3-24-3250/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29. septembril 2025 (halduskohtu- seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
Legislator headnote
AI generated3-24-3250/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: septembril 2025 (halduskohtu- seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Maarja Oras
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. augustil 2025 Tallinnas
Haldusasja number
3-24-3250
Haldusasi
Z.S-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 1.
novembri 2024. a käskkirja nr 1.3-3/87d tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Z.S
Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29. septembril 2025 (halduskohtu-
menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul
apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui
see on pikem kui 14 päeva.
Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal
seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-
konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist
(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka
apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektor algatas 1. juuli 2024. a
käskkirjaga nr 1.3-3/30d (digitoimiku lehekülg (dtl) 12) distsiplinaarmenetluse mh
PPA Lääne Prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi grupijuht
Z.S-i (edaspidi kaebaja) suhtes. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtpäevaks
määrati 17. oktoober 2024 ja menetluse kokkuvõtte koostamise tähtpäevaks 20.
september 2024 (p 3).
2. PPA peadirektor muutis 23. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1.3-3/47d
käskkirja nr 30d. Käskkirjas märgiti, et kaebaja viibis ajavahemikul 1. kuni 19. juulini
2024 ehk 19 päeva puhkusel, mistõttu tuleb lugeda tema suhtes läbi viidava
distsiplinaarmenetluse tähtpäevaks 5. november 2024. Põhjaliku ja igakülgse
distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks pikendati ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte
valmimise tähtaega kahe nädala võrra ehk 4. oktoobrini 2024.
3. Kaebajale tutvustati 11. oktoobril 2024 süüdistatava õigusi. Samal päeval
esitati talle distsiplinaarmenetluse kokkuvõte.
4. PPA peadirektor andis 1. novembril 2024 käskkirja nr 1.3-3/87d (dtl 17),
millega:
1) määras kaebajale avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 69 kvalifitseeritud distsiplinaar-
süüteo, s.o teenistuskohustuste süülise rikkumise toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks
ATS § 70 p 2 järgi põhipalga vähendamise üheks kuuks 10% ulatuses alates 1. detsembrist
2024 väljateenitavast põhipalgast (p 1);
2) otsustas mitte karistada kaebajat ATS §-s 69 sätestatud distsiplinaarsüüteo, teenistus-
kohustuse süülise rikkumise toimepanemise eest.
Käskkirja kohaselt on selle aluseks mh 9. oktoobri 2024. a distsiplinaarmenetluse kokkuvõte
numbriga 1.3-2/68.
5. Kaebaja esitas 12. novembril 2024 PPA peadirektorile vaide, milles taotles
käskkirjaga nr 1.3-3/87d määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist tulenevalt ATS §
77 lg-s 1 sätestatud kuue kuu möödumisest päevast, mil distsiplinaarsüüteost sai teada
isik, kellele kaebaja teenistusalaselt allub.
6. Kaebaja vaie jäeti 22. novembri 2024. a vaideotsusega nr 1.3-2/108-2
rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi seaduses ettenähtud
aja jooksul.
7. Z.S esitas 29. novembril 2024 Tallinna Halduskohtule 28. novembril 2024 all-
kirjastatud kaebuse, milles palub tühistada PPA peadirektori käskkirja nr 1.3-3/87d.
Kaebaja selgitas, et teavitas aru saades, et oli ekslikult hävitanud eseme, mis tulnuks
süüdimõistetud isikule tagastada, samal kuupäeval (17. aprillil 2024) oma vahetut
juhti, Kesk-Eesti politseijaoskonna juhti JRi ning SKB Lääne sisekontrollitalituse juhti
GVi. ATS § 77 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata hiljemalt kuue kuu
möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane
teenistusalaselt allub. Seega lõppes distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg 17.
oktoobril 2024. Lisaks pikendati 23. septembri 2024. a käskkirjaga nr 47d juba
möödunud tähtaega. Kaebaja taotles seetõttu 20. oktoobril 2024 menetlejalt
distsiplinaarmenetluse lõpetamist ja karistuse määramata jätmist, kuid taotlust ei
rahuldatud. ATS § 77 lg 2 kohaselt peatub kuuekuulise tähtaja kulgemine ajaks, kui
2(6)
distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku avaliku võimu teostamise
õigus on ATS §-s 83 sätestatud asjaoludel peatunud (sh § 83 lg 2 puhkusel viibimine).
