4-25-3111/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-25-3111

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Haapsalu kohtumaja Kärdlas,

kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-25-3111

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

David Varkentin kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla

politseijaoskonna 28.7.2025 otsusele väärteoasjas

nr 2390,25,000212 LS § 227 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja David Varkentin (ik 50612217057;

elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Kärdla politseijaoskond, e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 lg 2, KarS § 2 lg 2, 56 lg 1,

VTMS § 132 p 2 kohus otsustas:

1. Jätta David Varkentini kaebus rahuldamata.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna

28.7.2025 otsus väärteoasjas nr 2390,25,000212 osaliselt - määratud karistuse

määra osas.

3. Teha karistuse osas uus otsus ja karistada David Varkentinit LS § 227 lg 2 järgi

juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks.

4. 3-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumisest.

5. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab David Varkentin 5 tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

6. Edastada kohtuotsus David Varkentinile ja kohtuvälisele menetlejale.

7. Jõustunud kohtuotsus saata Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 28.7.2025 otsusega

karistati D. Varkentinit selle eest, et tema 28.6.2025 kella 17.11 ajal XXX. km juhtis

mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX kiirusega 78 ± 3 km/h, lubatud suurim kiirus

1

4-25-3111

sellel teelõigul 50 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Rikkus LS § 15

lg 1 p 2, väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline

menetleja karistanud D. Varkentinit LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6

kuuks.

Kaebus

12.8.2025 saabus Pärnu Maakohtusse D. Varkentini kaebus, milles taotleb väärteootsuse

osalist tühistamist, määratud karistuse osas – tühistada juhtimisõiguse äravõtmine ja karistada

rahatrahviga.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja avaldas, et jääb otsuses esitatud seisukohtade juurde, D. Varkentini

kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses,

menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 40-41, 47-48). VTMS § 123 lg 2

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt

kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis

sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattub.

2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas D. Varkentin on

toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

3. Kohus uuris järgmisi tõendeid: D. Varkentin on avaldanud (28.6.2025 ülekuulamise

protokoll), et ületas kiirust põhjusel, et jõuda praamile. Kiirusmõõturi kasutamise

protokoll kinnitab, et 28.6.2025 kell 17.11 mõõdeti D. Varkentini juhtud sõiduki

reg.nr XXX kiirust XXX maakonnas; liikus üksinda, lähenes mõõtjale ja

kiirusmõõturi lugem oli 78, laiendmääramatus +/-3, lõplik mõõtetulemus 75 km/h,

juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit; asulasisene tee, kus lubatud

sõidukiirus 50 km/h, ületatud sõidukiirus 25 km/h; D. Varkentinil avaldused puudusid,

on protokolli allkirjastanud. Kohus leiab, et kohtu poolt uuritud tõenditega on

kokkulangevalt tõendamist leidnud, et D. Varkentin juhtis väärteootsuses näidatud ajal

ja kohas mootorsõidukit asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h

kiirusega 75 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, rikkudes

LS § 15 lg 1 p 2. Kohus leiab, et D. Varkentini poolt toime pandud tegu täidab LS §

227 lg 2 sätestatud objektiivse teokoosseisu.

4. Kohus leiab, et D. Varkentin pani talle süüks arvatud väärteo toime kavatsetult, ta

tahtis jõuda praamile ja selle eesmärgi saavutamiseks ületas kiirust.

5. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist

leidnud, et D. Varkentini poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud

väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks.

8. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette

2

4-25-3111

rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue

kuuni. Kohtuväline menetleja on D. Varkentinit karistanud sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 6 kuuks.

9. Kohus selgitab, et karistuse mõistmise ja määramise alused sätestab KarS § 56.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu

11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28). Seega karistust määrates või mõistes peab nii

kohtuväline menetleja kui ka kohus lähtuma konkreetsest teost ja arvestama

preventsioone.

10. Karistamise alus on isiku süü. D. Varkentin ületas kiirust LS § 227 lg 2 ette nähtud

vahemiku (21-40 km/h) alumise määra lähedases määras, rikkus ühte liiklusseaduse

normi, tegu on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et D. Varkentini teosüü on

keskmine. D. Varkentin on süüd tunnistanud ja tegu kahetsenud, mis on karistust

kergendavaks asjaoluks.

