4-25-2948/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-25-2948

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Haapsalu kohtumaja, kirjalik

menetlus

Väärteoasja number

4-25-2948

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Veiko Niinelaid kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna

11.7.2025 otsusele väärteoasjas nr 2570,25,000680

LS § 224 lg 2, § 261-8 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Veiko Niinelaid (ik 36906164728;

elukoht XXX, e-post: XXX, töökoht XXX)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Haapsalu politseijaoskond, e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 69 lg 3, § 190-4 lg 2, § 224 lg 2, §

261-8, KarS § 2 lg 2, § 56 lg 1, § 63 lg 1, VTMS §

120 lg 1, § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Veiko Niinelaiu (Niinelaid) kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.7.2025 otsus väärteoasjas nr

2570,25,000680. muutmata.

2. 3-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumisest.

3. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab Veiko Niinelaid 5 tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

4. Edastada kohtuotsus V. Niinelaiule ja kohtuvälisele menetlejale.

5. Jõustunud kohtuotsus saata Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.7.2025 otsusega

(väärteotoimik, edaspidi VTT tl 11-12) väärteoasjas nr 2570,25,000680 karistati Veiko

Niinelaidu selle eest, et tema 11.6.2025 kella 10.45 ajal XXX juhtis mootorsõidukit isikuna,

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l.

Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,40+-0,05 mg/l. Juhtis avalikult kasutataval teel

teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu.

Rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3, § 190-4 lg 2.

4-25-2948

Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2 ja LS § 261-8.

Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Veiko Niinelaidu KarS § 63

lõiget 1 kohaldades LS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kaebus

28.7.2025 ja 5.8.2027 esitas V. Niinelaid kohtusse kaebuse väärteootsusele (kohtutoimik,

edaspidi KT tl 1, 6-7). LS § 261-8 rikkumise osas leiab kaebuse esitaja, et selles osas peaks

vastutama tööandja. Kaebuses taotletakse tühistada väärteootsus juhtimisõiguse äravõtmise

osas ning määrata karistuseks rahatrahv, elukaaslane on liikumispuudega, mistõttu elu jääks

seisma.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 13-14), et rikkumised on tõendamist leidnud ning

määratud karistus põhjendatud. Otsuse tühistamiseks ei ole põhjust. LS § 190-4 lg 1 kohaselt

teekasutustasu tasumise kohustus on veoautoomanikul või vastutaval kasutajal. Sama § lg 2

kohaselt kui teekasutustasu on maksmata, on juhil sõidu alustamine keelatud. LS § 261-8

veoauto juhtimine teekasutustasu tasumata seab aga vastutuse juhile. Puudega elukaaslase

transportimiseks on võimalus kasutada ka kõrvalisi isikuid või valla sotsiaalabi. Puudega

isiku inimese sõiduki parkimiskaart on isikupõhine ja seda saab kasutada ka teistel sõidukitel,

mis transpordivad puudega isikut.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus

menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 7, 23-24, 27-28).

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid,

mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (VTT tl 9) ja väärteootsuses

(VTT tl 11-12) olev teokirjeldus kattuvad.

2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas V. Niineaid on

toime pannud teod, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav tegu

3. LS § 224 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-074 milligrammi. Kohus uuris

järgmisi tõendeid: indikaatorvahendi kasutamise protokoll 11.6.2025 kell 10.45 (VTT

tl 4), mille kohaselt oli V. Niinelaiu kontrollimisel indikaatorvahendi näit positiivne;

joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (VTT tl 4 pöördel) – V.

Niinelaiul esinesid alkoholijoobele viitavad tunnused - silmade punetus, häiritud

reaktsioonikiirus (mees tundub väsinud), kerged koordinatsioonihäired (natuke tuikus

kui tuli meie juurde politseimajja); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja

väljatrükk (VTT tl 5-6), mille kohaselt 11.6.2025 kell 10.54-10.59 kontrolliti V.

Niinelaiudu mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110, taatlustunnistuse nr TTRC-25-

00049, lõplik lugem 0,40 ±0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,35 mg/l; politseinikust

tunnistaja J. J ütlused (ülekuulamise protokoll VTT lk 7), kus tunnistaja kirjeldas, et

olles patrullis 11.6.2025 peatasid sõiduki reg.nr XXX aadressil XXX seoses maksmata

teekasutustasuga, roolis istus Veiko Niinelaid, kellelt oli tunda alkoholi lõhna, teostas

4-25-2948

joobe kontrolli indikaatorvahendiga, peale mida teostati jaoskonnas kontroll

tõendusliku alkomeetriga, näit oli 0,40mg/l+-0,05mg/l; menetlusaluse isiku V.

