3-23-2682/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

t

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2682

Haldusasi

X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata kaebaja viisataotlus sisuliselt

läbi ning 18. juuli 2025. a ettekirjutuse nr 1052289802

tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. augusti

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 12. augusti 2025. a

määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus ning peatada Politsei- ja Piirivalveameti 18. juuli 2025. a ettekirjutuse nr

1052289802 täitmine kohtumenetluse ajal.

3. Tagastada määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõiv 40 eurot A.A.

pangakontole.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

kohustamiseks vaadata kaebaja 17. oktoobri 2023. a viisataotlus sisuliselt läbi ja tühistada PPA

18. juuli 2025. a ettekirjutus nr 1052289802. Ettekirjutuse kohaselt pidi kaebaja lahkuma Eesti

Vabariigist seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 25. juulil 2025 ning sissesõidukeeld

jäeti humaansetel kaalutlustel kohaldamata. PPA keeldus kaebaja pikaajalise viisa andmise

taotluse vastuvõtmisest, kuna kaebaja Eestis viibimise aluseks on kohtumäärusest tulenev

õiguskaitse, mis ei ole aluseks Eestis siseriiklikult viisa taotlemiseks. Kaebajal on eluline huvi

ja soov pikendada Narva Kreenholmi Koolis õpingute jätkamisega seotud D-liiki viisat, mille

kehtivusaeg lõppes 23. oktoobril 2023.

2. Kaebaja esitas 10. juulil 2025 ja 21. juulil 2025 halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotlused, paludes peatada vaidlustatud 18. juuli 2025. a ettekirjutuse kehtivus ja täitmine ning

keelata kaebaja väljasaatmine kuni käesolevas haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

Kaebaja viibib Eesti Vabariigis esialgse õiguskaitse korras Tartu Halduskohtu 22. juuli 2022. a

määruse haldusasjas nr xxx alusel, kuid Tartu Halduskohtu 13. juuni 2025. a otsuse

jõustumisel kaotas esialgne õiguskaitse selles asjas kehtivuse ja PPA tegi uue ettekirjutuse

Eesti Vabariigist lahkumiseks. Kaebajal on vaja õigust esitada taotlusi riigiasutustele. Kui

kaebaja lahkub Eestist, võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda võimatuks. Kaebaja on

15-aastane ja tal puuduvad Venemaal elu- ja koolikoht ning sugulased. Kaebaja ema elab

Eestis Schengeni viisa alusel. Eestis saab kaebaja toetust isa surma tõttu.

3. Tartu Halduskohus kohaldas 15. juuli 2025. a määrusega esialgset õiguskaitset ajutiselt ja

keelas kaebaja väljasaatmise Eesti Vabariigist 30 päevaks, s.t kuni 13. augustini 2025. Tartu

Halduskohus kohaldas 21. juuli 2025. a määrusega esialgset õiguskaitset ajutiselt ning peatas

PPA 18. juuli 2025. a ettekirjutuse täitmise 30 päevaks, s.o 19. augustini 2025 (kaasa arvatud).

4. 12. augusti 2025. a määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebaja 10. juuli 2025. a ja 21.

juuli 2025. a taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 249 lg-te 1 ja 3 alusel ning tühistas asjas kohaldatud ajutise esialgse

õiguskaitse alates 18. augustist 2025.

Halduskohus leidis, et kuna asja menetleva kohtuniku puhkusel viibimise tõttu kohaldas teda

asendav kohtunik asjas esialgset õiguskaitset vältimaks kaebaja kohest riigist väljasaatmist, ei

ole halduskohus hinnanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluste põhjendatust ja sellest

tulenevalt teeb kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluste osas uue põhjendustega määruse.

Kohtule ei nähtu, et kaebajal esineks esialgse õiguskaitse vajadus. Viisa annab riigis ajutise

viibimisaluse ning viisa kehtivusaja möödumisel peab isik oma kodumaale naasma. Kaebaja

soov jätkata õpinguid Eesti õppeasutuses on mõistetav, kuid ei õigusta esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Kaebajal ei saanud tekkida õigustatud ootust viibida Eestis C-viisa alusel

pikaajaliselt ja katkematult. Kuna kaebaja emal on kehtiv Schengeni viisa, mille alusel ta võib

Eestis viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul, tuleb ka kaebaja emal vahepeal

pikemaks perioodiks naasta kodakondsusriiki. Kaebaja emal tuli tagada, et neil oleks

kaebajaga Venemaal olemas ka elukoht. Kaebaja ei ole kohtule põhistanud, millisel alusel

lõpetatakse kaebajale määratud sotsiaaltoetuste maksmine juhul, kui kaebaja ajutiselt Eestist

lahkub. Kaebaja õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures on kaitstud seeläbi, et kaebajal

on nii seaduslik kui volitatud esindaja, kelle kaudu on tal võimalik oma seisukohti kohtule

esitada. Halduskohtu hinnangul puudub selliste kahjulike ja hiljem raskesti kõrvaldatavate

tagajärgede saabumise oht, mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras kaebaja Eesti Vabariigist

väljasaatmise keelamist.

Halduskohus ei pea kaebust kohustamisnõude osas perspektiivseks. Välismaalaste seaduse

(VMS) § 911 lg 1 kohaselt võib PPA-s pikaajalist viisat taotleda välismaalane, kes viibib Eestis

ajutiselt VMS § 43 lg 1 p-des 1-4 ja 6-10 nimetatud alusel. Kaebaja ühelgi nimetatud alusel

Eestis ei viibinud. Kaebaja sai ja saab siiani esitada pikaajalise viisa taotluse välisesinduses.

5. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 12. augusti 2025. a määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas ja

kohaldada viivitamatult esialgne õiguskaitse kaebaja väljasaatmise keelu ja PPA 18. juuli

2025. a ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks kuni käesoleva kohtuasja kohtulahendi

jõustumiseni.

Kaebaja hinnangul tekitab halduskohtu 12. augusti 2025. a määrus menetlusliku kaose, kuna

kumbagi halduskohtu 15. juuli 2025. a või 21. juuli 2025. a määrustest ei ole vaidlustatud.

Halduskohtu 12. augusti 2025. a määrus on vastuolus halduskohtu 21. juuli 2025. a määruse

p-dega 12 ja 13 ning on seetõttu õigusvastane.

Kaebaja vaidlustab kaebaja taaskordse viisa taotluse vastuvõtmisest keeldumist, mitte viisa

andmisest keeldumist. Seetõttu on ekslikud halduskohtu järeldused nagu kaebaja taotleks

esialgse õiguskaitse rakendamist õpingute jätkamiseks. Kaebaja taotlus peatada Eesti riigist

lahkumise ettekirjutuse täitmine puudutab käesoleva kohtumenetluse tagamist ja võimalikku

positiivset kohtuotsust. Kaebaja soovib saada D-liiki viisat.

Kaebaja Eestist väljasaatmisel langeb ära ainus asjaolu, mille alusel on kaebajal õigust esitada

taotlust taaskordse viisa saamiseks just Eesti Vabariigi territooriumil. On üldteada, et kui isik

ei viibi Eestis, saab ta viisat taotleda üksnes läbi Eesti Vabariigi välisesinduste. Seetõttu

lõpetatakse kohtumenetlus käesolevas asjas, kuna kaebuse eesmärke ei ole enam võimalik

saavutada.

15-aastase kaebaja Eestist väljasaatmisel toimuks perekonna kunstlik ja tahtlik lahutamine,

kuna kaebaja ema ja vanem õde elavad Eestis. Kaebaja jääks üksi riiki, kus tal ei ole ühtegi

lähisugulast, isiklikku eluruumi ega pangakontot. Tema isa surma tõttu makstav toetus

kantakse kaebaja ema pangakontole.

6. PPA leidis vastuses määruskaebusele, et kaebaja soov esialgse õiguskaitse saamiseks ei

ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja viibib Eestis seadusliku aluseta alates 24.

oktoobrist 2023. Kaebaja ema peab samuti lahkuma Eesti riigist, kui tema viisapäevad saavad

kasutatud ja tal puudub seaduslik alus riigis viibimiseks. Kuna kaebaja on alaealine, pidi tema

ema kandma nii Eestis kui ka muus riigis viibimisega seonduvaid kulusid. Eelnevat arvestades

ei jää kaebaja riiki üksi, ilma elukohata ja rahalise toetuseta. Esialgse õiguskaitse määrus ei ole

Eestis viibimise seaduslikuks aluseks VMS § 43 mõttes. Esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamisel saab kaebaja vaid Eestis viibida, aga tal puuduvad seaduslikul alusel viibiva isiku

õigused (nt töötaja ja õppida). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tuleb kaebajal

lahkuda Eestist oma kodakondsusjärgsesse riiki, kuid kohtuvaidlus saab jätkuda, kuna kaebajal

on lepinguline esindaja. Seega ei kaasne esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega

raskeid tagajärgi ning kaebajal puudub ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Halduskohus põhjendas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist sellega, et

puudub selliste kahjulike ja hiljem raskesti kõrvaldatavate tagajärgede saabumise oht, mis

õigustaks esialgse õiguskaitse korras kaebaja Eesti Vabariigist väljasaatmise keelamist.

Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.

8. Halduskohus selgitas põhjendatult, et viisa alusel Eestis viibides ei saa isik asuda oma

õigusi teostama sellises ulatuses ja määras, nagu seda saavad Eesti kodanikud või siin

elamisloa alusel elavad isikud, st viisast tulenev garantii siia jäämiseks ei ole eriti tugev ja ei

saa isikus tekitada ka lootust, et ta saaks ajutise viibimisaluse vahetatud pikaajalise vastu. See

tõdemus ei saa viia aga järelduseni, et kaebajal puuduks esialgse õiguskaitse vajadus.

9. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine

on lubatav, et vältida olukorda, kus ka kaebuse rahuldamise korral oleks isikul võimatu või

ebamõistlikult keeruline saavutada õiguslikku eesmärki, millega seoses ta kohtusse pöördus.

Halduskohus leidis, et olukorras, kus viisa kehtivusaja möödumisel on isikul kohustus naasta

oma kodakondsusjärgsesse riiki, ei saanud kaebajal tekkida õigustatud ootust viibida C-viisa

alusel Eestis pikaajaliselt ja katkematult. C-viisa annab õiguse viibida Schengeni alal 90 päeva

180 päevase perioodi jooksul. Sarnane viisa on ka kaebaja emal. Seega pidi ema arvestama

vajadusega viibida periooditi Venemaal ning vastavalt tagama endale ja kaebajale selleks

elukoha.

10. Praeguses asjas on kaebaja nõudeks kohustada PPA-d vaatama sisuliselt läbi kaebaja

viisataotlus ning tühistada 18. juuli 2025. a lahkumisettekirjutus nr 1052289802. Seega kaitseb

kaebaja nii õigust õiguspärasele menetlusele kui ka õigust viibida Eestis. Kuigi võib nõustuda,

et viisataotluse sisuline läbivaatamine ei ole takistatud ka juhul, kui kaebaja ei viibi Eestis, on

kohtupraktikas siiski peetud võimalikuks kohaldada esialgset õiguskaitset ka viisa

taotlemisega seotud vaidluse korral. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks kaebaja soov olla

oma õigusvaidluse lahendamise juures ja mitte lahkuda riigist enne viisataotluse lahendamist

ei ole piisav esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks ka praegusel juhul. Sobivaks

õiguskaitseabinõuks on keelata kaebaja Eestist väljasaatmine vaidluse lahendamise ajaks, s.t

peatada Politsei- ja Piirivalveameti 18. juuli 2025. a ettekirjutuse nr 1052289802 täitmine.

11. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega seoses asjaolude hindamisel ja huvide kaalumisel ei

saa mööda vaadata kaebaja senisest elukorraldusest ega põhjusest, miks vastustaja jättis

kaebaja viisataotluse läbi vaatamata.

12. Viisataotluse läbivaatamata jätmise põhjendusena toob vastustaja esile selle, et

viisataotluse esitamise ajal puudus kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks ja seetõttu ei

olnud lubatav viisataotluse esitamine PPA-le (VMS § 911 lg 1).

Tartu Halduskohtu 13. juuni 2025. a jõustunud kohtuotsusest asjas nr xxx nähtub aga, et

vastustaja ebaseaduslikult tunnistas kaebaja ja tema ema viisad kehtetuks ja võttis seega

kaebajalt Eestis viibimise õigusliku aluse. Halduskohus tühistas PPA otsuse kaebaja viisa

kehtetuks tunnistamise kohta. Praeguse vaidluse tingis seega kaebaja uue viisataotluse

läbivaatamata jätmine olukorras, kus kaebaja oli kaotanud viisa alusel Schengeni alal viibimise

õiguse vastustaja õigusvastase haldusakti andmise tõttu, mis nüüdseks on tühistatud.

13. Riigikohus on haldusakti tühistamise kohta selgitanud, et haldusakti tühistamine

tähendab haldusakti tunnistamist kehtetuks algusest peale, nõnda et selle varasemale

kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. See ei muuda seni kehtinud haldusakti

tühiseks, vaid üksnes kehtetuks. Kuni tühistamisotsuse tegemiseni peab adressaat haldusakti

täitma (HMS § 60 lg 2). Haldusakti tühistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt

võidakse sõltuvalt asjaoludest ja kehtivast regulatsioonist ka varasema perioodi osas tagasi

täita.1

Kaebuse lahendamiseks peab halduskohus seega muu hulgas hindama, kas viisataotluse

läbivaatamata jätmine oli õigustatud viibimisaluse puudumise tõttu ning ka seda, kas

haldusasjas nr xxx kohtuotsuse jõustumise järel muutunud olukorras oleks vastustaja pidanud

menetluse uuendama ja kaebaja viisataotluse läbi vaatama. Isegi, kui viisataotluse

läbivaatamata jätmise ajal oli vastustaja õigustatud tuginema otsusele, millega tunnistati

kehtetuks kaebaja varasem viisa, siis käeoleval ajal ei saa vastustaja otsuse kehtivusele enam

tugineda. Seetõttu ei saa pidada kaebust sedavõrd perspektiivituks, et see iseenesest õigustaks

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.

14. Kohtuasja materjalidest ilmneb, et vaatamata Vene Föderatsiooni kodakondsusele on

kaebaja olnud Eestiga seotud pikka aega. Kaebaja kinnitusel, millele vastustaja ei ole vastu

vaielnud, on kaebaja alates 2016. aastast saanud viisa vähemalt neljal korral (dtl 19). Kaebaja

on õppinud Narva Kreenholmi koolis (dtl 26) ja olnud seotud Narva Iluuisutamisklubiga

„Pääsuke“. Vaidlust ei ole selles, et Narvas elavad õiguslikul alusel kaebaja kaks vanemat õde

ning kaebaja ema on avaldanud, et on võõrandanud nende elukohaks olnud korteri Vene

1 Vt RKHK 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-2-15 (p 18 ja seal viidatud praktika).

Föderatsioonis ja soovib samuti jääda tütrega Eestisse. Ringkonnakohtu hinnangul on seega

tõendatud, et kaebaja väljasaatmine Vene Föderatsiooni tingib olulisi muudatusi kaebaja

igapäevases elukorralduses. Olukorras, kus tal puudub elamisluba Eestisse elama asumiseks,

pidi kaebaja ema arvestama võimalusega, et ta ei saa Eestisse jääda ja peab ühes kaebajaga

tagasi pöörduma Vene Föderatsiooni. Ringkonnakohus kahtleb aga selles, kas selle

võimalusega arvestamata jätmist saab ette heita alaealisele kaebajale ja arvestada seda asjaolu

huvide kaalumisel kaebaja kahjuks. Vastustaja ei väida, et väljaspool Eestis viibimise

õigusliku alusega seotud vaidlusi oleks kaebaja rikkunud Eesti õiguskorda, ohustaks riigi

julgeolekut või esineks muul põhjusel kaalukas avalik huvi, et kaebaja ei viibiks Eesti

Vabariigi territooriumil. Ka ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mille tõttu oleks kaebaja

viibimine Eestis ilmselt vastuolus kaaluka avaliku huviga.

Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus kaebaja huvi viibida Eestis praegusel ajal

kaalukamaks avalikust huvist, et kaebaja võimalikult kiiresti lahkuks Eestist.

15. Kokkuvõttes saab jaatada kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ning kaalukat huvi, et

kaebaja saaks viibida vaidluse lahendamise ajal Eestis Vabariigis ega peaks selle aja jooksul

sundkorras muutma oma elukorraldust. Samas ei ole takistatud kaebaja lahkumine Vene

Föderatsiooni, kui see kaebaja ja tema seadusliku esindaja hinnangul on siiski otstarbekam

kaebaja hariduse omandamise jätkamiseks või muul põhjusel.

Määruskaebus tuleb rahuldada ja kohaldada esialgset õiguskaitset vastavalt kaebaja taotlusele

peatades Politsei- ja Piirivalveameti 18. juuli 2025. a ettekirjutuse nr 1052289802 täitmine

kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui halduskohus leiab, et kaebus on

põhjendatud, siis kohtuotsuse tegemisel on asjakohane kaaluda, kas kaebaja õiguste kaitseks

on vajalik ja põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine pikemaks perioodiks, näiteks kuni

kohtuotsuse täitmiseni.

16. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 alusel ei võeta riigilõivu haldusasjas

määruskaebuse ja protesti läbivaatamise eest. Kaebaja esitatud määruskaebus Tartu

Halduskohtu 12. augusti 2025. a määruse peale on seega riigilõivuvaba. Kuna kaebaja

vaidlustas halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmist, kontrollib

ringkonnakohus määruskaebemenetluses halduskohtu 12. augusti 2025. a määruse

seaduslikkust ning kaebajal puudus vajadus esitada ringkonnakohtule uus esialgse õiguskaitse

taotlus.

HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Kuna kaebajal ei olnud kohustust

tasuda riigilõivu määruskaebuse esitamisel, tagastab ringkonnakohus enam tasutud riigilõivu

summas 40 eurot A.A. pangakontole.

(allkirjastatud digitaalselt)