2-24-16328/31 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

01. september 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-16328

Tsiviilasi

G. K. ja K. K. (seaduslik esindaja Pärnu Linnavalitsus)

hagi K. L. ’i ja E. K. ’i vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Tsiviilasja hind

G. K. nõue E. K. vastu - nõude hind 2589,48 eurot (9x287,72

eurot)

G. K. nõue K. L.-i vastu - nõude hind 2715,66 eurot (9x301,74

eurot)

K. K. nõue E. K. vastu – nõude hind 2589,48 eurot (9x287,72

eurot)

K. K. nõue K. L.-i vastu - nõude hind 2308,32 eurot (9x256,48

eurot)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: G. K. (isikukood XXX);

Hageja 2: K. K. (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja: eestkostja Pärnu Linnavalitsus

(registrikood 75000064, e-post: XXX), volitatud esindaja

Grete Kera;

Kostja 1: K. L. (isikukood XXX; e-post: XXX);

Kostja 2: E. K. (isikukood XXX; e-post: XXX)

Korraldav kohtuistung

28. august 2025, osalesid Grete Kera, K. L. ja E. K.

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada G. K. ja K. K. eestkostja, Pärnu linnavalitsuse, esindaja Grete Kera ja kostjate

K. L.-i ja E. K. vahel 28. augustil 2025 eelistungil sõlmitud ja protokollitud järgmine

kompromiss:

I.1. K. L. maksab alates 1. septembrist 2025 kuni G. K. XXX täisealiseks saamiseni G. K.

ülalpidamiseks elatist 50 eurot kuus.

I.2. K. L. tasub G. K. kasuks väljamõistetud elatise G. K. arvelduskontole (kokkuleppe

sõlmimise ajal nr XXX) iga kuu 10. kuupäevaks, näidates makse selgituses ära kuu ja

aasta, mille eest elatist maksab.

I.3. K. L. maksab alates 1. septembrist 2025 kuni K. K. XXX täisealiseks saamiseni K. K.

ülalpidamiseks elatist 50 eurot kuus.

Tsiviilasi nr 2-24-16328

I.4. K. L. tasub K. K. kasuks väljamõistetud elatise K. K. arvelduskontole (kokkuleppe

sõlmimise ajal nr XXX) iga kuu 10. kuupäevaks, näidates makse selgituses ära kuu ja

aasta, mille eest elatist maksab.

I.5. E. K. maksab alates 1. septembrist 2025 kuni G. K. XXX täisealiseks saamiseni G. K.

ülalpidamiseks elatist 160,92 eurot, kuid mitte vähem, kui perekonnaseaduse § 101

lõigete 3-6 alusel arvutatud minimaalne elatis.

Eglis G. K. G. K. kasuks väljamõistetud elatise kuusumma arvutatakse järgmise valemi

järgi: perekonnaseaduse § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale (kokkuleppe sõlmimise ajal

282,31 eurot) liidetakse 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (kokkuleppe sõlmimise ajal 59,43 eurot), saadud

summast arvestatakse maha pool lapsele makstavast lapsetoetusest (kokkuleppe sõlmimise

ajal 40 eurot (80/2) ning saadud summat vähendatakse proportsionaalselt, arvestades, et G.

K. viibib aasta keskmisena 7 päeva kuus E. K. juures).

I.6. E. K. tasub G. K. kasuks väljamõistetud elatise G. K. arvelduskontole (kokkuleppe

sõlmimise ajal nr XXX) iga kuu 10. kuupäevaks, näidates makse selgituses ära kuu ja

aasta, mille eest elatist maksab.

I.7. E. K. maksab alates 1. septembrist 2025 kuni K. K. XXX täisealiseks saamiseni K.

K. ülalpidamiseks elatist 136,78 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse §

101 lõigete 3-7 alusel arvutatud minimaalne elatis.

