3-25-2679/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

01.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2679

Haldusasi

S.P kaebus elektroonilise järelevalve ajakava muutmise

peale

Menetlusosalised

Kaebaja – S.P

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.08.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse S.P määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.08.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-2679.

2. Tagastada S.P määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 56-63.

3. Jätta S.P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.08.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-2679 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib kaebuse tagastamist puudutavas esitada osas

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas

ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-

d 1 ja 3, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.P (kaebaja) peeti Ameerika Ühendriikide vahistamistaotluse alusel Eesti Vabariigis

kinni 28.03.2023. Harju Maakohtu 29.03.2023 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

kohaldati kaebaja suhtes väljaandmisvahistust. Harju Maakohtu 26.05.2023 määrusega

pikendati kaebaja väljaandmisvahistuse tähtaega kuni 28.03.2024 ning 27.03.2024 määrusega

kuni 28.09.2024. Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2024 määrusega asendati tõkend kaebaja

elektroonilise valvega tähtajaga kuni 28.09.2024. Harju Maakohtu 25.09.2024 määrusega

pikendati kaebaja väljaandmisvahistuse tähtaega kuni 28.03.2025 ning jäeti

väljaandmisvahistamine asendatuks elektroonilise valvega. Harju Maakohtu 25.03.2025

3-25-2679

määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus ja pikendati kaebaja väljaandmisvahistuse tähtaega

kuni 28.09.2025 ning jäeti väljaandmisvahistamine asendatuks elektroonilise valvega.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.04.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse Harju

Maakohtu 25.03.2025 määruse peale rahuldamata ja väljaandmisvahistuse tähtaja

pikendamise jõusse. Ringkonnakohus kordas oma määruse p-s 16, et kehtestatud

elektroonilise valve tingimused võimaldavad kaebajal liikuda (ajavahemikus kl 7.00˗23.00)

piiranguteta Harjumaa piires. Keeldu Harjumaalt lahkumiseks ei ole, kuid selleks tuleb

taotleda luba (vajalike tehniliste ettevalmistuste tõttu).

2. Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnik teavitas kaebajat 12.08.2025 kodukülastuse

käigus, et alates 13.08.2025 on kaebajal lubatud liikuda ainult Tallinna linna piires.

3. Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnik teatas vastuseks kaebaja 13.08.2025 päringule,

et piirang liikumisele väljaspool Tallinna tuleneb kaebaja elektroonilise valve ajakava

muutmisest. Kriminaalhooldusametnik lähtus elektroonilise valve ajakava muutmisel

riigiprokurör Heleri Randma seisukohast, mille kohaselt ei võimaldata kaebajale liikumist

Haapsallu ja Pärnusse. Elekroonilise valve ajakava muutmisel on tegemist haldusmenetlusliku

otsusega, mida on kaebajal võimalik vaidlustada kohtus.

4. Riigiprokurör H. Randma teavitas 13.08.2025 kaebajat elektronkirjaga, et kaebaja võib

edaspidi liikuda väljaspool Tallinna ainult siis, kui liikumiseks on olemas selge ja piisav

põhjus. Koolivaheaja sisustamine ei ole piisav põhjus. Kaebaja saab esitada kaebuse

piirangule HKMS-s sätestatud korras.

5. S.P esitas 14.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

õigusvastaseke riigiprokuröri 13.08.2025 kehtestatud elektroonilise valve graafiku muutmine

nõuetekohase haldusaktita, tunnistada õigusvastaseks riigiprokuröri tegevusetus haldusakti

vormistamisel ning kohustada prokuratuuri vormistama otsus haldusmenetluse seaduse §-de

56 ja 57 kohaselt või tühistama piirang.

Kaebaja elektroonilise valve kohaldamise ajakava on alates 13.08.2025 muudetud selliselt, et

liikumine Tallinna piiridest väljapoole on lubatud ainult selge põhjuse olemasolul ja varem

lubatud sõidud lapsega koolivaheajal väljaspool Tallinna on keelatud. 13.08.2025 otsust ei ole

vormistatud nõuetekohaselt ja prokuratuuri põhjendus on vastuolus varasemate

seisukohtadega maakohtus.

Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada 13.08.2025 piirangu

kehtivus kuni asja lõpliku lahendamiseni ja taastada Harju Maakohtu 25.03.2025 määrusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kehtestatud elektroonilise valve graafik. Piirang põhjustab

kaebajale olulise ja pöördumatu kahju, piirates perekonnaelu ja liikumisvabadust.

6. Tallinna Vangla selgitas 18.08.2025 vastuses kohtunõudele, et kriminaalhooldaja muutis

prokurörilt saadud sisendi alusel kaebaja elektroonilise valve ajakava alates 13.08.2025.

Kaebajat informeeriti liikumise piirangu kehtestamisest enne piirangu jõustumist.

