4-25-2823/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2823

Kohtunik

Kristel Jaakus

Väärteoasi

AS Võhu Vein kaebus Vinni Vallavalitsuse 04.07.2025

otsuse peale väärteoasjas nr 390025000001

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Võhu Vein AS (reg.kood 10229471),

Aadress: Ülejõe, Võhu küla, 46602, Vinni vald, Lääne-

Viru maakond, e-post: finants@vohuvein.ee

Lepinguline esindaja jurist Aivari Olli, e-post:

ollipartnerid@gmail.com

Vastustaja Vinni Vallavalitsus (registrikood: 75008746),

Aadress: Tartu mnt 2, 46603, Pajusti alevik, Lääne-Viru

maakond, e-post: vallavalitsus@vinnivald.ee

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

Jätta AS Võhu Vein kaebus Vinni Vallavalitsuse 04.07.2025 otsuse peale väärteoasjas nr

390025000001 rahuldamata ja Vinni Vallavalitsuse 04.07.2025 otsus väärteoasjas nr

390025000001, millega määrati AS-le Võhu Vein veeseaduse § 272 lg 2 alusel

karistuseks 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot, muutmata.

Määratud rahatrahv 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale

edasikaebamise

tähtaja

jooksul

Vinni

Vallavalitsuse

arvelduskontole

EE501010502016846005 SEB Pank AS või EE532200001120121871 Swedbank AS.

Kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetlusaluse isik nimi ja väärteoasja

number 390025000001.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS

§ 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.07.2025 vormistas Vinni Vallavalitsus Võhu Vein AS-le väärteoprotokolli väärteoasjas

nr 390025000001, selle kohta, et 27.03.2025 tuvastati AS Võhu Vein territooriumil aadressil

Ülejõe, Võhu küla, 46602,Vinni vald, Lääne-Viru maakond, tootmishoone kõrval olevast

sademevee- ja kanalisatsoonikaevust reoveele iseloomuliku lõhna ja värvusega vedeliku.

Reoveele iseloomuliku värvuse ja lõhnaga vedelik oli lisaks tootmishoone kõrval olevas

kaevus ka edela suunas asuvas vahekaevus ning ülepumplas (kanalisatsioonipumpla).

Mahutites (sademevee-ja kanalisatsioonikaevus, vahekaevus ja ülepumplas) olev reoveele

iseloomuliku lõhna ja värvusega vedelik viitab sellele, et see on pumbatud uuest lekkekindlast

reoveeemahutist.

2. Antud tegevusega rikkus AS Võhu Vein veeseaduse § 124 lg 2, mis kohustab

reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellel ala, kus puudub ühiskanalisatsioon,

peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ja korraldama selle veo

kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud

purgimissõlme. Eeltoodud tegevusega rikkus R G veeseadus § 124 lg 2, mis sätestab, et

väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja

koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ja korraldama selle veo kohaliku

omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.

Vinni Vallavalitsus alustas 11.05.2023 AS Võhu Vein suhtes haldusmenetluse ning koostati

ettekirjutus, et viia hiljemalt 25.09.2023 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Võhu külas

Ülejõe kinnistul (katastritunnus XXX) asuvas tootmiskompleksis tekkiva reovee käitlemine

vastavusse kehtivate nõuetega. Ettevõttele on haldusmenetluse raames korduvalt selgitatud

Veeseadusest ja Vinni Vallavalitsuse 29.11.2021 määruse nr 6 ``Reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskiri`` tulenevaid nõudeid. Sellest tulenevalt, pidi olema ettevõtte juhatuse liige R G

teadlik, et tootmishoone kõrval olev sademevee- ja kanalisatsioonikaev, vahekaev ning

ülepumla ei ole nõuetekohased süsteemid reo vee kogumiseks, kuna vahekaevudest liigub

läbi trasside reovesi edasi ülepumplasse, mis ei ole lekkekindel mahuti. Haldusmenetluse

raames on ettevõttele korduvalt selgitatud, et reovett tohib hoida vaid lekkekindlas

kogumismahutis ning see ei tohi sattuda (pumbates) keskkonda.