Ent kaebaja ei olnud 1. kuni 19. juulini 2024 süüdistatava staatuses – süüdistatava
õigusi tutvustati talle alles 11. oktoobril 2024, kui edastati ka distsiplinaarmenetluse
kokkuvõte. Seega sai kaebaja süüdistatava staatuse alles 11. oktoobril 2024, seda
polnud veel ka 23. septembri 2024. a käskkirja nr 47d koostamise ajal.
8. PPA palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA esitas järgmised vastuväited.
8.1.
Eristada tuleb distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja distsiplinaarkaristuse
määramise tähtaegu. Esimesega määratakse asjaolude ja süüdlase väljaselgitamise
tähtaeg, teine aga kohaldub siis, kui distsiplinaarvõimu teostaja otsustab karistada
ametnikku distsiplinaarsüüteo toimepaneku eest. ATS ei näe otsesõnu ette
menetlustähtaegu, kuid kehtestab reeglid karistuse määramise tähtaja arvestamiseks.
ATS §-d 72 ega 77 ei kohusta määrama käskkirjas distsiplinaarkaristuse määramise
kuupäeva. See on seletatav sellega, et menetluse algetapis pole võimalik tulemust
prognoosida.
8.2.
Praegusel juhul pandi distsiplinaarsüütegu toime ja vahetu juht sai rikkumisest
teada 17. aprillil 2024. Karistuse määramise tähtpäev saabus 17. oktoobril 2024, mis
määrati ka distsiplinaarmenetluse tähtajaks.
8.3.
Ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub tema puhkuse ajaks (ATS §
83 lg 2). Kaebaja oli 1. kuni 19. juulini 2024 (kokku 19 kalendripäeva) puhkusel.
Riigikohus on otsuses nr 3-15-1879/57 tõlgendanud ATS § 77 lg-t 2 selliselt, et
distsiplinaarkaristuse määramise kuuekuuline tähtaeg peatub ATS §-s 83 nimetatud
aluse esinemisel automaatselt. Järelikult jäi praegusel juhul distsiplinaarkaristuse
määramine tähtaja piiresse (kuus kuud + 19 päeva).
8.4.
Distsiplinaarmenetluse pikendamine või karistuse määramise tähtaja peatumine
peab olema isikule, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, teada. Tähtaja peatumine
seaduse alusel ei nõua haldusakti andmist, kuid selleks võib anda käskkirja nagu
käskkiri nr 47d, mis oli mõeldud menetlusele allutatud ametniku informeerimiseks.
Käskkirja vormistamine ei muuda menetlustoimingut haldusaktiks.
8.5.
PPA hinnangul pole ATS § 77 lg 2 rõhuasetus sellel, millal ametnikku käsitati
süüdistatavana, vaid tähtaja kulgemisel. Tegu on materiaalõigusliku tähtajaga,
karistuse määramise õigust lõpetava tähtajaga. Ka tähtaja kulgemise algus on ATS §
77 lg-s 1 seotud mitte teo toimepanija isikuga või tema staatusega, vaid
distsiplinaarsüüteo toimepaneku või sellest juhi poolt teadasaamisega. § 77 lg-t 2
kohaldatakse karistuse määramise otsuse langetamise ajal, mil süüdistatav on juba
teada.
KOHTU PÕHJENDUSED
9. Poolte vahel ei ole vaidlust distsiplinaarkaristuse määramise sisulise
põhjendatuse üle, vaid kaebaja on kahtluse alla seadnud üksnes selle, kas see määrati
hilinenult. Seetõttu ei käsitle kohus muid vaidlusaluse käskkirja õiguspärasuse
küsimusi.
10. ATS § 77 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul
distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu
möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane
3(6)
teenistusalaselt allub. ATS § 77 lg 2 järgi peatub lg-s 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja
kulgemine ajaks, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku
avaliku võimu teostamise õigus oli ATS § 83 alusel peatunud või kui samas asjas, kuid
teise menetluse käigus on hindamisel asjaolud, millel on tähtsust distsiplinaarkaristuse
määramisel. ATS § 83 alusel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus mh
puhkuse ajaks (p 2).