Eglis K. K. G. K. kasuks väljamõistetud elatise kuusumma arvutatakse järgmise valemi

järgi: perekonnaseaduse § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale (kokkuleppe sõlmimise ajal

282,31 eurot) liidetakse 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (kokkuleppe sõlmimise ajal 59,43 eurot), saadud

summast arvestatakse maha pool lapsele makstavast lapsetoetusest (kokkuleppe sõlmimise

ajal 40 eurot (80/2) ning saadud summat vähendatakse proportsionaalselt, arvestades, et K.

K. viibib aasta keskmisena 7 päeva kuus E. K. juures. PKS § 101 lg 7 alusel vähendatakse

kuni G. K. täisealiseks saamiseni või talle muul põhjusel elatise maksmise kohustuse

äralangemisel K. K. elatise kuumakset 15%, võrreldes G. K. elatise kuumaksega.

I.8. E. K. tasub K. K. kasuks väljamõistetud elatise K. K. arvelduskontole (kokkuleppe

sõlmimise ajal nr XXX) iga kuu 10. kuupäevaks, näidates makse selgituses ära kuu ja

aasta, mille eest elatist maksab.

I.9. Eglis G. K. G. K. ja K. K. kasuks väljamõistetud elatise kuumaksete suurused muutub

iga aasta 1. aprillil, mil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja arvutatakse baassummale lisanduv 3%

eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (avaldatakse

Statistikaameti kodulehel).

Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest (PKS § 101 lg 5). Lapsetoetuse määra

muutumisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust

makstakse. Elatise kuumakse suuruse arvutamisel saab kasutada elatiskalkulaatorit

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

I.10. Hagejad loobuvad elatise nõudest perioodi eest enne 1. septembrit 2025.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-16328.

III. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole ja kohus

kulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Lk 2 / 4

Tsiviilasi nr 2-24-16328

Toimetada määrus pooltele kätte. Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse

peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus

jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. L. esitas 26. oktoobril 2024 oma alaealiste laste G. K. ja K. K. seadusliku esindajana Pärnu

Maakohtule hagi laste isa E. K. vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse ja

küsis kostjalt vastuse. Kostja 23. novembril 2024 vastuses teatas, et hagiga ei nõustu, sest tema

teada lapsed elavad turvakodus. Enne asjas määratud istungit esitasid K. L. ja E. K. kohtule

kinnitamiseks kompromissi.

2. Kohus vanemate vahelist kompromissi ei kinnitanud, sest kohtule sai teatavaks, et Pärnu

Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-850 võeti hagejate emalt K. L.-ilt

laste isiku- ja varahooldusõigus ära ning isa E. K. hooldusõigus peatati isiku- ja

varahooldusõiguse osas kuni laste täisealiseks saamiseni. Laste eestkostjaks määrati Pärnu

linnavalitsus. Kohus andis eestkostjale tähtaja hagejate elatise nõude täpsustamiseks ning ka

laste emalt elatise väljamõistmise hagi esitamiseks.

3. Pärnu linnavalitsus esitas 01. aprillil 2025 kohtule K. K. ja G. K. hagiavalduse K. L.-i ja E. K.

vastu elatise väljamõistmiseks, milles hagejad paluvad: välja mõista kummaltki vanemalt

mõlema hageja kasuks elatis alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni PKS §

101 alusel arvutatavas määras muutuva suurusena.

4. Kohus jättis hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta, kohustades hagejate seaduslikku

esindajat täpsustama, milliste konkreetsete PKS § 101 erinevates lõigetes ettenähtud

kriteeriumite alusel tuleb muutuva suurusega elatis kindlaks määrata. Samuti tuli hagejate

esindajal välja tuua konkreetne kuupäev, mis ajast alates elatist nõutakse, võttes arvesse, et isa

vastu oli hagejate elatise nõue kohtule esitatud juba 26. oktoobril 2024.

5. Pärnu linnavalitsus kohtule midagi täiendavalt ei esitanud, kuid kohtul ei olnud alust jätta hagi

menetlusse võtmata ega E. K. vastu esitatud elatise nõuet läbi vaatamata. Kohtule oli arusaadav,

et hagejad taotlevad elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohtu

praktikast tulenevalt iga konkreetse lapse puhul tuleb kohtul välja selgitada selle lapse elatise

suurust mõjutavad faktilised asjaolud, sõltumata sellest, kas hagiavalduses nendele tuginetakse.