KarS § 14 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest,

mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle

liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või mistahes isik nimetatud organi või isiku korraldusel

või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. R G kui AS Võhu Vein

poolt volitatud pädeval isikul oli õigus teha iseseisvaid otsuseid ja suunata AS Võhu Vein, kui

juriidilise isiku tahet. Seega on R G KarS § 14 lg 1 tähenduses juhtorgani liige. Vastavalt

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §221 on juriidiline isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja

või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest/.../veeseadusest, /

…ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

R G oli ettevõtte pädeva esindajana kohustatud ettevõtte tegevuse käigus järgima veeseaduse

nõudeid. R G pani teo toime juriidilise isiku huvides, sest reovee kogumine, reovee

kogumiskaevu lekkekindluse ja reovee kogumiskaevu tühjendamine nõetekohaselt on

ettevõtte igapäeva töö osa. Juhindudes KarS § 14 lg 1 vastutab AS Võhu Vein juriidilise

isikuna. Vastavalt sama seaduse § 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. AS

Võhu Vein on kantud äriregistrisse ja kanne on kehtiv. Seega on AS Võhu Vein nii süü-kui

õigusvõimeline. Väärtegu kvalifitseeriti Veeseaduse § 272 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku AS

Võhu Vein seaduslik esindaja R G sai väärteoprotokolli allkirja vastu kätte 04.06.2025.

3. 04.07.2025 vormistas Vinni Vallavalitsus Võhu Vein AS-le otsuse väärteoasjas nr

390025000001, millega karistati AS Võhu Vein Veeseaduse § 272 lg 2 järgi rahatrahviga 20

000 eurot.

4. Otsuse kohaselt 27.03.2025 laekus Vinni Vallavalitsusele kaebus, mille kohaselt on

ettevõte AS Võhu Vein pumbanud 26.03.2025 öösel reovett uuest mahutist tootmishoone

kõrval olevasse sademevee-ja kanalisatsioonikaevu.

27.03.2025 tuvastati AS Võhu Vein territooriumil aadressil Ülejõe, Võhu küla, 46602,Vinni

vald, Lääne-Viru maakond, tootmishoone kõrval olevast sademevee- ja kanalisatsoonikaevust

reoveele iseloomuliku lõhna ja värvusega vedeliku. Reoveele iseloomuliku värvuse ja lõhnaga

vedelik oli lisaks tootmishoone kõrval olevas kaevus ka edela suunas asuvas vahekaevus ning

ülepumplas (kanalisatsioonipumpla). Mahutites (sademevee-ja kanalisatsioonikaevus,

vahekaevus ja ülepumplas) oleva reoveele iseloomuliku lõhna ja värvusega vedelik viitab

sellele, et see on pumbatud uuest lekkekindlast reoveeemahutist.

Antud tegevusega rikkus AS Võhu Vein veeseaduse § 124 lg 2, mis kohustab

reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellel ala, kus puudub ühiskanalisatsioon,

peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ja korraldama selle veo

kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud

purgimissõlme. Otsuse kohaselt karistati AS Võhu Vein veeseaduse § 272 lg 2 järgi

rahatrahviga 20 000 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse peale võis esitada kaebuse Viru

Maakohtule 15-ne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane

tähtaeg oli 21.07.2025.

5. 17.07.2024 esitas menetlusalune isik AS Võhu Vein lepingine esindaja jurist Aivari Olli

Viru Maakohtule kaebuse, mille kohaselt palub menetlusalune isik tühistada Vinni

Vallavalitsuse 04.07.2025 otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või

alternatiivselt lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel või vähendada määratud

rahatrahvi. Menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega.

6. 07.08.2025 esitas kohtuväline menetleja seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse

peale, milles märkis, et AS Võhu Vein kaebuses esitatu ei anna põhjust kohtuvälise menetleja

04.07.2025 otsuse väärteoasjas nr 390025000001 muutmiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised

küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid

asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on

pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti

kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja

poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on

toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu

lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

Veeseaduse § 124 lg 2 sätestab, et reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel

alal, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse

kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning

süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse

puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-

10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu

objektiivsest küljest.

8. Menetlusalune isik AS Võhu Vein vaidlustas kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse täies

ulatuses ning tema sõnul ei ole ta talle etteheidetatavat tegu toime pannud.

9. Kohtu hinnangul on väärtegu tõendatud väärteo toimikus olevate materjalidega.

9.1 31.03.2025 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga on tõendatud, et Lääne-

Virumaal Vinni vallas Võhu külas Ülejõe kinnistul (katastritunnus XXX) AS Võhu Vein

kuuluval tootmishoone kõrval olevast sademevee- ja kanalisatsioonikaevus oli 27.03.2025

näha reoveele iseloomuliku lõhna ja värvusega vedelikku. Vesi ei paistnud läbi ja oli hall.

Sademevee- ja kanalisatsioonikaevus oli näha kolme toru, millest tootmishoone poolt väljuv

oli suletud makroflexiga, laiema läbimõõduga toru oli tootmishoone katuselt tuleva

sademevee ärajuhtimiseks ning kolmas toru oli suunatud ülepumpla poole. Sademevee- ja

kanalisatsioonikaevu juurest liiguti edasi edela suunas, ülepumpla (kanalisatsioonipumpla)

juurde, mida AS Võhu Vein on varasemalt kasutanud reoveekogumismahutina. Ülepumpla

juures oli tunda reoveele ja kääritamisjäägile iseloomulikku lõhna, mahuti oli kolmveerandi

võrra täitunud ja näha oli tumedat värvi koorikut. Ämbriga koorikut liigutades oli näha selle

all tumedat värvi vedelikku. Ülepumpla juurest liiguti tagasi tootmishoone suunas, kus oli

näha veel ühte vahekaevu, vahekaevus oli näha reoveele iseloomuliku värvuse ja lõhnaga

vedelikku. Kontrollil liiguti edasi uue kogumismahuti juurde, kogumismahuti kaas oli suletud.

Mahuti põhjas oli näha vedelikku, mahuti oli veerandi võrra täitunud, oli tunda

käärimislõhnale iseloomulikku lõhna. Tootmishoone juures oli näha maas voolikuid.

9.2 02.aprill 2025 tunnistaja I K ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et 27.03.2025

kontrollkäigul tuvastati AS Võhu Vein kuuluval Võhu külas, Ülejõe kinnistul tootmishoone

kõrval olevast sademevee- ja kanalisatsioonikaevust reoveele iseloomuliku lõhnaga

läbipaistmatut vedelikku. Kontrolli hetkel oli kaevuluuk avatud ning sademevee- ja

kanalisatsioonikaevus nägi ta kolme toru. Laiema läbimõõduga oranži värvi oli väidetavalt

sademee toru, üks torudest, mis väljus tootmishoonest oli suletud makroflexiga ning kolmas

torud oli edela suunas, kus siis asus ülepumpla. Tunnistaja ütlustest selgub, et küsiti kohapeal

selgitusi AS Võhu Vein töötaja E M käest, miks pumbati reovett sademevee- ja

kanalisatsioonikaevu. E M sõnul ei ole nad pumbanud. L T selgitas, et 2025. aasta jaanuaris

oli käidud järelkontrolli tegemas sademevee- ja kanalisatsioonikaevule. Järelkontrolliks pidi

ettevõte kaevu tühjendama ja puhastama kuna detsembris oli seal sees reovesi. Jaanuaris oli

sademevee- ja kanalisatsioonikaev puhas ja näha oli sademevett, vesi oli selge ja paistis läbi.

Tootmishoone juurest liiguti edasi ülepumpla juurde, mahutile lähenedes oli tunda reovee kui

ka käärimisele iseloomulikku lõhna, mahuti oli kolmveerandi võrra täitunud.

Keskkonnaspetsialist L T selgitas töötajatele, et seda mahutit (ülepumplat) kui ka vahekaeve

ei tohi kasutada reovee kogumiseks, kuna vahekaevudest liigu reovesi edasi ülepumplasse

ning see pole lekkekindel. Reovesi imbub kraavi ja sealt edasi Kunda jõkke. Küsiti, et miks

on vedelik nii tume, mille peale E M vastas, et tegemist on lumesulamisveega. Töötaja S

liigutas ülepumplas olevat ämbrit, mahutis oli näha musta värvi koorikut ning selle all

tumedat värvi vedelikku. Ülepumpla juurest liiguti tagasi tootmishoone poole ning enne

tootmishoonet oli maas näha veel ühte vahekaevu, milles oli näha halli vedelikku, tunda oli

reovee lõhna. Uus kogumismahuti oli kontrolli hetkel peaaegu tühi, põhjas oli näha natukene

vedelikku ning tunda oli kääritusele iseloomulikku lõhna. Tootmishoone kõrval oli maas näha

voolikuid.