Niinalaiu ülekuulamise protokoll (VTT tl 8), kus ta tunnistas, et tarvitas eelmisel

õhtul alkoholi (200 g viskit ja 2 0,33 l õlut) ja hommikul juhtis autot, politsei tegi

indikaatortesti, millest tuli välja, et olid eelmisest õhtust alkoholi jääknähud.

4. Kohus leiab, et nende tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et V.

Niinelaid juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l.

Sellega V. Niinelaid rikkus LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes

liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

5. Kohus leiab, et V. Niinelaiu poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine

lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg 2 sätestatud objektiivse

teokoosseisu.

6. Kohus leiab, et V. Niinelaid on teo toime pannud kaudse tahtlusega. Ta tarvitas

eelmise päeva õhtul 200 grammi viskit ja kaks 0,33 1 saku originaal õlut. XXX hakkas

sõitma XXX poole umbes 10:30. V. Niinelaid on seega tunnistanud, et eelmisel õhtul

tarvitas alkoholi ja hommikul on politsei tal tuvastanud silmade punetuse, häiritud

reaktsioonikiiruse ja kerged koordinatsioonihäired. Kohus leiab, et need asjaolud

kinnitavad, et V. Niinelaid ei olnud peale õhtust alkoholi tarvitamist jõudnud

seisundisse, mis lubas tal autot juhtida. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud

näitavad, et V. Niinelaid pidi võimalikuks pidama või vähemalt möönma, et tal on

alkoholi tarvitamisest jääknähud, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida.

7. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

8. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V. Niinelaid on

talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

9. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et V. Niinelaiu poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteole,

tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

LS § 261-8 järgi kvalifitseeritav tegu

10.Samuti heidetakse V. Niinelaiule ette veoauto juhtimist teekasutustasu tasumata, s.o

LS § 261-8 järgi karistatavat tegu. LS § 190-2 kohaselt tasutakse teekasutustasu üle

3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest. Kaebuses ei esitanud V.

Niinelaid vastuväidet sellele, et veoauto eest, millega ta sõitis, tuleb tasuda

teekasutustasu. Väärteoprotokollis on kirjas, et V. Niinelaid juhtis sõidukit Scania

reg.nr XXX, sõiduki tüübikood N3. Politseinikust tunnistaja J. J (VTT lk 7 ) kirjeldas,

et 11.06.2025 peatasid sõiduki reg.nr XXX aadressil XXX seoses maksmata

teekasutustasuga, sõidukit juhis V. Niinelaid. Sõiduki registreerimistunnistuse (VTT tl

3) kohaselt oli tegemist veoautoga (N3). Avalikult on kättesaadav transpordiameti

lehelt (sõiduki taustakontroll) sõiduki reg.nr XXX andmed (Transpordiameti e-

teenindus), kust näeb, et selle sõiduki täismass on 19000 kilogrammi. Seega sõiduki

reg.nr XXX, mida V. Niinelaid avalikul teel juhtis, eest oli teekasutustasu maksmine

kohustuslik. Teekasutustasu tasumise andmekogu väljatrükk näitab (KT tl 21-22), et

sõidukil reg.nr XXX 11.6.2025 enne kella 11.59 oli teekasutustasu tasumata. Seega on

tuvastatud, et 11.6.2025 kella 10.45 ajal XXX V. Niinelaid juhtis mootorsõidukit,

mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu.

11. V. Niinelaid on kaebuses tunnistanud, et sõiduki omaniku lohakusvea tõttu osales

liikluses veoautoga, millel oli antud hetkel teekasutustasu tasumata, selle eest peaks

4-25-2948

vastutama tööandja XXX. LS § 190-4 lg 1 sätestab, et teekasutustasu tasumise

kohustus on veoauto omanikul; kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav

kasutaja, on teekasutustasu tasumise kohustus vastutaval kasutajal. Sama §-i lg 2 aga

sätestab, et kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud. See

säte paneb just juhile enne sõidu alustamist kohustuse kontrollida, kas sõiduki eest,

mille eest on kohustus tasuda teekasutustasu, on tasu makstud. LS § 261-8 näeb ette

vastutuse veoauto juhtimise eest avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on

tasumata. Seega V. Niinelaid oma tegevusega täitis LS § 261-8 teo objektiivse külje.

12.Kohtu hinnangul on tegu toime pandud hooletusest. Kui V. Niinelaid ei teadnud, kas

sõiduki teekasutustasu on makstud, siis ta oleks pidanud seda enne juhtima asumist

kontrollima. Teekasutustasu tasumist saab kontrollida Transpordiameti kodulehel

(https://teetasu.ee/validation).

13. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

14. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V. Niinelaid on

talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

15. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et V. Niinelaiu poolt toime pandud tegu vastab LS § 261-8 sätestatud väärteole, tema

tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

16. Kohus ei tuvastanud kummagi väärteo puhul VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid

väärteomenetluse lõpetamiseks.

Karistus

17. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

18. Antud juhul on V. Niinelaid ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu, seega on

kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid,

määrates karistuse LS § 224 lg 2 eest, milline näeb ette raskema karistuse. LS § 224 lg

2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

19. Karistamise alus on isiku süü. V. Niinelaiule heidetakse ette kahe liiklusnõude

rikkumist, mis suurendab süüd. Kohus arvestab, et alkoholi sisaldus väljahingatavas

õhus oli – 0,35 mg/l kohta, mis on süüteokoosseisu alammäära lähedases määras

samas esinesid tal ka joobeseisundile viitavad tunnused (silmade punetus,

reaktsioonikiirus häiritud, tuikus natuke). V. Niinelaid pani joobes juhtimise toime

kaudse tahtlusega ning asus sõidukit, mille teekasutustasu oli maksmata, juhtima

hooletusest. Kohus leiab, et V. Niinelaiu süüle vastav karistus on sanktsiooni

keskmisest määrast väiksem.

20. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad.

21. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt (VTT tl 13) on V. Niinelaidu kahel korral

karistatud LS § 224 lg 1 järgi: 1) 22.10.2024 väärteootsusega (tegu toime pandud

29.9.2024) rahatrahviga 312 eurot, trahv tasutud 29.10.2024; 2) 11.11.2024

väärteootsusega (tegu toime pandud 12.10.2024) rahatrahviga 300 eurot, trahv tasutud

14.11.2024. Seega on V. Niinelaiul kaks kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise

eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Rahatrahvid on tasutud, kuid see näitab

ilmekalt, et karistuseks määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud V. Niinelaidu mitte

toime panema liiklusrikkumisi ja ta on järjekordselt juhtinud mootorsõidukit juhile

4-25-2948

keelatud seisundi, seekord on tegemist juba suurema piirmäära ületamisega. Kohus

leiab, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks oli vajalik V. Niinelaiult

seekord põhikaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus, sest just korduvate

rikkumiste puhul on suurem tõenäosus, et isik paneb tulevikus toime samaliigilise

süüteo ja selle tõkestamiseks, on juhtimisõiguse äravõtmine karistusena asjakohane.

22. Karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk.

Mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis esineb hoolimata politsei järjepidevast

teavitustööst. Mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis ei ole karistatav mitte ainult

juhi enda vaid ka kaasliiklejate turvalisuse tagamiseks. Ei saa jätta tähelepanuta, et V.

Niinelaid juhtis avalikul teel veoautot, mis oma suure massi tõttu kujutab keelatud

seisundis juhtimisel teiste liiklejate turvalisusele potentsiaalselt suuremat ohtu. Ajaks

kui isik, kes on korduvalt juhtinud mootorsõidukit keelatud seisundis, on liiklusest

kõrvaldatud, on kaasliiklejatel liikluses turvalisem.

23. V. Niinelaid on kaebuses palunud juhtimiskeelu asendada rahatrahviga, kuna

elukaaslane on liikumispuudega, jääb elu seisma. Kohtule on esitatud elukaaslase

isikutunnistus, puude kaart, töövõimekaart ja puudega inimese sõiduki parkimiskaart

(KT tl 8). Kuigi kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et V. Niinelaiu elukaaslasel

on raske puue ja puuduv töövõime, ei mõjuta need asjaolud V. Niinelaiule määratavat/

mõistetavat karistust. Kõigepealt märgib kohus, et elukaaslase seisund oli V.

Niinelaiule teda enne järjekordse liiklusrikkumise toimepanemist, see aga ei

mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Rikkumisele järgneva karistuse kandmise

tõttu talle tekkivate ebameeldivatele tagajärgedele oleks pidanud mõtlema enne

rikkumise toimepanemist. Lisaks sätestab seadus (KarS § 50 lg 2) selgesõnaliselt, et

mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda

sõidukit liikumispuude tõttu. Seega isiku puhul, kelle elukaaslane on raske puudega,

puuduva töövõimega ei välista seadus karistusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus

nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kui V. Niinelaiu elukaaslane vajab tervisliku

seisundi tõttu transporti, on võimalus pöörduda abi saamiseks elukohajärgse kohaliku

omavalitsuse poole.

24. Kohtuväline menetleja on Veiko Niinelaidu karistanud LS § 224 lg 2 järgi

juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt V.

Niinelaiule määratud karistus on kooskõlas karistuse mõistmise alustega.

25. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus Veiko Niinelaiu

kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.7.2025

otsuse väärteoasjas nr 2570,25,000680 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik