2-24-5132/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-5132

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.august 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5132

Tsiviilasi

J.P. hagi E.P. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.P. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxx küla,xxxxxxxxxxxvald, xxxxx XXX ; e-post:);

Kostja: E.P. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxx

küla, xxxxxxxxvald, xxxxx XXX; e-post:

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.P. hagi E.P. vastu osaliselt.

2. Välja mõista E.P.-lt elatis J.P. kasuks igakuiselt 101,50 eurot alates 01.04.2024

kuni J.P. õpingute lõpuni 20.06.2025. E.P.-l tuleb J.P. ülalpidamiseks nimetatud

perioodi eest tasuda 1488,66 eurot.

3. Elatis tuleb maksta hageja J.P. arveldusarvele nr EE851010011803653222 SEB

Pank AS-is.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada menetlusosaliste nimed tähemärkidega ning

jätta avalikustamata nende isikukoodid, sünniajad, aadressid ja sidevahendite

andmed.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31.03.2024 saabus kohtusse J.P. hagi E.P. vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus

mõistaks kostjalt hageja kasuks välja summas 158 eurot alates 01.04.2024 PKS § 97 p-s 2

nimetatud hariduse omandamise lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 25.01.2027, s.o kuni

hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohustada kostjat tasuma elatis järgmise kalendrikuu eest ette.

Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja 18-aastane ning õpib

xxxxxxxxxxGümnaasiumi 11.klassis. Kostja on hageja isa. Hageja igakuised kulud on kokku

555 eurot, sh söök 200 eurot, elekter 85 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, autoga seotud kulud

(sh kütus) 125 eurot, küttepuud 25 eurot ning muud kulud (sh sidekulu ja kooliga setud kulu)

50 eurot. Hageja teenib kalendrikuus 197 eurot ning kuni 2024 maini igakuiselt ema käest 200

eurot ja alates 2024 maist üksnes 115 eurot. Hageja vajab seega täiendavat ülalpidamist

summas 158 eurot kuus.

Hageja elab üksinda. Hageja vajab koolis käimiseks autot, kuna tema elukoha ja kooli

vaheline vahemaa on ligikaudu 10 km. Autoga liiklemine võimaldab hagejal osaleda ka

klassivälistes tegevustes (nt õpilasfirma). Lisaks tuleb ka poes käia xxxxxxxxxx või xxxxxxx.

Auto kasutamine on mõistlik.

Kostja ei ole hagejale elatist vabatahtlikult tasunud. Kohus mõistis 2010 kostjalt hageja

kasuks välja elatise. Hageja oli sel ajal 4-aastane. 14 aasta jooksul ei laekunud kostjalt hageja

ülalpidamiseks midagi ning seda isegi mitte kohtutäituri vahendusel. 2024 võõrandas

kohtutäitur avalikul enampakkumisel kostja korteri ning võõrandamisest saadud rahaga tasuti

elatise võlgnevus. Seega kostja on vältinud hageja ülalpidamiskohustuse täitmist ning hageja

hinnangul on ta hoidunud kõrvale ametliku sissetuleku teenimisest. Hageja on olnud üksnes

ema ülalpidamisel.

Hageja on väljendanud valmisolekut lahendada asi kompromissiga selliselt, et kostja maksab

talle õpingute ajal igakuiselt 80 eurot. Hageja on viidanud TsMS § 163 lg-le 2.

2. Kostja esitas 28.05.2025 seisukoha hagiavalduse osas. Elatise nõue on kostja hinnangul

tervikuna põhjendamatu. Kostja leiab, et hageja ei vaja koolis käimiseks autot, mistõttu

autoga seonduvad kulud on põhjendamatud. Lisaks sai hageja enam kui 17 000 eurot, millest

jätkub nii õpinguteks kui ka elamiseks väga pikaks ajaks. Kostja on ise õpilane, seejuures

ilma tööta ning sissetulekuta. Kostja ülalpidamisel on 4-aastane laps. Hiljuti müüs kohtutäitur

kostja kodu, mistõttu kostja on kodutu.

3. Kohus täitis 25.09.2024 ning 07.11.2024 selgitamiskohustust. 19.08.2025 kirjaga määras

kohus, et teeb tsiviilasjas nr 2-24-5132 kohtulahendi avalikult teatavaks 29.augustil 2025.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, on seisukohal, et

hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

5. Hageja on esitanud elatise nõude summas 158 eurot alates 01.04.2024.

PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-,

kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni.

Tsiviilasja materjalide pinnalt on tuvastatud, et E.P. on J.P. isa (dtl 71). J.P. sai täisealiseks

xxxxxxxxxx. Hageja õppis 2023/2024 õppeaastal xxxxxxxxx Gümnaasiumi 11.klassis

statsionaarses õppes (dtl 7) ning 2024/2025 õppeaastal sama õppeasutuse 12.klassis

statsionaarses õppes (dtl 57). Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja elanud kostjast

lahus ning hagiavalduse esitamise ajal elas hageja üksinda.

PKS § 97 p-s 2 sätestatu annab kuni 21-aastasele noorele võimaluse saada elatist õppimise

ajaks, mis tähendab, et noorel on võimalik saada haridus, mis võimaldaks tal tulevikus ennast

ise üleval pidada. Eelviidatust tulenevalt on hagejal õigus nõuda elatist õpingute lõpuni, kuid

mitte kauem kui 25.01.2027, s.o päev kui J.P. saab 21-aastaseks. Hageja kinnitas

telefonivestluses kohtunikuga, et lõpetas gümnaasiumi 20.06.2025 ning vähemalt esialgu

õpinguid jätkata ei kavatse.

Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja oli perioodil alates

01.04.2024 kuni 20.06.2025 ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses.

6. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb täisealise õppiva lapse elatise asja lahendamisel

lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise

ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja

§ 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS

§ 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning

iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-

119-15, p 11).

Lapse igapäevast toimetulekut mõjutavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised

vahendid. Hagejal J.P.-l on kaks vanemat, kellelt tal on võimalik ülalpidamist nõuda. PKS §

105 lg 3 kohaselt vastutavad hageja mõlemad vanemad, s.o JxxxxBxxxxxxxx ja E.P. , hageja

ülalpidamise eest osavõlgnikena võrdeliselt vanemate sissetuleku ja varalise seisundiga.

Kuna perekonnaseadusest ei tulene kuni 21-aastase lapse jaoks ette elatise miinimumsummat

või elatise arvutamise korda, lähtub kohus täisealise lapse elatise puhul tema tegelikest ja

põhjendatud kulutustest. Hagiavalduses on hageja välja toonud, et tema igakuisteks kuludeks

oli 555 eurot, sh söök 200 eurot, elekter 85 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, autoga seotud

kulud (sh kütus) 125 eurot, küttepuud 25 eurot ning muud kulud (sh sidekulu ja kooliga setud

kulu) 50 eurot. Hageja on esitanud tõendid kulude tõendamiseks (dtl 31-55). Lisaks selgitas

hageja kulutusi 14.07.2024 ja 21.10.2024 kirjalikes seisukohtades (dtl 17-18; 59-62).

7. Hageja on enda elektrikulude tõendamiseks esitanud Enefit AS arved (dtl 47-48, 50-55)

ning vastavad maksekorraldused (dtl 44-46, 49). Esitatud tõendid kinnitavad hagiavalduses

märgitud elektritarbimise kulusid. Vaatamata sellele, et hageja ei ole esitanud tõendeid

igakuiste kulutuste kohta toidule, riietele ja jalanõudele, küttepuudele, sidele ega

koolikohustuse täitmisega seotud väljaminekutele, on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et

nimetatud kulude kogusumma on keskmiselt 345 eurot kuus. Seega kujuneb hageja igakuine

kulu ilma transpordikuluta 430 eurot.

8. Kostja ei pea põhjendatuks hageja väidetavat igakuist kulu sõiduautole summas 125 eurot,

märkides, et koolikohustuse täitmiseks ei ole vajalik autoga sõitmine.

Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kütuse ostmist kajastavad kviitungid (dtl 31-

40). Esmalt märgib kohus, et kuna elatise nõue on esitatud alates 01.04.2024, siis kohus ei

arvesta tõendeid 2024 märtsis ostetud kütuse kohta (dtl 32, 34, 37, 40) ega ka auto kindlustuse

kohta (dtl 41). Esitatud tõendite kohaselt on hageja 2024 aprillis ostnud kütust 75,33 euro eest

(dtl 33, 35, 38) ning 2024 mais kokku 160,60 eurot eest (dtl 31, 36, 39). Auto kindlustuse eest

on hageja 2024 aprillis tasunud 31,35 eurot (dtl 43) ning 2024 mais samuti 31,35 eurot (dtl

42). Seega on esitatud tõendite kohaselt olnud hageja kulu autole 2024 aprillis olnud 106,68

eurot ning 2024 mais 191,95 eurot.

Kuigi hageja on esitanud tõendid oma kulude kohta sõiduautole, leiab kohus, et põhjendatuks

saab lugeda transpordikulu kuni 50 eurot kuus. Kui kooli on võimalik sõita ühistranspordiga,

ei saa kütusekulu lugeda hageja esmavajaduseks. Hageja on tuginenud üksnes ajaolule, et auto

on maapiirkonnas vajalik liikumisvahend ning kuulub tänapäevase elukorralduse juurde, kuid

ei ole tõendanud, et tal ei oleks võimalik koolis käia ühistranspordiga. Lisaks ei ole hageja

esitanud tõendeid kooliskäimisega seotud kilometraaži ega vastavat sõidukulu kalendrikuus.

Ülejäänud hageja kulude osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole.

9. Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja sai enam kui 17 000 eurot ning sellest piisab nii

õpingute jätkamiseks kui ka elamiseks pikema perioodi vältel. Kostja asjaolu tõendanud ei

ole.

Hageja esitatu kohaselt müüdi täitemenetluses avalikul enampakkumisel E.P. korter tekkinud

elatise võlgnevuse katteks. Elatis J.P. kasuks mõisteti E.P.-lt välja 2010 kohtuotsusega. 14

aasta jooksul ei ole kostja hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud.