9.3 10.aprill.2025 tunnistaja M K ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et M K elab AS

Võhu Vein tööstushoone taga, Tähe kinnistul. Ütlustega on tõendatud, et 26.03.2025 kell

23:45 kuulis, et AS Võhu Vein territooriumil mürinat ning nägi oma kinnistult, et uuest

rohelisest kogumismahutist väljus voolik ja elektrikaabel tootmishoone kõrval olevasse

vahekaevu. Oli kuulda veesulinat ning reoveele viitavat spetsiifilist lõhna. 27.03.2025

hommikul andsin Vinni Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile juhtumist teada. M K ütlustest

nähtub, et 19.03.2025 kell 22:41 kuulis samuti AS Võhu Vein territooriumilt pumba mürinat

ning nägi oma kinnistult vaadates, et uuest rohelisest kogumismahutist väljus voolik ja

elektrikaabel tootmishoone kõrval olevasse vahekaevu. Oli kuulda veesulinat. Kinnistul

inimesi ei näinud. M K tegi oma kinnistult AS Võhu Vein territooriumist foto

kogumismahutist vahekaevu väljuvast voolikust. Samuti oli tunda reoveele viitavat

spetsiifilist lõhna. Protokollile on lisatud foto 26.03.2025 ja 19.03.2025 AS Võhu Vein

vahekaevust, seal olevast voolikust ja kogumismahutist koos vooliku ja voolujuhtmest.

Ütluste kohaselt on M K sellel aastal sama asja – reovee ümberpumpamist märganud 4-5

korda. Iga kord on ta tundnud reoveele viitavat spetsiifilist lõhna.

9.4 14.aprill 2025 tunnistaja E M ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et E M töötab

ettevõttes AS Võhu Vein alates 2025. aasta veebruari algusest. Ütlustest selgub, et M töötab

tehases tootmisjuhina, tööülesandeks on tehase juhtimine, villimine, tootmine. M sõnul käib

suhtlus mõlemaga juhatuse liikme R G kui ka D G, kes on üks omanikest. Reoveemahuti

täituvust ja tühjendamist kontrollivad kõik töötajad. Mahuti eest vastutavat isikut tehases pole.

AS Võhu Vein toimub tööaeg 8.30-17:00 E-R ning on fikseeritud lepingus. Protokollis

selgub, et AS Võhu Vein töötaja B S, kes viibis 27.03.2025 sündmuskoha vaatluse juures on

E M sõnul märtsikuu lõpus ära sõitnud. Kuid ei oska ametlikult öelda, kas töötab veel AS-is

Võhu Vein. Protokollis E M vastas küsimuse peale, kas ettevõttel on kohustus kontrolli

reoveemahutit öösiti, et võib juhtuda niimoodi, kui öösel juhtub midagi. E M sõnul oli

27.märtsil nähtu vahekaevudes ja vanas mahutis mingi vesi ning värvust ei mäleta. Samal

päeval teostati mahutite tühjendus ning AS Võhu Vein saatis video ja fotod. Vahekaevus oli E

M sõnul vaid 200-300 liitrit vett, seetõttu sai ka kõik samal päeval tühjendatud. Ütlustest

selgub, et peale seda oli veelkord vahekaev täidetud ning siis pumbati uude

kogumismahutisse. E. M sõnul ei olnud ta teadlik, et vahekaevust läheb reovesi edasi

järgmisesse vahekaevu ja sealt vanasse kanalisatsioonipumplasse, kuna kontrollima pidi ainult

uut mahutit.

