2-25-7489/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-7489

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.09.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-7489

Tsiviilasi

X.Z-i hagi U.M-i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X.Z (isikukood XXX),

Hageja seaduslik esindaja: V.W (isikukood XXX; e-post:

XXX)

Kostja: U.M (isikukood XXX; viibimiskoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel hageja nõusolekul

tagaseljaotsuse, põhjusel, et kostja ei vastanud tähtaegselt

hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista U.M-ilt X.Z-i kasuks välja alates 05.05.2025. a kuni X.Z-i täisealiseks saamiseni

(11.12.2040. a) igakuine elatis 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

3. U.M-il tuleb temalt resolutsiooni punktis 2 välja mõistetud elatis maksta X.Z-i

pangakontole nr EE072200221082507737 (Swedbank).

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

2-25-7489

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.W esitas 15.05.2025. a alaealise lapse X.Z-i (hageja) nimel Tartu Maakohtule hagiavalduse

U.M-i (kostja) vastu elatise nõudes. Kohtu nõudel esitas hageja esindaja 05.06.2025. a täiendatud

hagiavalduse ja 10.07.2025. a nõude täpsustuse.

Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise alates

05.05.2025. a perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas (hagi esitamise ajal

301,74 eurot kuus) muutuva suurusena vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

Hagi asjaolude kohaselt on hageja X.Z V.W ja kostja U.M-i ühine alaealine laps, sündinud XXX.

a. V.W ja kostja on lahutatud ning V.W kasvatab hagejat üksinda. Kostja viibib vanglas. Kostja

küll panustab lapse kasvatamisse rahaliselt, aga see abi on ebapiisav ja ebastabiilne. Hageja ema

V.W kasvatab kahte alaealist last ja olles ka ise töötu, vajab enda ja lapse ellu kindlust ja

stabiilsust, mistõttu taotleb kostjalt elatise väljamõistmist seaduse alusel arvutatud summas.

2. Kohus võttis hagi 10.07.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumäärus toimetati kostjale, U.M-ile kätte 11.07.2025. a. Seega saabus kostjale hagile

vastamiseks määratud tähtaeg 01.08.2025. a. Kostja määratud tähtaja jooksul hagile kirjalikku

vastust ei esitanud. Enne hagi menetlusse võtmist oli kostja 02.06.2025. a kirjas kohtule

teatanud, et ta on X.Z-i elatise nõudest (301 eurot) teadlik ja tal ei ole nõudele vastuväiteid.

3. Hageja esindaja, V.W teatas 27.08.2025. a kohtule, et ta on nõus asjas tagaseljaotsuse

tegemisega.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hageja nõusolekul on võimalik

hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel on

tagaseljaotsuse tegemine välistatud.

5. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et X.Z (hageja) on V.W ja U.M-i (kostja) ühine

alaealine laps, sündinud XXX. a (hetkel seega XXX-aastane). Hageja elab emaga. Kostja elab

eraldi ja hageja kostja juures ei viibi.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust

2-25-7489

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist.

Eeltoodu alusel on kostjal eraldi elava vanemana kohustus anda hagejale ülalpidamist elatise

maksmise teel. Hagejal on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist.

PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi

alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi

lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hageja taotleb kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena

tagasiulatuvalt alates 05.05.2025. a.

Arvutades hagejale elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on

indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes

arvesse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele on alates 1. jaanuarist 2023. a pere

esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, samuti arvestades, et hageja kostja juures ei viibi,

on elatis hagejale alates 01. aprillist 2025. a – 301,74 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot +

59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40

(50% lapsetoetusest – 80/2)).

Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis

saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

PKS § 101 alusel arvutatud summa.

6. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja elatise alates 05.05.2025. a kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuva

suurusena, s.o 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

2-25-7489

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi

ja määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hageja pangakontole nr EE072200221082507737

(Swedbank).

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS §

459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus alaealise ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1

alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik