3-24-3250/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. augustil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3250

Haldusasi

Z.S-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 1.

novembri 2024. a käskkirja nr 1.3-3/87d tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Z.S

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29. septembril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektor algatas 1. juuli 2024. a

käskkirjaga nr 1.3-3/30d (digitoimiku lehekülg (dtl) 12) distsiplinaarmenetluse mh

PPA Lääne Prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi grupijuht

Z.S-i (edaspidi kaebaja) suhtes. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtpäevaks

määrati 17. oktoober 2024 ja menetluse kokkuvõtte koostamise tähtpäevaks 20.

september 2024 (p 3).

2. PPA peadirektor muutis 23. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1.3-3/47d

käskkirja nr 30d. Käskkirjas märgiti, et kaebaja viibis ajavahemikul 1. kuni 19. juulini

2024 ehk 19 päeva puhkusel, mistõttu tuleb lugeda tema suhtes läbi viidava

distsiplinaarmenetluse tähtpäevaks 5. november 2024. Põhjaliku ja igakülgse

distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks pikendati ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte

valmimise tähtaega kahe nädala võrra ehk 4. oktoobrini 2024.

3. Kaebajale tutvustati 11. oktoobril 2024 süüdistatava õigusi. Samal päeval

esitati talle distsiplinaarmenetluse kokkuvõte.

4. PPA peadirektor andis 1. novembril 2024 käskkirja nr 1.3-3/87d (dtl 17),

millega:

1) määras kaebajale avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 69 kvalifitseeritud distsiplinaar-

süüteo, s.o teenistuskohustuste süülise rikkumise toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks

ATS § 70 p 2 järgi põhipalga vähendamise üheks kuuks 10% ulatuses alates 1. detsembrist

2024 väljateenitavast põhipalgast (p 1);

2) otsustas mitte karistada kaebajat ATS §-s 69 sätestatud distsiplinaarsüüteo, teenistus-

kohustuse süülise rikkumise toimepanemise eest.

Käskkirja kohaselt on selle aluseks mh 9. oktoobri 2024. a distsiplinaarmenetluse kokkuvõte

numbriga 1.3-2/68.

5. Kaebaja esitas 12. novembril 2024 PPA peadirektorile vaide, milles taotles

käskkirjaga nr 1.3-3/87d määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist tulenevalt ATS §

77 lg-s 1 sätestatud kuue kuu möödumisest päevast, mil distsiplinaarsüüteost sai teada

isik, kellele kaebaja teenistusalaselt allub.

6. Kaebaja vaie jäeti 22. novembri 2024. a vaideotsusega nr 1.3-2/108-2

rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi seaduses ettenähtud

aja jooksul.

7. Z.S esitas 29. novembril 2024 Tallinna Halduskohtule 28. novembril 2024 all-

kirjastatud kaebuse, milles palub tühistada PPA peadirektori käskkirja nr 1.3-3/87d.

Kaebaja selgitas, et teavitas aru saades, et oli ekslikult hävitanud eseme, mis tulnuks

süüdimõistetud isikule tagastada, samal kuupäeval (17. aprillil 2024) oma vahetut

juhti, Kesk-Eesti politseijaoskonna juhti JRi ning SKB Lääne sisekontrollitalituse juhti

GVi. ATS § 77 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata hiljemalt kuue kuu

möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane

teenistusalaselt allub. Seega lõppes distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg 17.

oktoobril 2024. Lisaks pikendati 23. septembri 2024. a käskkirjaga nr 47d juba

möödunud tähtaega. Kaebaja taotles seetõttu 20. oktoobril 2024 menetlejalt

distsiplinaarmenetluse lõpetamist ja karistuse määramata jätmist, kuid taotlust ei

rahuldatud. ATS § 77 lg 2 kohaselt peatub kuuekuulise tähtaja kulgemine ajaks, kui

2(6)

distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku avaliku võimu teostamise

õigus on ATS §-s 83 sätestatud asjaoludel peatunud (sh § 83 lg 2 puhkusel viibimine).

Ent kaebaja ei olnud 1. kuni 19. juulini 2024 süüdistatava staatuses – süüdistatava

õigusi tutvustati talle alles 11. oktoobril 2024, kui edastati ka distsiplinaarmenetluse

kokkuvõte. Seega sai kaebaja süüdistatava staatuse alles 11. oktoobril 2024, seda

polnud veel ka 23. septembri 2024. a käskkirja nr 47d koostamise ajal.

8. PPA palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA esitas järgmised vastuväited.

8.1.

Eristada tuleb distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja distsiplinaarkaristuse

määramise tähtaegu. Esimesega määratakse asjaolude ja süüdlase väljaselgitamise

tähtaeg, teine aga kohaldub siis, kui distsiplinaarvõimu teostaja otsustab karistada

ametnikku distsiplinaarsüüteo toimepaneku eest. ATS ei näe otsesõnu ette

menetlustähtaegu, kuid kehtestab reeglid karistuse määramise tähtaja arvestamiseks.

ATS §-d 72 ega 77 ei kohusta määrama käskkirjas distsiplinaarkaristuse määramise

kuupäeva. See on seletatav sellega, et menetluse algetapis pole võimalik tulemust

prognoosida.

8.2.

Praegusel juhul pandi distsiplinaarsüütegu toime ja vahetu juht sai rikkumisest

teada 17. aprillil 2024. Karistuse määramise tähtpäev saabus 17. oktoobril 2024, mis

määrati ka distsiplinaarmenetluse tähtajaks.

8.3.

Ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub tema puhkuse ajaks (ATS §

83 lg 2). Kaebaja oli 1. kuni 19. juulini 2024 (kokku 19 kalendripäeva) puhkusel.

Riigikohus on otsuses nr 3-15-1879/57 tõlgendanud ATS § 77 lg-t 2 selliselt, et

distsiplinaarkaristuse määramise kuuekuuline tähtaeg peatub ATS §-s 83 nimetatud

aluse esinemisel automaatselt. Järelikult jäi praegusel juhul distsiplinaarkaristuse

määramine tähtaja piiresse (kuus kuud + 19 päeva).

8.4.

Distsiplinaarmenetluse pikendamine või karistuse määramise tähtaja peatumine

peab olema isikule, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, teada. Tähtaja peatumine

seaduse alusel ei nõua haldusakti andmist, kuid selleks võib anda käskkirja nagu

käskkiri nr 47d, mis oli mõeldud menetlusele allutatud ametniku informeerimiseks.

Käskkirja vormistamine ei muuda menetlustoimingut haldusaktiks.

8.5.

PPA hinnangul pole ATS § 77 lg 2 rõhuasetus sellel, millal ametnikku käsitati

süüdistatavana, vaid tähtaja kulgemisel. Tegu on materiaalõigusliku tähtajaga,

karistuse määramise õigust lõpetava tähtajaga. Ka tähtaja kulgemise algus on ATS §

77 lg-s 1 seotud mitte teo toimepanija isikuga või tema staatusega, vaid

distsiplinaarsüüteo toimepaneku või sellest juhi poolt teadasaamisega. § 77 lg-t 2

kohaldatakse karistuse määramise otsuse langetamise ajal, mil süüdistatav on juba

teada.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Poolte vahel ei ole vaidlust distsiplinaarkaristuse määramise sisulise

põhjendatuse üle, vaid kaebaja on kahtluse alla seadnud üksnes selle, kas see määrati

hilinenult. Seetõttu ei käsitle kohus muid vaidlusaluse käskkirja õiguspärasuse

küsimusi.

10. ATS § 77 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul

distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu

möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane

3(6)

teenistusalaselt allub. ATS § 77 lg 2 järgi peatub lg-s 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja

kulgemine ajaks, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku

avaliku võimu teostamise õigus oli ATS § 83 alusel peatunud või kui samas asjas, kuid

teise menetluse käigus on hindamisel asjaolud, millel on tähtsust distsiplinaarkaristuse

määramisel. ATS § 83 alusel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus mh

puhkuse ajaks (p 2).

11. Praegusel juhul toimus kaebajale ette heidetud tegevus 17. ja 19. aprillil 2024

ning vaidlust ei ole selle üle, et 17. aprillil 2024 toimunust sai kaebaja vahetu juht

teada samal päeval (vastus kaebusele, p 1 (dtl 40). Seega hakkas ATS § 77 lg-s 1

sätestatud kuuekuuline tähtaeg kulgema 17. aprillist 2024 ning distsiplinaarsüüteo

määramise tähtpäevaks oli 17. oktoober 2024, nagu määrati 1. juuli 2024. a

distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga ka distsiplinaarmenetluse läbiviimise

tähtpäevaks.