9.5 15. mai 2025 menetlusaluse isiku (AS Võhu Vein, juhatuse liige R G) ülekuulamise

protokolliga on tõendatud, et R G on ettevõtet juhtinud 2012. aastast. Ütluste kohaselt ei ole

kindlat inimest, kes kontrollib reoveemahutit ja tellib tühjendaja. Töötajad kontrollivad ja

jälgivad. R. G sõnul on ametlikud dokumendid tühjendamise kohta olemas. AS Võhu Vein on

tööaeg reguleeritud kella 8:00-16:30ni. R. G sõnul väga harva peab töövälisel ajal töötama,

kui vaja näiteks autot laadida. Ütlustest nähtub, et B. S ei tööta enam AS-is Võhu Vein ning ta

sõitis Eestist ära. R. G sõnul ei ole ta teadlik, mis 26.märtsil öösel toimus. Ütlustest selgub, et

S andis G teada, et teda kutsuti Keskkonnaametisse välja (aga võib-olla valetas), et ütlusi

anda. Konkreetselt antud juhtumist ei ole ta S rääkinud. R. G sõnul juhul kui S seda tegi, siis

tema arvates seetõttu, et mahuti oli täis. G isiklikult ei ole voolikutega pumpamist näinud ja ei

ole ka kunagi talle käsku andnud. R. G vastas küsimuse peale, kas töötajad võivad töövälisel

ajal käia tehases, et töötajatel on võtmed ja koodid olemas, kui tekib mingi probleem nt.

probleemid elektriga või uputus, muul ajal ei käida. R. G vastas küsimuse peale, kas kahetseb

juhtumit, et see mis juhtus ei ole normaalne, kuid ta ei saa kahetseda, kui tema isiklikult ei ole

seda tegu teinud. Küsimuse peale, et ettevõtte juht on oma ettevõttes toimuva eest vastutav ja

töötjatele korralduste andja, kas ta kahetseb ettevõtte juhina, et oma töötajatele paremini ei

selgitanud – R G vastas, et vastutab tööajal tehase ja inimeste eest aga selle eest, mis on

nendel peas ei saa tema vastutada

9.6 22.mai 2025 tunnistaja R T ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et 04.12.2024 osales

koos keskkonnaspetsilisti L T Vinni vallas Võhu külas Ülejõe maaüksusel AS Võhu Vein

kuuluval kinnistul paikvaatlusel. Kontrolli eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas on ettevõtte

kanalisatsioonisüsteem korraldatud. Kohapeal andis selgitusi AS Võhu Vein nõukogu esimees

ja kohapealne juht D G. Tootmishoone taga oli näha sademevee ja kanalisatsioonikaevu.

Kaevus sees oli näha pruuni värvusega, reoveele iseloomuliku lõhnaga vedelikku. Kaevus oli

näha kolme toru, millest üks toru oli ühendatud tootmishoonega, teine (suurema läbimõõduga)

oli katuselt tuleva sademevee ärajuhtimiseks ning kolmas toru oli suunatud ülepumpla

(kanalisatsioonipumpla) poole. D G sõnul ei kasuta nad majast väljuvat toru ning nad pole ka

täpselt kindlad selle otstarbes. Keskkonnaspetsialist L T selgitas, et kui ettevõte soovib vana

mahutit (ülepumplat/kanalisatsioonipumplat) kasutusele võtta sademevee kogumiseks ja

ärajuhtimiseks, siis on vajalik vahekaevus olev toruots sulgeda ning kaev puhastada. Seejärel

tuleb teostada uus kontroll, et selgusele jõuda, mis vesi sinna üldse koguneb. Kontrolli hetkel

olev vedelik sademevee- ja vahekaevus oli läbipaistmatu ning reoveele iseloomuliku lõhnaga.

Kohapeal selgitati, et sellist vett ei tohi kindlasti keskkonda juhtida. Keskkonnaspetsialist

Liisi Tampere täpsustas, et sademevee ärajuhtimiseks on vajalik taotleda Keskkonnaametilt

keskkonnaluba. Ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et R T osales 14.01.2025 koos

keskkonnaspetsialisti L T ja maakorraldusspetsialisti I K järelkontrollis. Kontrolli eesmärgiks

oli kontrollida, kas sademevee ja kanalisatsioonikaevus olev toru on suletud ja kaev

puhastatud. Kontrollis osales AS Võhu Veini poolt D G. Ütlustest selgub, et sademevee- ja

kanalisatsioonikaevu sisenev toru oli kontrolli hetkel suletud montaaživahuga. Kaevus olev

vesi oli selge, paistis läbi ning suletud toru all oli näha veel kolme toru, mis 04.12.2024

toimunud kontrollis ei paistnud. Kaevust ei eraldunud reoveele iseloomulikku lõhna. Suurema

läbimõõduga torust oli näha vee (läbipaistva vee) tilkumist. Protokollile on lisatud 04.12.2024

ja 14.01.2025 tehtud fotod AS Võhu Vein sademevee- ja kanalisatsioonikaevust.

9.7 02.04.2025 karistusregistri väljavõttega on tõendatud, et ettevõttel puudub kehtiv karistus.

9.8 02.04.2025 väärteomenetluse alustamise teatest selgub, et Vinni Vallavalitsus alustas

31.03.2025 AS Võhu Vein suhtes väärteomenetluse Veeseaduse § 272 lg 2 reovee kogumise,

puhastamise, kohtkäitluse või äraveo nõuete rikkumise eest. Teatest selgub, et Maa-ameti

kaardirakenduse „Põllumajanduse veekaitsepiirangud“ järgi asub AS Võhu Vein Pandivere ja

Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, põhjavee kaitstuseks on märgitud nõrgalt kaitstud,

seega on põhjavee reostusele oht väga suur.

9.9 05.04.2025 Aktsiaselts Võhu Vein esitatud selgitused väärteomenetluse alustamise teate

kohaselt ei ole 27.märtsil sündmuskohavaatlusega tuvastatud vesi reovesi, kuna värvi ja lõhna

järgi on võimatu usaldusväärselt kindlaks teha, et tegu pole vihma- ega põhjaveega. Suur kaev

võib üle voolata ja see võib olla jäänused. Selgituste juurde on lisatud fotod. Selgitatakse, et

peale puhastamist on vesi sama spetsiifilise värvuse ja lõhnaga, mis ei tähenda tööstusvee ja

kanalisatsiooni ärajuhtimist. Mõlemad kaevud toimivad ainult vihmaveekaevudena,

pumbajaama toru on suletud ja Kunda jõkke ühtimine sellest võimatu, kogu reovesi juhitakse

uude suletud mahutisse. Selgitatakse, et sageli pumbatakse vett välja uude mahutisse.

9.10 10.04.2025 koostatud paikvaatluse protokolliga selgub, et teostati järelkontroll Vinni

vallas, Võhu külas, Ülejõe maaüksusel AS Võhu Vein kuuluval kinnistul reoveemahutite

tühjendamise osas. Paikvaatlus algas Ülejõe maaüksusel AS Võhu Vein kuuluva

tootmishoone taga, sademevee ja kanalisatsioonikaevu luuk oli kontrolli hetkel suletud.

Kaevu põhjas oli näha vett, kõige alumised torud ulatusid veest välja. Kontrollil liiguti edasi

vana ülepumpla suunas, enne ülepumplat oli näha vahekaevu, mis oli kontrolli hetkel tühi.

Paikvaatluse käigus oli näha, et ülepumpla mahuti on tühjendatud, mahuti põhjas oli näha

tumedat reoveesetet.

9.11 20.04.2025 Aktsiaselts Võhu Vein E-äriregistri väljavõttega on tõendatud, et ettevõte on

kantud äriregistrisse ja kanne on kehtiv.

9.12 14.01.2025 koostatud paikvaatluse protokolliga on tõendatud, et Vinni Vallavalitsuse

keskkonnaspetsialist Liisi Tampere, maakorraldusspetsialist I K, ehitusspetsialist R T

teostasid paikvaatluse AS Võhu Vein kinnistul asukohaga Võhu küla, Ülejõe kinnistu.

Kontrolliti tootmishoone taga olevat sademevee- ja kanalisatsioonikaevu. Kontrolli hetkel oli

näha kaevus tootmishoonest väljuvat toruotsa, mis oli suletud makroflexiga. Laiema

läbimõõduga torust oli näha vee tilkumist. Kaevus olev vesi oli selge ja suletud toru all oli

näha kolme toru, mis 04.12.2024 toimunud kontrollil ei paistnud.

