3-25-1488/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

29.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1488

Haldusasi

Mittetulundusühingu NÕMME TEE SELTS, W.X ja

Y.C kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

25.04.2025 haldusakti nr 2512996/07163 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad Mittetulundusühing NÕMME TEE SELTS,

W.X ja Y.C, esindajad v-adv Allar Jõks ja v-adv Britta

Retel

Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindajad Eva

Vanamb ja Timo Päit

Kolmas isik Nõmme Hooldekodu OÜ, volitatud

esindajad v-adv Kaisa Jakobsoo ja v-adv Martin Triipan

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mittetulundusühingu NÕMME TEE SELTS, W.X ja

Y.C määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Mittetulundusühingu NÕMME TEE SELTS, W.X ja Y.C

määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse peale.

2. Jätta Mittetulundusühingu NÕMME TEE SELTS, W.X ja Y.C määruskaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) andis 25.04.2025 haldusakti nr

2512996/07163 hooldekodu juurdeehituse ehitamiseks aadressile Lõuna tn 50 Tallinn.

2. Mittetulundusühingu NÕMME TEE SELTS, W.X ja Y.C esitasid 20.05.2025

Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 25.04.2025 ehitusloa nr 2512996/07163 tühistamiseks

3-25-1488

ja esialgse õiguskaitse taotluse TLPA 25.04.2025 ehitusloa nr 2512996/07163 kehtivuse

peatamiseks kuni kohtuasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Kolmekordse hoone püstitamine õigusvastase ehitusloa alusel võib kahjustada pöördumatult

kaitsealust parki ja avalikku huvi. Üldplaneeringu kohaselt on Vabaduse park kõige olulisem

säilitatav linnaosa park. Keskkonnamõju eelhinnangut ei koostatud, kuigi see oli kohustuslik.

Parki rajatakse kortermaja laadne uus hoone planeeringuta. Arhitektuurivõistlust ei

korraldatud, kuigi tegemist on miljööväärtusliku alaga. Ehitusprojekt ei sisalda midagi

liikluskorralduse kohta ehitusaegsel perioodil, vaatamata asjaolule, et suured autod hakkavad

liikuma väga kitsastel tänavatel, kus liiguvad lapsed, aga puuduvad kõnniteed. Pargi

keskkonna kaitsmine on avalikes huvides. Negatiivset mõju omab ainuüksi ehitamise

protsessiga alustamine. Ehitustöödel kasutatavad suured ehitusautod põhjustavad ohtu jalgsi

liiklevatele kohalikele elanikele ehitusplatsile sõites ja seal manööverdades. Suure

tõenäosusega hakatakse parkima kaitsealuses pargis kitsaste tänavate pervedel. Ehitusluba

tuleb peatada viivitamatult, sest kolmas isik saab alustada ehitamist kohe.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.05.2025 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse ning peatas TLPA 25.04.2025 haldusakti nr 2512996/07163 täitmise kuni

13.06.2025.

4. Vastustaja palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Nii kaebus kui ka esialgse õiguskaitse taotlus

on esitatud eelkõige avaliku huvi kaitseks. Asjas ei nähtu, milline kaebajate õigus kaitset

vajab, kui esialgse õiguskaitse taotlus ega ka kaebus pole esitatud subjektiivsete õiguste

kaitseks. Samuti ei ole kaebajad esitanud ühtegi usutavat argumenti selle kohta, miks vajab

selline õigus kaitset juba esialgse õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse taotluse

põhjendamiseks esitatud argumendid nagu liikluse suurenemine kohalikel tänavatel, on täpselt

see ebameeldivus, mida ei saa pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendavaks.

Tegemist on avalike transpordimaadega. Kõne all ei ole subjektiivsete õiguste kaitse,

mistõttu ei saa lugeda kaebust perspektiivseks ega kohaldada esialgset õiguskaitset. Esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaebajate õigustele kaasa raskesti kõrvaldatavaid või

pöördumatuid tagajärgi.

5. Kolmas isik palus vastuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.05.2025 määrusega

rakendatud esialgne õiguskaitse.

Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt on olemasoleva hoolekandeasutuse laienduse paigutamisel

kinnistule lähtutud kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringus määratud avalikult

kasutatavate ja sotsiaalobjektide alast. Nõmme üldplaneeringu maakasutusplaanil on osa

Lõuna tn 50 kinnistust kavandatud avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alaks ning

ülejäänud osa rohealaks. Avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala ehitus- ja

kasutustingimused on sätestatud üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 4.8. Avalikult kasutatavate

ja sotsiaalobjektide juhtotstarbelised alad on määratud suurematele olemasolevatele

ühiskondlikele hoonetele, mille avalik kasutus säilitatakse ka lähitulevikus. Üldplaneeringu

seletuskirjast ei nähtu detailplaneeringu ega projekteerimistingimuste andmise vajadust

olukorras, kus see seaduse alusel nõutav ei ole.

Juba olemasoleva hoone laiendamine ei ole käsitletav uue hoone ehitusvajadusena, mille

puhul on seadusest tulenevalt teistsugused nõuded. Olemasoleva hoone laiendamine alla 33 %

on seaduse alusel võimalik ehitusloaga ning see tegevus ei vaja uue planeeringu koostamist

2(7)

3-25-1488

ega projekteerimistingimuste andmist. Juurdeehitus asub olemasoleva hoone läänepoolsel

küljel ning ühendus uue hooneosaga on tagatud läbi galerii. Arvestades hoone funktsiooni ja

toimimist, ei olnud vajadust ühendada uue hooneosa kõiki korruseid olemasoleva hooneosa

kõikide korrustega. Ühendus hooneosade vahel on tagatud selle korrusega, kus paiknevad

hooldekodu teenindus- ja tugifunktsioonid (toitlustus, isikuteenused, protseduurid, abiruumid

jt). Projekteeritud ühendus tagab astmeteta liikumise olemasoleva hoone ja projekteeritud

hooneosa liftide vahel. Galerii kaudu on tagatud kahe hooneosa vahel liikumine kõikidele

isikutele, nii ratastooliga kui ilma. Uue hooneosa teatud tehnovõrkude lahendus on loodud

eraldiseisvalt pelgalt seetõttu, et tehniliselt ei olnud võimalik lahendada uue hoone kütet

olemasoleva katlamaja kaudu, sest uute seadmete lisamiseks ei olnud füüsiliselt ruumi. Samal

ajal on kõik lahendused, mida oli võimalik lahendada läbi olemasoleva hooneosa (nt

signalisatsioon, tulekahjusüsteemid jne), selliselt ka lahendatud.

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu andmisele ei ole viidanud ka

Keskkonnaamet, kes on ehitusloa kooskõlastanud. Kavandatav tegevus ei too kaasa

negatiivseid mõjusid pargile. Kaebuses esitatud läbivad väited ulatuslikest, pöördumatutest

kahjudest ja pargi seisundi halvenemisest ning ajalooliselt kujunenud planeeringu ja

dendroloogia mittesäilimisest on otsitud ja ülepaisutatud. Ka Keskkonnaamet on oma

kooskõlastuses viidanud, et juurdeehitus rajatakse olemasoleva parkla alale, mis tähendab, et

pargiala kahjustamist ei saagi esineda. Tegelikult on kavandatud raiuda vaid kaks puud ja viis

põõsast. Juurdeehitus ja seega ka mõjutatav ala asub pargi servas, tänava ääres ning

olemasoleva hooldekodu hoone ja Ravi tn 17 naaberhoone vahelisel alal.

Kaebuses ei ole põhjendatud kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist. Hooldekodu

laiendamise projekt sai alguse 2019. a. Projekt on veninud seetõttu, et kaebajad on olnud

hooldekodu laiendamisele põhjendamatult vastu. Kolmas isik ja vastustaja on püüdnud leida

kompromissi, mis võimaldaks äärmiselt vajaliku projektiga mõistlikult edasi liikuda.

Sealjuures on esialgset projekti korduvalt muudetud, sh on suurendatud uue hooneosa kaugust

Ravila tn 17 krundi piirist ja hoonest ning vähendatud hoonet. Samuti vähendati uue hooneosa

magamistubade arvu. Kaebajad ei ole kaebuses toonud esile uusi argumente, mis võiks kaasa

tuua vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu projekti seiskamiseks veel aastateks.

Põhjendamatud on ka kaebajate väited seoses liikluskorraldusest tulenevate ohtudega. Lõuna

tn 50 kinnistule on hea juurdepääs Vabaduse puiesteelt. Tänavad ja pöördekohad on piisavalt

laiad, et ei põhjusta mingeid ohtusid. Vajadus hooldekodu kohtade järele püsib piirkonnas

veel aastaid. Abivajajatele kohtade tagamine on avalikes huvides ja peaks üles kaaluma

naabrite teoreetilised väited võimalikest negatiivsetest mõjudest, mis on tõendamata ja mida

tegelikult ei esine. Antud asukohas hooldekodu olemasoleva taristu, teenuste ja töötajate

kasutamine hooldekodu kohtade arvu suurendamiseks on mõistlik lahendus, mis on kooskõlas

ka avalike huvidega.

6. Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2025 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Käesoleval

hetkel ei ole äratuntav, milliseid kaebajate subjektiivseid õigusi nende esitatud kaebus kaitseb.

W.X ja Y.C ei ole esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud, kuidas kohtumenetluse ajal

nende subjektiivseid õigusi rikutakse. Kaebajad selgitasid, et esialgse õiguskaitse

kohaldamine on vajalik avalikes huvides.

Keskkonnaamet kooskõlastas 03.04.2024 kirjaga nr 6-2/24/5360-2 (dtl 554) Lõuna tn 50

hooldekodu juurdeehituse Vabaduse parkmetsas. Keskkonnaamet märkis kooskõlastuses mh

3(7)

3-25-1488

järgmist: „Raiesse on määratud vaid 5 puud, millest 4 on männid ja millest vaid 1 on suurem

ja vanem puu. Asendusistutusena on kinnistule ette nähtud 16 hariliku männi istutamine.

Kavandatav tegevus jääb parkmetsa servaalale olemasoleva hoonestuse vahele ega killusta

parkmetsa alal. Juurdepääsudeks kasutatakse olemasolevaid juurdepääsuteid ja

tehnovõrkudega varustamine toimub olemasolevate võrkude baasil. Rajatav piirdeaed hõlmab

vaid hooldekodu lõunapoolse külje lähiümbrust ega takista suures plaanis Vabaduse

parkmetsa kasutamist.“ Käesoleval hetkel ei nähtu asjaolusid, miks tuleks asuda

Keskkonnaametist erinevale järeldusele.

Tõendamata on kaebajate väited seoses liikluskorraldusest tulenevate ohtudega. Kolmanda

isiku lisatud jooniselt nähtuvalt on Lõuna tn 50 kinnistule põhiline juurdepääs Vabaduse

puiesteelt. Trajektoor läbib lisaks Lõuna tänavale veel Sihi tänavat. Ehituse alustamisel

tõuseb ka liikluskoormus, kuid see on ehitamisega kaasnev ajutine ja paratamatu asjaolu ning

ei too seetõttu kaasa esialgse õiguskaitse vajadust. Ka ehitustranspordil on kohustus täita

liikluseeskirju, seadmata kaasliiklejaid ohtu.

Hooldekodu kohtade täiendav vajadus on üldteada, mistõttu peab kolmanda isiku ärihuvi

pidama kaalukamaks kaebajate huvide ees. Lõuna tn 50 kinnistul asuva hoone

juurdeehitamise ja laiendamisega kaasnev võimalik riive kaebajate õigustele saab olla vaid

vähese intensiivsusega, mis ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist ja vaidlustatud

haldusakti kehtivuse peatamist kolmandat isikut kahjustaval viisil. Kohtumenetluse ajal

ehitamine ja ehitise hilisem võimalik lammutamine on kolmanda isiku äririsk, kuid ei too

kaebajate jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kaebajate väited keskkonnaga seotud riskidest

on tõendamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebajad paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus, millega jäeti

kaebajate õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Määrus on olulises osas vastuoluline, mistõttu ei ole kohus avaliku huvi kaalunud.

Halduskohus märkis, et arvestab EÕK määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja EÕK ettenähtavaid tagajärgi (määruse p 6).

Halduskohus jättis avaliku huvi kaalutluse tähelepanuta ja piirdus vaid Keskkonnaameti

kontekstist väljarebitud lausega (määruse p 9). Kohus eiras, et enne ehitustegevuse alustamist

võib EÕK olla põhjendatud ka avaliku huvi, mitte ainult subjektiivsete õiguste kaitseks

(HKMS § 249 lg 1; RKHKm 3-20-771, p 22). Kavandatav ehitis asub kaitsealuses Vabaduse

pargis. Uusehitise püstitamise vastu on andud allkirja 520 kohalikku. Linnaosavalitsus ei ole

tegevust kooskõlastanud. Riigikohus on selgitanud Pirita jõeoru maastikukaitseala vaidluses

(RKHKm 3-3-1-13-04, p 20), et enne ehitustööde alustamist peab reeglina olema saabunud

selgus, kas ehitamine on õiguspärane või mitte. Enne kohtuotsuse jõustumist võib ehitamist

lubada ainult selge ülekaaluka avaliku huvi korral. Kui ehitamist soovitakse alustada

kaitsealal, siis ehitamisest huvitatud isikute õigused taanduvad EÕK menetluses

keskkonnakaitsega seotud huvide ees. Halduskohus jättis arvestamata, et kaitseala

puutumatuna säilimine on olulisem kui hilisem lammutamise võimalus. Antud juhul

puuduvad selged ülekaalukad avalikud huvid, mis õigustaks EÕK kohaldamata jätmist.

Ehitus toimub detailplaneeringuta, kuigi see on üldplaneeringu ja planeerimisseaduse § 125 lg

1 järgi kohustuslik. Kavandatav hoone rikub üldplaneeringu miljööväärtusliku ala tingimusi

(nt arhitektuur, mastaap, haljastus). Pöördumatute tagajärgede oht on enam kui tõenäoline.

Ehitustegevuse alustamine muudaks vaidluse sisuliselt perspektiivituks, sest valmis hoone

4(7)

3-25-1488

lammutamine on praktikas haruldane ja keeruline. Kohtupraktika kohaselt tuleb EÕK-d

kohaldada, kui status quo säilitamine on vajalik õiguste kaitseks. Vabaduse park oma tänastes

piirides on eksisteerinud vähemalt viimased 100 aastat. Ehitamisega luuakse pöördumatud

tagajärjed, sest valminud hoonete lammutamine ei ole reeglina mõistlik (RKHKm 3-3-1-13-

04, p 20).

Kohus ei arvestanud, et kohtupraktika (RKHKm 3- 3-1-87-16) kohaselt võrsuvad

subjektiivsed õigused planeeringust ning kolmandate isikute huvid võivad olla kaalukamad

naabrite huvidest alles siis, kui ehitustegevus käib. Füüsilisest isikust kaebajad on

naaberkinnistute omanikud, kelle õigusi (nt privaatsus, valgus, vaade) ehitus rikub.

Hooldekodu akende vaated avanevad Ravila tn 17 poole. Kaebaja 2 peamine eluruum on

läbivaadeldav kõigile hooldekodu elanikele ja külastajatele. Piirinaabrid satuvad pideva

vaatluse objektideks. ÜP kaitseb naabrite valgustingimuste säilimist ja vaadet ning ei luba

sobimatuid ehitisi. Juba ehitustegevuse alustamisel hakatakse pöördumatult neid õigusi

kahjustama. Ehitustegevusega seotud oht liikluskorraldusele on tõendatud ning ei ole

väheoluline.

Kolmanda isiku huvid on tõendamata. Kolmas isik ei ole esitanud tõendeid majandusliku

kahju või kiire ehitamise vajaduse kohta. Väidetav hooldekodukohtade puudus on tõendamata

ning igal juhul liialdatud, sest piirkonda on tulemas mitu uut hooldekodu. Seda on kinnitanud

Nõmme Linnaosa Valitsus. Need asjaolud kinnitavad selge ülekaaluka avaliku huvi

puudumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut

seega ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on

võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks

on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta ning oht

selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr

3-3-1-59-14, p 12). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3

järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule

huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

10. Kehtivast õigusest tulenevalt ei saa ehitusluba vaidlustada avalikes huvides, vaid üksnes

enda õiguste kaitseks, mida kinnitab ka kohtupraktika (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

17.07.2023 määrus asjas nr 3-23-1204, p 14; Tartu Ringkonnakohtu 03.06.2025 määrus asjas

nr 3-25-632, p 16). Keskkonnaorganisatsioon saab kaebuse esitada seoses keskkonnakaitse

eesmärkidega (KeÜS § 30 lg 2; Riigikohtu 08.08.2018 otsus asjas nr 3-16-1472, p 17). Y.C ja

W.X on vaidlusaluse Lõuna tn 50 kinnistu naabrid. Kaebus on füüsilisest isikutest kaebajate

subjektiivsete õiguste rikkumise kirjeldamise küsimuses napisõnaline, kuid määruskaebusest

nähtub selgemalt, et nimetatud kaebajad on esitanud kaebuse ka omandiõiguse kaitseks

(vaade, privaatsus, valgus). Kaitstav õigus võib võrsuda ka isiku huve kaitsvast haldusaktist,

5(7)

3-25-1488

sh planeeringust (vt nt Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 3-17-1930, p 14.1). Riigikohus on

selgitanud, et kaebeõiguse tekkimiseks ei pea subjektiivsete õiguste riive olema intensiivne.

Kaebeõigus saaks füüsilisest isikutest naabritel ilmselgelt puududa üksnes siis, kui

negatiivsed mõjutused kaebajate kinnistule ei riivaks ühelgi moel nende õigusi ega vabadusi

(Riigikohtu määrus asjas nr 3-17-981/16, p 11). Praeguses menetlusetapis ei saa välistada, et

kinnistule kavandatud juurdeehitus võib avaldada mõju piirinaabrite õigustele.

11. Esialgse õiguskaitse vajadust tuleb ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud ehitusloa

puhul möönda, sest haldusakti elluviimise faktilisi tagajärgi ei ole tõenäoliselt võimalik

mõistlikul viisil kõrvaldada. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral oleks kolmandal

isikul võimalik alustada kinnistutel ehitustöödega. Valmiv hoone loob olukorra, kus

puudutatud isikute õiguste kaitse võib muutuda raskendatuks või isegi võimatuks (vt ka

Riigikohtu 16.12.2016 määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu

08.11.2023 määrus asjas nr 3-23-2226, p 10; 17.05.2023 määrus asjas nr 3- 22-1676, p 10;

07.09.2021 määrus asjas nr 3-21-1623, p 12; 07.06.2021 määrus asjas nr 3-21- 471, p 34;

22.05.2020 määrus asjas nr 3-20-662, p 12; Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2022 määrus asjas

nr 3-22-1565, p 23 ja 14.12.2018 määrus asjas nr 3-18-1992, p 13). Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et esitatud kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ka ilmselgelt

perspektiivituks.

12. Ringkonnakohus jagab samas ka halduskohtu seisukohta, et mitte igasugune riive, mis

annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist

avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016

määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Kui vaidlustatud haldusakt põhjustab kaebajale vaid ebaolulisi

tagajärgi, siis esialgset õiguskaitset ei kohaldata (vt Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873,

p 39; Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2020 määrus asjas nr 3-20-182, p 15).

13. Ringkonnakohtule pole praeguses menetlusetapis äratuntav, kuidas saaks olemasoleva

hooldekodu hoone juurde kavandatud juurdeehitus, mis suures osas paikneks asfalteeritud

parklaalal ja väiksemas osas niidetaval murualal, ja mõne puu raiumine kahjustada parkmetsa

kaitse-eesmärki ja füüsilistest isikutest kaebajate subjektiivseid õigusi.

14. Vaidlusalune Lõuna tn 50 juurdeehitus jääb Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohasele

avalikult kasututavate ja sotsiaalobjektide alale. Kaebajad ei ole veenvalt näidanud, et Nõmme

linnaosa üldplaneering välistab senise hooldekodu laiendamise Lõuna tn 50 kinnistul.

Keskkonnaamet on kooskõlastanud juurdeehituse Vabaduse parkmetsas. Ehitustegevuse

käigus raiutakse üksnes mõned puud ning kinnistule on ettenähtud 16 männi istutamine. Kogu

tegevus jääb parkmetsa servaalale ega killusta parkmetsa. Juurdeehitus ei asu rohealal.

15. Kaebajaid häirib vaate muutumine ning lisaks väidavad nad, et planeeritava ehitise

akende paigutuse tõttu satuvad nad pideva vaatluse objektideks. Asjaolu, et naaberkinnistult

või naaberkinnistule avanev vaade kaebajaid häirib, ei saa olla esialgse õiguskaitse

kohaldamise aluseks. Kaebajate õigus privaatsusele ei ole absoluutne. Kaebajatel puudub

subjektiivne õigus nõuda, et naaberkinnistult ei lähtuks mis tahes mõjutust, muu hulgas ei saa

nad eeldada, et nende kinnistud ei oleks naabrite poolt üldse vaadeldavad (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 04.03.2020 määrus asjas nr 3-20-182, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu

05.07.2021 otsus asjas nr 3-20-1572, p 12). Lisaks paikneb hooldekodu hoone ja kaebaja

kinnistu vahel kõrghaljastus, mis vaateid kaebaja kinnistule piirab.

16. Võimalikud liiklusohud on kaebajate poolt liialdatud ning on lahendatavad tõhusama

järelevalvega. Liikluskoormuse suurenemine seoses ehitustegevusega on paratamatu, kuid see

6(7)

3-25-1488

mõju on ajutine. Isikul puudub õigus nõuda, et teda ümbritsev elukeskkond säiliks

muutumatuna (vt Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 20; 19.04.2007 otsus nr 3-3-

1-12-07, p 13) ja eeltoodu on kohaldatav ka ajutisele või alalisele liikluskorralduse

muudatusele. Käesoleval juhul ei ole kaebajatele liikluskoormuse kasvuga kaasnev

ebamugavus selline, mis kaaluks üles kolmanda isiku huvid.

17. Kokkuvõttes tuleb ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul lugeda kolmanda isiku huvi

kaebajate kaitstavast õigusest kaalukamaks. Hooldekodu laiendamisega kaasnev võimalik

riive kaebajate õigustele saab kohtu ette toodud asjaolude põhjal olla vähese intensiivsusega,

mis ei õigusta praegusel juhtumil esialgse õiguskaitse kohaldamist.

18. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)