3-25-2843/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2843

Määruse kuupäev

2. september 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X-i) kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega

ja kohustamiseks osutada kaebajale perearsti teenust

väljaspool vanglat

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 29. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse

õigusvastasuse tuvastamiseks, kaebajale asjakohase raviteenuse osutamiseks ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendas, et Tartu meditsiinikeskus on põhjustanud kaebajale

ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega kannatusi. Kaebaja pääses üle pika aja 28.

augustil 2025 perearsti vastuvõtule, kuid pidi sealt lahkuma, kuna perearst keeldus kaebaja

terviseprobleeme üles märkimast. Ka ei kuulanud perearst kaebaja kaebusi. Kaebajal on

tänaseks olnud kõikide perearstidega konfliktid, kuna nad ei võta midagi ette kaebuste

parandamiseks. Tehtud on ühtesid ja samu uuringuid. Mõned kaebused on paberil juba

aastaid, kuid kaebaja abi saanud ei ole. Samuti ei täideta kaebaja ravilugu ja tundub, nagu

kaebaja ei ole justkui millegi üle kaevanud. Kaebaja tuleb suunata videosilla vaheldusel arsti

juurde mujale, et ta saaks igapäevaselt kvaliteetset tervishoiuteenust ja ei peaks kümneid kordi

kurtma ühtesid ja samasid muresid. Kaebaja viibib suurema osa ajast eraldatud lukukambris,

mistõttu peaksid arstid tema tervist kontrollima igapäevaselt. Vastutaja on muutunud

mugavaks ja asendanud arsti vastuvõtud kirjalike vastustega. Koos kaebusega esitas kaebaja

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi

saamiseks.

2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on

halduskohtule varem juba esitanud kaebuse samade nõuetega samadel alustel ning varasem

kaebus on kohtu menetluses.

4. Kohus mõistab, et kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega, millega alandati kaebaja

inimväärikust, ja kohustamiseks osutada kaebajale perearsti teenust väljaspool vanglat (sh

videosilla vahendusel). Täpsemalt mõistab kohus, et kaebaja peab inimväärikust alandavaks

seda, et viivitatakse arstide vastuvõttudega, perearstid ei märgi nõuetekohaselt üles kaebaja

terviseprobleeme ja ei kuula kaebaja kaebuseid, kaebajale tehakse alati samu uuringuid ja

analüüse, kuid kaebaja tervis ei parane, eraldatud lukustatud kambris viibides ei kontrollita

igapäevaselt kaebaja tervist ning kaebajaga suheldakse ainult kirjalikult. Vaatamata sellele, et

kaebaja on kaebuse pealkirjas kajastanud ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet, ei käsitle

kohus tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd see pole kaebaja õiguste

kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamis- ja hüvitamisnõudega, kuna

mainitud nõuete lahendamise raames hindab kohus ka vaidlusaluste toimingute õiguspärasust.

5. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja haldusasjas nr 3-25-2317 esitanud nõude,

milles soovib erapooletut perearsti teenust kasutada väljaspool vanglat ning viidanud ka

videosilla vaheldusel osalemisele. Samuti on kohtute infosüsteemi kohaselt esitanud kaebaja

haldusasjas nr 3-25-2402 kaebuse Tartu meditsiinikeskuse vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses sellega, et arstide vastuvõtud on asendatud kirjalike vastustega, arsti

vastuvõttudega viivitatakse, kaebajale tehakse samu analüüse, kuid toimivat ravi määratud ei

ole, kaebaja peab pidevalt kurtma samu probleeme, kuid probleemidele ei reageerita, ning

arstide sissekanded ei vasta nõuetele. Ka on kaebaja haldusasjas nr 3-25-2332 nõudnud Tartu

meditsiinikeskuselt mittevaralise kahju hüvitamist ning selgitanud, et lukustatud kambris

viibimisel peaks kaebaja tervist kontrollima igapäevaselt.

6. Seega on kohtu hinnangul nii praeguses haldusasjas kui ka eelpool viidatud haldusasjades

kaebuse nõuded ning ka kaebuse alusena välja toodud elulised asjaolud samad. Sõltumata

sellest, et kohus ei ole haldusasjades nr 3-25-2317, 3-25-2402 ja 3-25-2332 kaebusi

menetlusse võtnud, on kaebused HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses siiski kohtu menetluses.

Käesolevas kohtuasjas esitatud hilisem kaebus on korduv. Asjaolu, et praeguses asjas esitatud

kaebuses tõi kaebaja välja, et ka 28. augustil 2025 toimunud perearsti vastuvõtul tema

terviseprobleeme üles ei märgitud ja ka seal ei kuulatud tema kaebusi, ei tähenda, et tegemist

oleks uue kaebuse alusega. Kui kaebaja soovib kaitsta kohtus oma õigusi seoses

tervishoiuteenuse osutamisega ning oma väidete kinnituseks välja tuua ka 28. augustil 2025

toimunud vastuvõtul asetleidnu, siis tuleb kaebajal seda teha vastavalt kas haldusasja nr 3-25-

2317, 3-25-2402 või 3-25-2332 raames.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

8. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et

kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.

9. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas

haldusasjas.

10. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

11. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse,

millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja puhul tegemist

halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei

suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid

selgitada. Eelnevat ei muuda kaebaja poolt väljatoodu, mille kohaselt puuduvad kaebajal

meditsiinialased teadmised. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus

kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest

tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de

1 ja 5 alusel rahuldamata.

13. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)