Seetõttu kohus võttis K. L.-i vastu 01. aprillil 2025 esitatud hagi menetlusse ja luges 26. oktoobri

2024 hagi E. K. vastu menetluses olevaks 01. aprillil 2025 esitatud kujul.

6. K. L. oma 15. juuni 2025 kirjalikus vastuses nõustus lastele elatist maksma, kuid ei ole

suuteline seda tegema seaduses sätestatud minimaalmääras. K. L. tõi esile, et tema suhtes on

välja kuulutatud eraisiku pankrot, tal on osaline töövõime ning tema sissetulekuks on

töövõimetoetus 384 eurot kuus ning töötasu 0,5 kohaga töötamise eest kuni 400 eurot kuus. K. L.

soovib, et tema osalise töövõime tõttu vähendataks elatist alla miinimummäära. K. L. sooviks

lastega koos olla rohkem kui 7 päeva kuus, kuid tema tervisliku seisundi tõttu on see hetkel

võimatu. K. L. on kohtule esitanud Töötukassa 22. novembri 2024 töövõime hindamise otsuse nr

TVH/24/041750 (osaline töövõime kuni 04. detsember 2028), enda 2025.a veebruarikuu

pangakonto väljavõtte ja 11. veebruari 2025 kohtumääruse tema pankrotimenetluse lõpetamise ja

kohustustest vabastamise menetluse jätkumise kohta (dtl 49 – 59).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Korraldaval kohtuistungil 28 augustil 2025 jõudis hagejate esindaja kummagi kostjaga

kompromissile.

8. E. K. nõustus elatist tasuma seaduses sätestatud minimaalses määras. E. K. selgitas, et

ametlikku töökohta ei ole, ei ole ka töötuna registreeritud, kuid ta teeb juhutöid ja on suuteline

Lk 3 / 4

Tsiviilasi nr 2-24-16328

maksma lastele kokku kuni 300 eurot elatist. Lapsed on pea iga nädalavahetuse reedest

pühapäevani isaga ja seda tuleks elatise suuruse määramisel arvestada.

9. K. L. selgitas, et on pankrotis ja osalise töövõimega, töötab osalise ajaga, on võimaluste piires

lastele vajalikku ostnud ja annab taskuraha 15 eurot kummalegi kuus. K. L. vaidles vastu

hagejate esindaja väitele, et tal on alkoholiprobleemid. Tervise tõttu ei saa ta lastega koos aega

veeta, sest on nädalate kaupa olnud ravil Viljandi haiglas. Ta oleks suuteline maksma 50 eurot

elatist kummalegi lapsele, 15 eurot taskuraha maksaks edasi ka lisaks.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte

kompromissi tingimused: hagejate seaduslik esindaja ja K. L. leppisid kokku, et K. L. maksab

kummalegi lapsele elatist 50 eurot kuus. Laste seaduslik esindaja ja E. K. lepppisid kokku, et E.

K. maksab kummalegi lapsele PKS § 101 lg-te 3 – 7 alusel arvutatud minimaalset elatist,

arvestades laste aastaseks keskmiseks isa juures viibimise ajaks 7 päeva kuus. Kokkulepitud

elatist hakkavad kostjad maksma lastele 1. septembrist 2025, elatis makstakse eestkostja poolt

kummalegi lapsele avatud uuele pangakontole jooksva kuu 10. kuupäevaks. Varasema perioodi

eest elatise väljamõistmise nõudest hagejad loobuvad.

Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi,

pooled kinnitasid, et jäävad nende kokkulepete juurde ning loobusid edasikaebeõigusest.

11. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

12. Pooled leppisid kokku elatise suuruses ja maksmise korras. Kohus leiab, et poolte

kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ja

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi

kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda,

kui nad ei lepi kokku teisiti. Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, siis kohus menetluskulude suurust

kindlaks ei määra.

14. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise

järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

Lk 4 / 4