11. D. Varkentin on märkinud, et kohtuväline menetleja on rikkunud materiaalõigust kui

on arvestanud karistust raskendava asjaoluna, et isik on varem karistatud sama

paragrahvi alusel. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et KarS §-s 58 teo korduvat

toimepanemist karistust raskendava asjaoluna nimetatud ei ole ja seda karistust

raskendavaks asjaoluks lugeda ei saa. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Kohus leiab, et D. Varkentini süüle vastav karistus on sanktsiooni keskmisest määrast

väiksem.

12. Karistuse mõistmisel peab arvestama karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

13. Eripreventsiooni hindamisel tuleb vaadata isiku eelnevat käitumist, varasemate

süütegude seotust toime pandud teoga ja eelnevate karistuste mõju isiku käitumisele,

et otsustada, kuidas karistusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Seega isiku poolt varasemalt toime pandud rikkumisi arvestatakse

karistuse eripreventsiooni hindamisel. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on D.

Varkentinil kolm karistust liiklussüütegude toimepanemise eest, neist kaks on

kiiruseületamised, mis on samaliigilised rikkumised kui käeolevas asjas arutusel olev

tegu. 6.6.2025 toime pandud väärteo eest on D. Varkentinit karistatud 6.6.2025

otsusega LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 350 eurot, trahv tasutud 18.6.2025.

20.6.2025 toime pandud väärteo eest on D. Varkentinit karistatud 20.6.2025 otsusega

LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 400 eurot, trahv tasutud 26.6.2025. Käesoleva

menetluse esemeks oleva kiiruse ületamise on D. Varkentin toime pannud 28.6.2025,

s.o kaks päeva peale viimase rahatrahvi tasumist. Kõik kiiruse ületamised on toime

pandud juunis 2025 lühikese ajavahemiku jooksul. Eelmiste rikkumiste eest määratud

rahatrahvid on tasutud enne selles asjas arutusel oleva teo toimepanemist, mis näitab

ilmekalt, et karistuseks määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud D. Varkentinit lubatud

piirkiirusest kinni pidama, ta on järjekordselt lubatud piirkiirust ületanud. Eelnev

näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga. Kohus leiab, et karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks oli vajalik D. Varkentinilt seekord põhikaristusena ära võtta

3

4-25-3111

mootorsõiduki juhtimisõigus, sest just korduvate rikkumiste puhul on suurem

tõenäosus, et isik paneb tulevikus toime samaliigilise süüteo ja selle tõkestamiseks on

juhtimisõiguse äravõtmine karistusena asjakohane.

14. Karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk.

Mootorsõiduki juhtimisel piirkiiruse ületamine ei ole karistatav mitte ainult juhi enda

vaid ka kaasliiklejate turvalisuse tagamiseks. Ajaks kui isik, kes on korduvalt

ületanud lubatud sõidukiirust, on liiklusest kõrvaldatud, on kaasliiklejatel liikluses

turvalisem.

15. D. Varkentin on avaldanud, et kuna tal on esmane juhiluba, siis juhtimisõiguse

äravõtmisega kaasneb esmase juhiloa tühistamine, uut juhiluba saab taotleda alles

pärast karistuse kustumist, seega jääb ta juhtimisõigusest ilma 1,5 aastaks. Selleks, et

nii pikaks ajaks eemaldada juhti liiklusest, peavad esinema väga tõsised asjaolud,

milliseid käesoleval juhul ei esine. Kohus märgib, et D. Varkentinile on karistus

määratud konkreetse, D. Varkentini poolt 28.6.2025 toime pandud väärteo eest. LS §

227 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks, millest

raskemat karistust mõista ei saa. See, millised tagajärjed saabuvad konkreetse

rikkumisega seoses D. Varkentinile kui isikule, kellele on esmane juhiluba, sätestab

seadus. Kohus juhib tähelepanu, et KarS § 56, kus on sätestatud karistuse mõistmise

alused, ei näe ette, et isikule, kellel on esmane juhiluba, tuleks karistust mõista teistel

alustel, et karistuse mõistmisel peaks arvestama seaduses ette nähtud muid tagajärgi.

Seega D. Varkentini arutlus, et selles asjas määratud karistus ei vasta rikkumise

raskusele, sest tegelikult jääb juhtimisõigusest ilma 1,5 aastaks, ei ole asjakohane.