9.13 20.05.2025 S OÜ saadetud reoveemahuti tühjendamise arvetest selgub, et AS-ile Võhu

Vein on esitatud märtsikuu tühjendamise kohta arve summas 170 eurot ja aprillikuu

tühjendamise kohta esitatud arve summas 510 eurot.

9.14 21.05.2025 Aktsiaselts Võhu Vein reoveesüsteemi asendiplaan selgub, et vahekaevud on

trassidega ühenduses ülepumplaga (kanalisatsioonipumplaga).

9.15 11.05.2023 Vinni Vallavalitsuse poolt koostatud ettekirjutusega on tõendatud, et ettevõte

on teadlik puuduvast kohtkäitlussüsteemist vähemalt 2017. aastast, mil koostati

reostuskoormuse uuring. Ettekirjutusest selgub, et Vinni Vallavalitsus on 14.06.2019 8 kirjaga

nr 6-3/70 palunud ettevõttelt infot, kas ja millal on rajatud uus reovee kogumismahuti või

kuidas on tagatud reovee käitlus vastavalt Vinni Vallavalitsuse 29.11.2021 määruse nr 6

„Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ (edaspidi kohtkäitluse eeskiri) nõuetele. Samuti paluti

andmeid tarbitud veekoguste ja purgitud reovee koguste kohta (kui palju ja kellele on reovett

üle antud viimase aasta jooksul). Infot sooviti hiljemalt 21.06.2019. Vinni Vallavalitsuse

andmetel AS Võhu Vein ei ole 2023. aastaks andmeid esitanud.

10. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 14 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt vastutab juriidiline isik

seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi

rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või mistahes

isik nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või

järelevalve tõttu. R G kui Aktsiaselts Võhu Vein poolt volitatud pädeval isikul oli õigus teha

iseseisvaid otsuseid ja suunata Aktsiaselts Võhu Vein, kui juriidilise isiku tahet. Seega on R G

KarS § 14 lg 1 tähenduses juhtorgani liige. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-

le § 221 on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud

korraldama esindatava käesolevast seadusest, jäätmeseadusest, veeseadusest, atmosfääriõhu

kaitse seadusest, maapõueseadusest, kiirgusseadusest, looduskaitseseadusest, metsaseadusest,

kalapüügiseadusest, jahiseadusest, tööstusheite seadusest, keskkonnatasude seadusest ja

keskkonnavastutuse seadusest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa

Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

R G oli ettevõtte pädeva esindajana kohustatud ettevõtte tegevuse käigus järgima veeseaduse

nõudeid. R G pani teo toime juriidilise isiku huvides, sest reovee kogumine, reovee

kogumiskaevu lekkekindluse ja reovee kogumiskaevu tühjendamine nõuetekohaselt on

ettevõtte igapäevase töö osa. Reoveekogumismahuti ümberpumpamine ettevõtte territooriumil

olevasse vhekaevu on ettevõtte huvides, et vähendada ettevõtte reovee tühjendamiskulusid.

Juhindudes KarS § 14 lg 1 vastutab Aktsiaselts Võhu Vein juriidilise isikuna. Vastavalt sama

seaduse § 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Aktsiaselts Võhu Vein on

kantud äriregistrisse ja kanne on kehtiv. Seega on Aktsiaselts Võhu Vein nii süü- kui

õigusvõimeline.

11. Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et Võhu Vein AS on 2024 oktoobri ja

novembri kuus paigaldanud uue 30m3 mahuti, mis oli Vinni Vallavalitsuse ettekirjutustes ka

üheks tingimuseks. Seega on kinnitas kaebaja, et on paigaldanud uue mahuti, kuhu kogu

puhastus- ja tootmisvesi kogutakse. Kuna kogu tootmis- ja reovesi juhitakse uude

hermeetiliselt suletud mahutisse, tähendab see, et loodust ei reostata. Vanasse kaevu voolab

praegu ainult vihma- ja põhjavesi.

12. Kohus leiab, et antud juhul ei välista uue mahuti paigaldamine Võhu Vein AS kinnistule

väärteo toime panemata jätmist, mida kinnitasid eelpool loetletud tõendid.