Täitemenetluse registri (dtl 73) andmetel on E.P.-l Tartu Maakohtu 04.04.2011 otsusest

tsiviilasjas nr 2-10-46045 tulenev elatise võlg enam kui 17 000 eurot.

Seega on hageja õigustatult arvestanud kostja korteri müügist saadud summa hageja

ülalpidamiseks tema täisealiseks saamiseni (25.01.2024) väljamõistetud elatisnõude katteks,

kuna see tulenes kehtivast täitedokumendist - Tartu Maakohtu 04.04.2011 otsusest tsiviilasjas

nr 2-10-46045. Ajal, mil hageja oli alaealine, kandis tema igapäevased ülalpidamiskulud tema

ema, mistõttu korteri müügist saadud summaga kaeti tagasi ema poolt kantud

ülalpidamiskohustus. Täisealise õppiva lapse ülalpidamise nõue on aga iseseisev ning eeldab

eraldi kohtuotsust või kokkulepet (PKS § 97 lg 2), mistõttu puudub alus sama täitemenetluse

raames saadud summat kasutada täisealise ülalpidamise katteks.

10. Kostja on vaielnud elatise nõudele vastu, tuginedes oma majanduslikule seisundile,

märkides, et ta on ise õpilane, ilma töö ja sissetulekuta, tema ülalpidamisel on üks alaealine

laps ning kostja on kodutu. Kostja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit.

Seega ei ole esitatud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et kostja ei oleks võimeline

hagejale ülalpidamist andma. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada, et kostjal on üks

alaealine laps (sünd. 30.03.2020) (dtl 83-84), kelle ülalpidamiskohustus kostjal lasub.

11. Hageja nõuab kostjalt elatist summas 158 eurot. Kohus ei nõustu sellega, et kostja peaks

eelnimetatud summas elatist tasuma.

Kohus leiab, et täisealine laps saab elatist nõuda vanematelt üksnes ulatuses, mis hagejal jääb

igakuiste kulude katmisel puudu tema enda sissetulekust ja mida vanem on võimeline

täisealisele lapsele andma, arvestades vanema enda sissetulekut, varalist seisundit ja muid

kohustusi.

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Kuigi nimetatud säte näeb ette reeglid eelkõige alaealise lapse miinimumelatise

arvestamiseks, tuleb kohtu hinnangul rakendada sätet ka lapsetoetust saava täisealise lapse

puhul, sest lapsetoetuse maksmise eesmärk alaealise ja täisealise lapse puhul on sama. Seega

tuleb ka käesoleval juhul arvestada sellega, et J.P. sai lapsetoetust kuni kooli lõpetamiseni.

PHS § 17 lg 1 kohaselt makstakse lapsetoetust kuni 19-aastaseks saamiseni.

PHS § 17 lg 2 järgi põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse

kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele

jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või

täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

Käesolevalt on lapsetoetuse suuruseks 80 eurot (PHS § 17 lg 3).

Arvestades, et J.P. sai lapsetoetust ja teenis (hagiavalduses esitatud andmete kohaselt)

igakuiselt sissetulekut 197 eurot, ei saa kohtu arvates kostja panus olla suurem kui 139 eurot

(555-80-197/2).

12. Võttes arvesse, et hageja igakuised põhjendatud kulud on kokku 480 eurot (söök 200

eurot, elekter 85 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, transpordikulu 50 eurot, küttepuud 25

eurot ning muud kulud (sh sidekulu ja kooliga setud kulu) 50 eurot), hageja teenib igakuiselt

sissetulekut 197 eurot ning sai kuni gümnaasiumi lõpetamiseni lapsetoetust 80 eurot, saab

kostja panuseks lugeda 101,50 eurot kuus (480-197-80/2).

Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma sissetulekute ega väljaminekute kohta.

Arvestades, et kostja on 62-aastane ega ole saavutanud vanaduspensioniiga, samuti ei ole

esitanud tõendeid oma töövõimetuse kohta, tuleb eeldada tema töövõimelisust ning

suutlikkust teenida vähemalt miinimumtasemel sissetulekut. Sellest lähtuvalt on kostjal

võimalik lisaks alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisele anda hagejale ülalpidamist

summas 101,50 eurot kuus.

13. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt E.P.-lt

hageja J.P. kasuks välja igakuise elatise summas 101,50 eurot alates 01.04.2024 kuni

õpingute lõpuni, s.o kuni 20.06.2025. Seega tuleb E.P.-l nimetatud perioodi eest tasuda J.P.-

le elatist kokku 1488,66 eurot.

14. Kohus rahuldab taotluse TsMS § 462 lg 2 alusel avaldatavate andmete piiramiseks ning

määrab, et jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel asendatakse poolte nimed tähemärkidega

ning ei avalikustata menetlusosaliste isikukoode, sünniaega, aadressi ega sidevahendite

andmeid.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdelisel hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Menetlusosalisteks on selles asjas isa ja poeg ning tegemist on ülalpidamisnõudega.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 ja kooskõlas TsMS § 164 lg-gs 1 jätab kohus menetluskulud

poolte endi kanda. Menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik