1-24-7261/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-7261

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2025. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-7261

Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Koik, Pavel Gontšarov ja Janika

Kallin

Kriminaalasi

Andrei Kuzmenoki süüdistuses KarS § 169 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. juuni 2025. a otsus lühimenetluses

Süüdistatav

Apellatsiooni esitaja

Andrei Kuzmenok, isikukood: 38308192228; elukoht:

XXX; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel;

XXX; töökoht: XXX; kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad

Kaitsja Indrek Västrik

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Andrei Kuzmenoki kaitsja Indrek Västriku apellatsioon kui ilmselt

põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. Andrei Kuzmenokki (Kuzmenok) süüdistatakse selles, et tema, kes ta on vastavalt Viru

Maakohtu 21.03.2016 kohtuotsusele nr 2-15-16527 kohustatud maksma elatist oma lapse Q

kasuks igakuiselt alates 21.03.2016 kuni Q täisealiseks saamiseni Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäärast pooles ulatuses (2020. aastast 270 eurot kuus, 2021. aastast

292 eurot kuus, 2023. aastast 327 eurot kuus ja 2024. aastast 362.50 eurot kuus), pole seda

teinud regulaarselt ja ettenähtud summades alates 30.05.2020.

Andrei Kuzmenok on töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt

jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse, nimelt ei ole maksnud pikema perioodi jooksul

1-24-7261

elatist ettenähtud ajal ja ulatuses ega ole teinud mõistlikke jõupingutusi (otsinud piisava

intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekut) oma varalise seisundi parandamiseks

määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita.

Seega pani Andrei Kuzmenok oma tahtliku tegevusega toime laste ülalpidamise

kohustuse rikkumise, hoidudes lapsevanema teadvalt kõrvale lapsele kohtu poolt välja

mõistetud igakuise elatisraha maksmisest, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohtu 9. juuni 2025 otsusega lühimenetluses tunnistati Andrei Kuzmenok süüdi

KarS § 169 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud

vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele,

kui Andrei Kuzmenok ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv.

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni esitas süüdistatava Andrei Kuzmenoki kaitsja Indrek Västrik. Kaitsja taotleb

tühistada Harju Maakohtu 9. juuni 2025 otsus ja mõista Andrei Kuzmenok talle esitatud

süüdistuses õigeks.

3.1 Kaitsja leiab, et asjas ei ole kõrvaldatud kahtlused, selles, et süüdistatav on toime pannud

tahtliku elatise maksmisest kõrvalehoidumise. Andrei Kuzmenok ja tema laps ei ela aastaid

koos, laps elab Eestis koos emaga. Andrei Kuzmenok elab Soomes ja kasvatab seal uues peres

koos laste emaga kahte last. Vaidlust ei ole selles, et Andrei Kuzmenok majanduslik olukord

on keskmisest halvem. Samas ei ole tõendatud, et Andrei Kuzmenok teadlikult ja tahtlikult

hoiab kõrvale elatise maksmisest. Süüdistataval ei ole õnnestunud oma elukohas Soomes leida

piisavat sissetulekut, et pidada ajas arvestatuna võrdsel määral üleval kõiki lapsi. Süüdistatav

on andnud enne seda, kui tal tekkis uus pere Soomes, pikal perioodil Eestis elavale lapsele

ainuisiklikult ilma lapse ema toeta ülalpidamist. Tõendatud on, et süüdistatav on teinud

Soomes jõupingutusi sissetuleku leidmiseks, kuid need ei ole paraku olnud piisavalt edukad.

Kokkuvõttes leiab kaitsja, et subjektiivsest küljest on tõendamata süüdistatava tahtlus hoida

kõrvale elatise maksmisest Eestis elavale lapsele.

KANNATANU SEISUKOHT:

4. Kannatanu palub jätta maakohtu otsus muutmata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul,

kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud Harju Maakohtu 9. juuni 2025 kohtuotsusega

ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu,

kuivõrd maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

seisukohtadega.

1-24-7261

5.1 Maakohus on ammendavalt oma seisukohti põhjendanud ning vastanud sisuliselt kaitsja

tõstatatud küsimustele (vt 116-118). Maakohtu põhjendused hõlmavad kõiki KarS § 169

süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid ning sellega on antud ammendav seisukoht

juba apellatsioonis esitatule. Maakohus tuvastas üheselt tõenditele tuginevalt ja kooskõlas

kohtupraktikaga (vt nt RKKKo nr 1-18-5813, p 28), et elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks

saab pidada ka seda, kui süüdistatav rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on

(või võiks olla) võimalik ülalpidamiskohustust täita või teha seda suuremas ulatuses. Mingeid

uusi argumente kaitsja ei ole apellatsioonis esitanud ning ei viita ka tõenditele, mis oleks

maakohtul tähelepanuta jäänud. Pelgalt enda versiooni kordamine apellatsioonis ei tähenda

seda, et esitatud kaitseversioonile ei oleks maakohus juba põhjalikku hinnangut andnud.

Seega puudub apellatsioonil ilmselgelt edulootus. Tuvastatavad ei ole ka

kriminaalmenetlusõiguse rikkumised. Seetõttu puudub kolleegiumil alus maakohtu seisukohti

revideerida ka apellatsiooni väidetest sõltumatult, tuginedes KrMS § 331 lg-le 3.

6. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt

põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/