Kriminaalhooldaja on kaebajat informeerinud, et kui kaebajal tekib vajadus viibida väljaspool

Tallinna, peab ta esitama liikumise ajakava mustandi soovitud liikumisega ning

liikumisvajaduse põhjenduse, võimalusel koos tõenditega. Kriminaalhooldusametnik vaatab

seejärel tema soovi üle, kontakteerub prokuröriga ning võtab seisukoha, kas soovitud

liikumine võimaldatakse või mitte. Kaebaja ei ole Tallinna Vanglale kriminaalhooldusega

seonduvaid pöördumisi esitanud.

7. Riigiprokurör H. Randma selgitas 19.08.2025 vastuses kohtunõudele, et vastavalt

justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“

2(5)

3-25-2679

(määrus nr 15) § 8 lg-le 11 on kriminaalhooldaja kaasanud nii elektroonilise järelevalve

ajakava koostamisele kui ka selle muutmisele prokuröri. Prokurör on edastanud kaebajale

oma 13.08.2025 kirjaga põhjenduse, miks prokuratuuri varasem seisukoht kaebajale

elektroonilise järelevalve all lubatud liikumisala ulatuse suhtes on muutunud. Kirjale lisatud

info, et kaebuse elektroonilise järelevalve ajakava muutmisele saab esitada kaebuse HKMS-s

sätestatud korras, ei olnud viide sellele, et prokuratuur on teinud haldusakti, vaid sellega püüti

suunata isikut õigesse menetlusliiki.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 21.08.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ning jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praeguse vaidluse

lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord.

Kaebaja vaidlustab kriminaalhooldusametniku ja prokuratuuri tegevust kaebaja suhtes

elektroonilise järelevalve kohaldamisel. Harju Maakohus on pikendanud 25.03.2025

määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaebaja suhtes kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 447 alusel juba varem kohaldatud väljaandmisvahistust ning asendanud selle

elektroonilise järelevalvega. Nimetatud kohtumäärusest tulenevalt ja määruse nr 15 § 8 lg-tele

1 ja 11 tuginedes on kriminaalhooldusametnik koostanud kaebajale koostöös prokuröriga

elektroonilise järelevalve ajakava. Kaebaja peab õigusvastaseks ajakavas 13.08.2025 tehtud

muudatust, millega piirati kaebajale lubatud liikumisruumi ulatust.

Otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks halduskohus erandlikult sekkuma

kriminaalhoolduse teostamisel tekkinud mõne üksikküsimuse lahendamisse üksnes põhjusel,

et vaidlus on olemuselt avalik-õiguslik (Riigikohtu erikogu 20.04.2018 määrus nr 3-18-170, p

10; Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2018 määrus nr 3-17-2024, p 9). Tegemist on

kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes. Kuna sellise vaidluse

lahendamiseks on seaduses sätestatud teistsugune menetluskord, ei kuulu vaidluse

lahendamine halduskohtu pädevusse. Kohtulahendi täitmisest tekkinud küsimused lahendab

KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgides maakohus (Riigikohtu erikogu 20.04.2018

määrus nr 3-18-170, p-d 11˗12).

Samad järeldused on kohaldatavad ka praeguses asjas. Tegemist on maakohtu lahendi

(elektroonilise järelevalve kohaldamine) täitmisel tekkinud küsimustega, mille lahendamise

pädevus on KrMS §-dest 427 ja 431 tulenevalt maakohtul. Tegemist on kriminaalhooldaja

ülesannete täitmisel tekkinud küsimusega (vt kriminaalhooldusseaduse § 2 p 4). Vaidlusaluse

küsimuse kuulumisele maakohtu pädevusse viitab ka asjaolu, et kaebajale elektroonilise

järelevalve kohaldamisel on nii maakohus kui ringkonnakohus kohaldatavast meetmest

tuleneva riive proportsionaalsust hinnates sisuliselt juba arvesse võtnud ka seda, milline on

(või saab olema) kaebajale valve all lubatud liikumise ala. Kaebaja suhtes elektroonilise

järelevalve kohaldamisest tulenev põhiõiguste riive on tervik, mida ei ole otstarbekas jagada

mitmeks erinevaks ja erinevate kohtumenetluse liikide kaudu kontrollitavaks osaks. See

tekitaks ka vastandlike järelduste ja ebaülevaatlikkuse ohu. Määravaks ei saa pidada, et

kriminaalhooldusametnik ja prokurör on leidnud, et vaidlusalune ajakava muutmise otsus on

tehtud haldusmenetluses ning suunanud kaebajat halduskohtule kaebust esitama.

Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine

kaebuse tagamiseks, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(5)

3-25-2679

9. S.P palub 22.08.2025 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi

menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tegemist ei ole kohtulahendi täitmise küsimusega, vaid iseseisva haldusaktiga. Elektroonilise

valve graafikut muudeti kohtulahendita üksnes prokuröri ja kriminaalhooldaja tegevuse

alusel. Seega eksis halduskohus pädevuse osas. Kaebuse tagastamine jätab kaebaja ilma

võimalusest piirangut vaidlustada. KrMS ega Harju Maakohtu praktika ei näe ette selget

korda selliste prokuröri/kriminaalhooldaja otsuste kontrollimiseks. Kaebaja liikumisvabadust

ja perekonnaelu on piiratud kohtu kontrollita. Õigus liikuda ainult Tallinna piires on vastuolus

Harju Maakohtu 25.03.2025 määrusega nr X-XX-XXXX, mis lubas kaebajal liikuda vabalt

Harjumaa piires. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei ole proportsionaalne ja

rikub tõhusa õiguskaitse põhimõtet. Tallinna Vangla 19.08.2025 kiri „Elektroonilise valve

ajakava varasemalt lubatud liikumise ära võtmine“ on koostatud tagantjärele, mis kinnitab, et

piirangut rakendati nõuetekohase haldusaktita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

11. Kaebaja on esitanud koos määruskaebusega asja materjalide juurde võtmiseks neli lisa

(digitaalse toimiku leheküljed 56˗63). Esitatud lisadest on Tallinna Halduskohtu 21.08.2025

määrus, riigiprokuröri 19.08.2025 vastus kohtunõudele ja Tallinna Vangla 18.08.2025 vastus

kohtunõudele juba kohtasja materjalide juures olemas. Tallinna Vangla

kriminaalhooldusametniku 19.08.2025 kiri nr 8-1/1-25/12828-1 ei ole määruskaebuse

õigemaks lahendamiseks vajalik (HKMS § 198 lg 3). Seetõttu tuleb esitatud lisad kaebajale

tagastada.

12. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruses esitatud põhjendustega neid üksikasjalikult üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja §

203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Elektroonilist valvet kohaldatakse kohtumäärusega (KrMS § 1371 lg 4 esimene lause).

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja suhtes on Harju Maakohtu 29.03.2023 määrusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldatud väljaandmisvahistust ning Tallinna

Ringkonnakohtu 23.04.2024 määrusega asendati tõkend vahistamine elektroonilise valvega.

Harju Maakohtu 25.03.2025 määrusega pikendati kaebaja väljaandmisvahistuse tähtaega kuni

28.09.2025 ning jäeti väljaandmisvahistamine asendatuks elektroonilise valvega.

14. Elektroonilise valve ajakava koostab kriminaalhooldusametnik koostöös

kriminaalhooldusalusega, arvestades võimaluse korral tema tavapärast elukorraldust ja soove

(määruse nr 15 § 8 lg 1). Määruse nr 15 § 8 lg 11 sätestab, et kui kriminaalhooldusalusele on

vahistamise asemel määratud elektrooniline valve, koostatakse tema ajakava koostöös

prokuröriga või kohtuniku soovitusi järgides. Kaebaja vaidlustab kriminaalhooldusametniku

poolt kaebaja elektroonilise järelevalve ajakavas koostöös riigiprokuröriga (vt riigiprokurör

H. Randma 19.08.2025 vastus kohtunõudele, dtl 32) tehtud muudatust, millega piirati

kaebajale Harju Maakohtu 25.03.2025 määrusega nr X-XX-XXXX lubatud liikumisruumi

ulatust. Halduskohus on õigesti leidnud, et elektroonilise järelevalve ajakava muutmine on

toimunud kriminaalhoolduse ülesande täitmisel. Seetõttu on elektroonilise järelevalve ajakava

4(5)

3-25-2679

muutmine maakohtu lahendi täitmisel tekkinud küsimus KrMS § 431 mõttes. Halduskohus on

asjakohaselt viidanud analoogsetes asjades tehtud Riigikohtu erikogu 20.04.2018 määrusele

nr 3-18-170 (p 10) ja Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2018 määrusele nr 3-17-2024 (p 9).

Seega ei ole määravad kriminaalhooldusametniku ja riigiprokuröri selgitused, et vaidlusalune

ajakava muutmise otsus on tehtud haldusmenetluses ning kaebajal on õigus see vaidlustada

halduskohtus. Kuna vaidluse lahendamiseks on seaduses sätestatud teistsugune menetluskord,

ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kohtulahendi täitmisest tekkinud

küsimused lahendab KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgides maakohus (vt Riigikohtu

erikogu 20.04.2018 määrus nr 3-18-170, p-d 11˗12).

15. Kuna kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole esialgse õiguskaitse

taotluse kohaldamine põhjendatud. Seda eriti olukorras, kus kohtute infosüsteemist nähtuvalt

on kaebaja juba pöördunud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX elektroonilise järelevalve ajakava

muutmise osas kaebusega pädeva kohtu (s.o Harju Maakohtu) poole ning taotlenud ühtlasi

esialgset õiguskaitset piirangu kehtivuse peatamiseks.

16. Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel halduskohtul pädevuse puudumise tõttu ning jätnud esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.08.2025 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)