11. Praegusel juhul toimus kaebajale ette heidetud tegevus 17. ja 19. aprillil 2024
ning vaidlust ei ole selle üle, et 17. aprillil 2024 toimunust sai kaebaja vahetu juht
teada samal päeval (vastus kaebusele, p 1 (dtl 40). Seega hakkas ATS § 77 lg-s 1
sätestatud kuuekuuline tähtaeg kulgema 17. aprillist 2024 ning distsiplinaarsüüteo
määramise tähtpäevaks oli 17. oktoober 2024, nagu määrati 1. juuli 2024. a
distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga ka distsiplinaarmenetluse läbiviimise
tähtpäevaks.
12. 23. septembril 2024 andis PPA peadirektor aga uue käskkirja, millega muutis
distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja. Kuna kaebaja viibis 1.–19. juulil 2024 (19
päeva) puhkusel, loeti tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise uueks
tähtpäevaks 5. november 2024. Distsiplinaarkaristus määrati kaebajale reaalselt 1.
novembril 2024.
13. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud enda puhkusel viibimist vaidlusalusel
ajavahemikul (kaebuse lk 2, dtl 4). Ta peab tähtaja pikendamist aga õigusvastaseks
põhjusel, et tal ei olnud sellal distsiplinaarasjas süüdistatava staatust – kaebajale
tutvustati distsiplinaarasjas süüdistatava õiguseid 11. oktoobril 2024 ja edastati samal
kuupäeval tutvumiseks distsiplinaarmenetluse kokkuvõte.
14. Kohtule ei nähtu, et ATS 8. peatükis oleks selgelt eristatud termineid
„kahtlustatav“ ja „süüdistatav“. Need terminid on omased kriminaalmenetlusele (vt
kriminaalmenetluse seadustiku § 33 lg 1 ja § 35 lg 1). ATS-s ongi distsiplinaarsüüteo
toimepanemises süüdistatava ametniku mõistet kasutatud ainult § 77 lg-s 2 – kõigis
eelnevates sätetes on juttu lihtsalt ametnikust, võimalikust süüdlasest (§ 71) või
kahtlustatavast (§ 72 lg-d 3–5, § 73 lg-d 3 ja 4). Sh ei ole süüdistatava ega süüdistuse
esitamise mõisteid kasutatud ATS § 73 lg-s 7, mis käsitleb distsiplinaarmenetluse
kokkuvõtte ametnikule tutvustamist. Samuti on distsiplinaarmenetluse materjalidega
tutvumise õigus igas menetluse etapis antud ATS § 73 lg-ga 9 ametnikule, keda
distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse – kui pärast distsiplinaarmenetluse
kokkuvõtte tutvustamist ei saaks ametnikku enam pidada kahtlustatavaks ATS
mõistes, vaid süüdistatavaks, viiks see ebaloogilise järelduseni, et selles
menetlusetapis polekski tal enam materjalidega tutvumise õigust. Kuigi kaebusele
lisatud väljavõtetest PPA peadirektori 23. mai 2019. a käskkirjast nr 52 „Kontroll- ja
distsiplinaarmenetluse läbiviimise kord“ nähtub, et PPA sisekorras on eristatud
distsiplinaarmenetluses kahtlustatava ja süüdistatava staatust, ei saa see siseakt
mõjutada seaduse tõlgendust, mis peaks olema ühesugune kõigile ametnikele. Seetõttu
ei jaga kohus kaebaja positsiooni, et ATS § 77 lg-s 2 käsitletud peatumine saab
toimuda ainult pärast distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte esitamist. ATS § 77 lg 2,
sarnaselt § 73 lg-ga 9, kohalduvad hoolimata sätete ebaõnnestunud sõnastusest, milles
on terminoloogilised erinevused, kogu distsiplinaarmenetluse kestel.
15. Eeltoodut toetab distsiplinaarmenetluse peatumise instituudi eesmärk. Selle
mõte on, et ametniku poolt teenistusest eemal viibimine ja seetõttu eeldatavasti ka
distsiplinaarmenetluse läbiviijale kättesaamatu olek ei takistaks menetluse läbiviimist
4(6)
ega lühendaks menetluseks jäävat aega põhjendamatult sh distsiplinaarsüüteo toime
pannud ametnikust tingitud asjaoludel (vrd selles osas ka Riigikohtu erikogu otsus
asjas nr 3-2-1-110-03, p 19). Ametniku menetluse läbiviijale kättesaadavus on eriti
oluline just menetluse algupoolel, mil on vaja alles välja selgitada juhtumi asjaolud.
