (liikumise kiirus mõõdetud politseisõidukisse statsionaarselt paigaldatud kiiruse

mõõtmise seadmega Stalker DSR2X nr DB012698, kiirust mõõtis ja protokollis

patrullpolitseinik R K).

Ehk siis ka kiiruse mõõtmisel seaduse nõuded olid täidetud ja rikkumisi kohtuvälise menetleja

poolt ei olnud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja 21.06.2025 otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. A.Bi kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul antud otsuse resolutiivosas

märgitud rahandusministeeriumi pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Deniss Minzatov