16. D. Varkentini viide, et teod on toime pandud kõik juunis 2025, näitavadki nende

tegude tihedat seotust, tegemist on harjumussüüteoga. D. Varkentin on politseile

kohapeal avaldanud, et ületas kiirust põhjusel, et jõuda tööga seotult praamile, lube on

vaja töö tegemiseks. Kohus leiab, et eelnev näitab, et D. Varkentin seab enda huvid

ettepoole liiklusturvalisusest. Kui praamile jõudmiseks peab kiirust ületama, tähendab

see, et D. Varkentin ei oska tööaega planeerida. Pealegi on üldteada asjaolu, et

Hiiumaa ja mandri vahel ei käi üks praam päevas, avalikult lehelt praamid.ee on näha,

et praamid väljuvad suveperioodil iga 1,5 tunni tagant. Googlemaps näitab, et kiiruse

ületamise kohast jõuab lubatud kiirusega sõites Heltermaa sadamasse vähem kui 10

minutiga. Praam väljus kell 17.30, rikkumine on toime pandud 17.11, seega kiiruse

ületamise põhjuseks toodud praamile jõudmine (mis ei ole liiklusnormidega lubatud

tegevus) on eneseõigustus ja oskamatus planeerida ajakava tööülesannete täitmisel.

Lisaks märgib kohus, et D. Varkentinil oli võimalus juhtimisõigus säilitada, sest talle

oli juunis 2025 lühikese ajavahemiku jooksul määratud kiiruse ületamise eest kahel

korral rahatrahv. Juhtimisõigus oleks alles jäänud ja tema eraelule kahjulikke tagajärgi

oleks saanud D. Varkentin ära hoida kui ta oleks määratud karistustest järeldused

teinud ja edaspidi liikluses käitunud normide kohaselt. Just selliselt oleks ta näidanud,

et ta on oma eelnevatest tegudest ja määratud karistustest järeldused teinud. Käesolev

tegu aga näitab, et nii see ei olnud, sest D. Varkentin vaatamata korduvatele

karistustele ületas tahtlikult lubatud piirkiirust, mis näitab, et ta on teistele liiklejatele

ohtlik ja tuleb ajutiselt liiklusest kõrvaldada, et ta ei saaks enam samalaadseid

rikkumisi toime panna.

17. D. Varkentin on avaldanud, et juhtimisõiguse säilitamine on ülioluline, juhiloa

tühistamine asetab ta väga raskesse olukorda, teeb peaaegu võimatuks valitud erialal

(KT tl 6, 9-12) õppimise (praktika teostamiseks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu,

KT tl 27-28). Kaotab töökoha, sest töötab kaubavedajana, tööülesandeks on kauba

4

4-25-3111

laialivedu, tööülesannete täitmiseks on vaja B-kategooria juhtimisõigust, tööandja on

iseloomustanud positiivselt ja soovib töösuhet jätkata (KT tl 22-23). Elab ühises

majapidamises vanematega, peres on 5 alaealist last (KT tl 25-26), aitab vanemaid

materiaalselt, mida ei saa enam teha kui juhtimisõigust ei ole. Kohus märgib, et D.

Varkentini poolt välja toodud asjaolud ei ole aluseks, et temalt karistusena

juhtimisõigust mitte ära võtta, selliseid asjaolusid ei ole KarS §-s 56 karistuse

mõistmise alustena nimetatud. Kohus juba eespool märkis, et D. Varkentin oleks

saanud tema era- ja tööelu mõjutavat asjaolu (juhtimisõiguse äravõtmine) ära hoida

õiguskuuleka käitumisega.

18. Kohus leiab, et D. Varkentinile kohtuvälise menetleja poolt põhikaristuseks

juhtimisõiguse äravõtmise määramine on kooskõlas KarS § 56 sätestatud karistuse

mõistmise alustega.

19. Samas leiab kohus, et määrates D. Varkentinile karistuse sanktsioonis ette nähtud

maksimummääras, ei ole kohtuväline menetleja lähtunud karistuse mõistmise alustest.

Kohus, arvestades, et D. Varekentini süü on keskmisest väiksem, karistust

kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavad asjaolu

puuduvad, preventsioonid raskendavad mõistetavat karistust, karistab D. Varkentinit

juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

20. Kokkuvõtvalt jätab kohus D. Varkentini kaebuse rahuldamata. Lähtudes VTMS §

132 p 2 kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla

politseijaoskonna 28.7.2025 otsuse väärteoasjas nr 2390,25,000212 karistuse määra

osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohus mõistab D. Varkentinile LS § 227 lg 2 järgi

karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik

5