12. 23. septembril 2024 andis PPA peadirektor aga uue käskkirja, millega muutis

distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja. Kuna kaebaja viibis 1.–19. juulil 2024 (19

päeva) puhkusel, loeti tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise uueks

tähtpäevaks 5. november 2024. Distsiplinaarkaristus määrati kaebajale reaalselt 1.

novembril 2024.

13. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud enda puhkusel viibimist vaidlusalusel

ajavahemikul (kaebuse lk 2, dtl 4). Ta peab tähtaja pikendamist aga õigusvastaseks

põhjusel, et tal ei olnud sellal distsiplinaarasjas süüdistatava staatust – kaebajale

tutvustati distsiplinaarasjas süüdistatava õiguseid 11. oktoobril 2024 ja edastati samal

kuupäeval tutvumiseks distsiplinaarmenetluse kokkuvõte.

14. Kohtule ei nähtu, et ATS 8. peatükis oleks selgelt eristatud termineid

„kahtlustatav“ ja „süüdistatav“. Need terminid on omased kriminaalmenetlusele (vt

kriminaalmenetluse seadustiku § 33 lg 1 ja § 35 lg 1). ATS-s ongi distsiplinaarsüüteo

toimepanemises süüdistatava ametniku mõistet kasutatud ainult § 77 lg-s 2 – kõigis

eelnevates sätetes on juttu lihtsalt ametnikust, võimalikust süüdlasest (§ 71) või

kahtlustatavast (§ 72 lg-d 3–5, § 73 lg-d 3 ja 4). Sh ei ole süüdistatava ega süüdistuse

esitamise mõisteid kasutatud ATS § 73 lg-s 7, mis käsitleb distsiplinaarmenetluse

kokkuvõtte ametnikule tutvustamist. Samuti on distsiplinaarmenetluse materjalidega

tutvumise õigus igas menetluse etapis antud ATS § 73 lg-ga 9 ametnikule, keda

distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse – kui pärast distsiplinaarmenetluse

kokkuvõtte tutvustamist ei saaks ametnikku enam pidada kahtlustatavaks ATS

mõistes, vaid süüdistatavaks, viiks see ebaloogilise järelduseni, et selles

menetlusetapis polekski tal enam materjalidega tutvumise õigust. Kuigi kaebusele

lisatud väljavõtetest PPA peadirektori 23. mai 2019. a käskkirjast nr 52 „Kontroll- ja

distsiplinaarmenetluse läbiviimise kord“ nähtub, et PPA sisekorras on eristatud

distsiplinaarmenetluses kahtlustatava ja süüdistatava staatust, ei saa see siseakt

mõjutada seaduse tõlgendust, mis peaks olema ühesugune kõigile ametnikele. Seetõttu

ei jaga kohus kaebaja positsiooni, et ATS § 77 lg-s 2 käsitletud peatumine saab

toimuda ainult pärast distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte esitamist. ATS § 77 lg 2,

sarnaselt § 73 lg-ga 9, kohalduvad hoolimata sätete ebaõnnestunud sõnastusest, milles

on terminoloogilised erinevused, kogu distsiplinaarmenetluse kestel.

15. Eeltoodut toetab distsiplinaarmenetluse peatumise instituudi eesmärk. Selle

mõte on, et ametniku poolt teenistusest eemal viibimine ja seetõttu eeldatavasti ka

distsiplinaarmenetluse läbiviijale kättesaamatu olek ei takistaks menetluse läbiviimist

4(6)

ega lühendaks menetluseks jäävat aega põhjendamatult sh distsiplinaarsüüteo toime

pannud ametnikust tingitud asjaoludel (vrd selles osas ka Riigikohtu erikogu otsus

asjas nr 3-2-1-110-03, p 19). Ametniku menetluse läbiviijale kättesaadavus on eriti

oluline just menetluse algupoolel, mil on vaja alles välja selgitada juhtumi asjaolud.

Kui lähtuda kaebaja tõlgendusest, saaks menetlus peatuda ainult pärast

distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ametnikule esitamist, mil aga vajadus tema sisendi

järele on vähene (selles staadiumis on ametniku ärakuulamine (ATS § 73 lg 7) seotud

eelkõige tema enda õiguste kaitsega, mitte menetluses asjaolude väljaselgitamise

vajadusega).

16. Samast tõlgendusest on lähtunud Riigikohtu halduskolleegium otsuses nr

3 - 15

- 1879/57

. Selles asjas oli vaidlus küll ATS § 77 lg 2 teise alternatiivi üle, kus

distsiplinaarmenetlus on lubatud peatada teise menetluse ajaks, ent kohus ei näe

põhjust, miks lähenemine ei peaks olema samasugune. Riigikohus pidas selles asjas

kohaseks näidata menetluse peatumine ära juba distsiplinaarmenetluse algatamise

käskkirjas või ka pärast seda, kui distsiplinaarsüüteos kahtlustatav ametnik on pärast

algatamise käskkirja talle kättetoimetamist ATS § 73 lg 3 alusel ära kuulatud (otsuse p

23). Esmane ärakuulamine toimub ATS § 73 lg 3 järgi juba menetluse algstaadiumis –

(vähemalt) viie tööpäeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja

kättetoimetamise päevast arvates –, mil ametnikul PPA kasutatava terminoloogia järgi

ei saa veel olla süüdistatava staatust. Samuti on sellisest tõlgendusest lähtutud

ringkonnakohtu praktikas sh PPA ametniku puhkuse puhul, st kaebajaga sarnastel

asjaoludel ja samas õiguslikus kontekstis. Näiteks Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli

2024. a otsuses asjas nr 3-20-1137 on leitud, et kuuekuulise tähtaja kulgemine peatus

ametniku puhkuse ajaks detsembrikuus, kui ka distsiplinaarmenetlus oli algatatud alles

detsembris, st kokkuvõte valmis alles tunduvalt hiljem (vt otsuse p-d 18 ja 21.4).

17. Eeltoodud põhjustel ei ületanud PPA kaebajale distsiplinaarkaristuse

määramisel ATS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaega.

18. Kaebaja on vastustajale ette heitnud ka seda, et 23. septembri 2024. a

käskkirjaga pikendati juba möödunud tähtaega. Kohus rõhutab alustuseks, et

menetluse algatamise käskkiri ja selle muutmise käskkiri ei ole haldusaktid, vaid

menetlustoimingud distsiplinaarmenetluses, mis lihtsalt vormistatakse kirjalikult

käskkirjaga, kuid mille sisu ei loo menetlusväliseid õigusi ega kohustusi.

1. juuli 2024. a käskkirjaga oli määratud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise täh-

tpäevaks 20. september 2024. 23. septembril 2024 tehtud käskkirjas selgitati, et distsiplinaar-

asjas kahtlustatavad (sh kaebaja) olid viibinud distsiplinaarmenetluse kestel puhkusel ning et

põhjaliku ja igakülgse distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks on vaja pikendada distsiplinaar-

menetluse kokkuvõtte valmimise tähtaega kahe nädala võrra. Seetõttu määrati uueks

distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise tähtpäevaks 4. oktoober 2024 ning

distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtpäevaks kaebaja osas 5. november 2024. Seega on ise-

enesest õige, et 23. septembri käskkirjaga pikendati tähtaega, mis oli juba (20. septembril)

möödunud. Samas ei seosta ATS distsiplinaarkaristuse määramise lubatavust distsiplinaar-

menetluse kokkuvõtte koostamise tähtajaga, seadus ei näe isegi ette, et distsiplinaarmenetluse

algatamisel tuleks määrata distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise tähtpäev (vt

distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja sisunõudeid ATS § 72 lg-s 3). Selles olukorras

saab distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga määratud kokkuvõtte koostamise

tähtpäeva pidada pigem asutusesiseseks töökorralduslikuks suuniseks, mille rikkumine ei

muuda hilisemat karistuse määramist õigusvastaseks.

5(6)

19. Eeltoodud põhjustel on vaidlusalune distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri

õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Kaebus jääb seega rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna otsus on tehtud kaebaja kahjuks, peab ta oma menetluskulud ise kandma. Kuna

vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad ka

tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 neljas lause).

21. HKMS § 173 lg 4 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime

tähemärgiga.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)