Kohus märgib, et ka kaebaja esitatud arved selle kohta, et regulaarselt on sademevee ja

kanalistatsioonikaevu puhastatud, ei välista väärteo toimepanemist, mida kinnitasid eelpool

loetletud tõendid. Samuti ei välista Vinni Vallavalitsuse 08.01.2025 nr 6-5/18-4 ettekirjutuse

täitmine, väärteo toimepanemist, mida kinnitasid eelpool loetletud tõendid.

Lisaks märgib kohus, et 22.01.2025 nr 14 Vaideotsus ei puutu antud väärteoasja ning

kaebuses selle pinnal esitatud vastuväited ``kääritusjääkide`` tuvastamise ja ekspertiisi

tegemata jätmise kohta, ei ole asjakohased.

13. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud AS Võhu Vein on toime pannud Veeseaduse §

124 lg 2 nimetatud rikkumise, kuna ettevõte ei ole kogunud reovett lekkekindlasse

kogumismahutisse ning korraldanud selle veo kohaliku omavalituse ühisveevärgi ja-

kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme, vaid juhtis 27.03.2025 reovee

Võhu Vein Ülejõe kinnistul olevasse sademevee -ja kanalisatsioonikaevu.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. VTMS §-s 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu

väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodust nähtuvalt on AS

Võhu Vein pannud toime väärteo Veeseaduse § 124 lg 2 objektiivse koosseisu.

14. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteo on süüliselt

ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik AS Võhu Vein.

15. Veeseaduse § 272 lg 2 näeb ette vastutuse reovee kogumise, puhastamise, kohtkäitluse ja

äraveo nõuete rikkumise eest, lg 2 vastutuse sama teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik. Veeseaduse § 272 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 000 eurot.

KarS § 47 lg 2 kohaselt võib juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100-400 000 eurot.

Seega peab rahatrahv jääma vahemikku 100-100 000 eurot.

16. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad.

17. R G oli ettevõtte pädeva esindajana kohustatud ettevõtte tegevuse käigus järgima

veeseaduse nõudeid. R G pani teo toime juriidilise isiku huvides, sest reovee kogumine,

reovee kogumiskaevu lekkekindlus ja reovee kogumiskaevu tühjendamine nõuetekohaselt on

ettevõtte igapäevase töö osa.

Vastavalt KarS § 14 lg 1 vastutab AS Võhu Vein juriidilise isikuna. Vastavalt sama seaduse §

37 süüvõimeline õigusvastane juriidiline isik. AS Võhu Vein on kantud Äriregistrisse ja

kanne on kehtiv. Seega on AS Võhu Vein nii süü-kui õigusvõimeline.

18. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kirjeldatud

väärteo pani R G toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõistes, kuna olles

Aktsiaselts Võhu Vein pikaaegne juhatuse liige ja ettevõtte igapäevase tegevuste eest vastutav

isik, pidi ta olema teadlik, et reoveemahuti täituvusel on vajalik tellida ettevõte, kes teostab

nõuetekohaselt reovee veo purgimissõlme. Sellest tulenevalt on tema kohustus korraldada

ettevõtte tegevuse käigus tekkiva reovee kogumine lekkekindlasse kogumismahutisse ning

korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise

kavas määratud purgimissõlme.

19. Lisaks peab kohus süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 57 sätestatud karistust

kergendavaid ega KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid. Karistuse

määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude

toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et AS Võhu Vein kehtivad karistused

puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada

karistustega, s.o rahatrahviga, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast madalam.

Kohus asub seisukohale, et AS Võhu Veinile Veeseaduse § 272 lg 2 alusel määratud

rahatrahv 20 000 eurot, vastab isiku süü suurusele ning on proportsionaalne ning karistuste

määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

20. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, § 133-135 jätab kohus AS Võhu

Vein kaebuse Vinni Vallavalitsuse 04.07.2025 otsuse peale väärteoasjas nr 390025000001

rahuldamata ja Vinni Vallavalitsuse 04.07.2025 otsus väärteoasjas nr 390025000001, millega

määrati AS-le Võhu Vein veeseaduse § 272 lg 2 alusel karistuseks 20 000 eurot, muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Jaakus

Kohtunik