Kui lähtuda kaebaja tõlgendusest, saaks menetlus peatuda ainult pärast
distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ametnikule esitamist, mil aga vajadus tema sisendi
järele on vähene (selles staadiumis on ametniku ärakuulamine (ATS § 73 lg 7) seotud
eelkõige tema enda õiguste kaitsega, mitte menetluses asjaolude väljaselgitamise
vajadusega).
16. Samast tõlgendusest on lähtunud Riigikohtu halduskolleegium otsuses nr
3 - 15
- 1879/57
. Selles asjas oli vaidlus küll ATS § 77 lg 2 teise alternatiivi üle, kus
distsiplinaarmenetlus on lubatud peatada teise menetluse ajaks, ent kohus ei näe
põhjust, miks lähenemine ei peaks olema samasugune. Riigikohus pidas selles asjas
kohaseks näidata menetluse peatumine ära juba distsiplinaarmenetluse algatamise
käskkirjas või ka pärast seda, kui distsiplinaarsüüteos kahtlustatav ametnik on pärast
algatamise käskkirja talle kättetoimetamist ATS § 73 lg 3 alusel ära kuulatud (otsuse p
23). Esmane ärakuulamine toimub ATS § 73 lg 3 järgi juba menetluse algstaadiumis –
(vähemalt) viie tööpäeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja
kättetoimetamise päevast arvates –, mil ametnikul PPA kasutatava terminoloogia järgi
ei saa veel olla süüdistatava staatust. Samuti on sellisest tõlgendusest lähtutud
ringkonnakohtu praktikas sh PPA ametniku puhkuse puhul, st kaebajaga sarnastel
asjaoludel ja samas õiguslikus kontekstis. Näiteks Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli
2024. a otsuses asjas nr 3-20-1137 on leitud, et kuuekuulise tähtaja kulgemine peatus
ametniku puhkuse ajaks detsembrikuus, kui ka distsiplinaarmenetlus oli algatatud alles
detsembris, st kokkuvõte valmis alles tunduvalt hiljem (vt otsuse p-d 18 ja 21.4).
17. Eeltoodud põhjustel ei ületanud PPA kaebajale distsiplinaarkaristuse
määramisel ATS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaega.
18. Kaebaja on vastustajale ette heitnud ka seda, et 23. septembri 2024. a
käskkirjaga pikendati juba möödunud tähtaega. Kohus rõhutab alustuseks, et
menetluse algatamise käskkiri ja selle muutmise käskkiri ei ole haldusaktid, vaid
menetlustoimingud distsiplinaarmenetluses, mis lihtsalt vormistatakse kirjalikult
käskkirjaga, kuid mille sisu ei loo menetlusväliseid õigusi ega kohustusi.
1. juuli 2024. a käskkirjaga oli määratud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise täh-
tpäevaks 20. september 2024. 23. septembril 2024 tehtud käskkirjas selgitati, et distsiplinaar-
asjas kahtlustatavad (sh kaebaja) olid viibinud distsiplinaarmenetluse kestel puhkusel ning et
põhjaliku ja igakülgse distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks on vaja pikendada distsiplinaar-
menetluse kokkuvõtte valmimise tähtaega kahe nädala võrra. Seetõttu määrati uueks
distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise tähtpäevaks 4. oktoober 2024 ning
distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtpäevaks kaebaja osas 5. november 2024. Seega on ise-
enesest õige, et 23. septembri käskkirjaga pikendati tähtaega, mis oli juba (20. septembril)
möödunud. Samas ei seosta ATS distsiplinaarkaristuse määramise lubatavust distsiplinaar-
menetluse kokkuvõtte koostamise tähtajaga, seadus ei näe isegi ette, et distsiplinaarmenetluse
algatamisel tuleks määrata distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise tähtpäev (vt
distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja sisunõudeid ATS § 72 lg-s 3). Selles olukorras
saab distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga määratud kokkuvõtte koostamise
tähtpäeva pidada pigem asutusesiseseks töökorralduslikuks suuniseks, mille rikkumine ei
muuda hilisemat karistuse määramist õigusvastaseks.
5(6)
19. Eeltoodud põhjustel on vaidlusalune distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri
õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Kaebus jääb seega rahuldamata.
20. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna otsus on tehtud kaebaja kahjuks, peab ta oma menetluskulud ise kandma. Kuna
vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad ka
tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 neljas lause).
21. HKMS § 173 lg 4 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime
tähemärgiga.
Maarja Oras
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)