3-25-1411/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

29.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1411

Haldusasi

OÜ Orbital Tallinn, osaühingu Probus, Pähklimäe

Logistika OÜ, OÜ Kapitel Logistics, East Capital Park

Rae OÜ ja OÜ Vintselle kaebus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – OÜ Orbital Tallinn

Kaebaja II – Osaühing Probus

Kaebaja III – Pähklimäe Logistika OÜ

Kaebaja IV – OÜ Kapitel Logistics

Kaebaja V – East Capital Park Rae OÜ

Kaebaja VI – OÜ Vintselle

Kaebajate I, II ja VI esindaja Tuulikki Laesson

Kaebajate III, IV ja V esindaja vandeadvokaat Angela

Kase

Vastustaja

–

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.07.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Orbital Tallinn, osaühingu Probus, Pähklimäe

Logistika OÜ, OÜ Kapitel Logistics, East Capital Park

Rae OÜ ja OÜ Vintselle määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

01.08.2025 vastuse lisa digitaalse toimiku lehekülgedel 256-260.

2. Jätta OÜ Orbital Tallinn, Osaühingu Probus, Pähklimäe Logistika OÜ, OÜ Kapitel

Logistics, East Capital Park Rae OÜ ja OÜ Vintselle määruskaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 02.07.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-1411 muutmata.

3-25-1411

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsuse 31.10.2024 korraldusega nr 211 algatati Elering AS taotlusel

planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lg 1 alusel Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise

riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Riigi eriplaneeringu

eesmärk on planeerida Estlink 3 projekti eeldusena ja Tallinna ning Tallinna lähiümbruse

elektrivarustuse tagamise tarbeks Tallinna piirkonda kõrgepingevõrk, mis võimaldab

suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel (korralduse nr 211 p

2). Korralduse nr 211 kohaselt planeeritakse koos elektriühendusega eeldatavalt järgmised

ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad

ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Korralduse nr 211 p 3 kohaselt

asub planeeringuala Harju maakonnas Saku vallas, Kiili vallas, Rae vallas ja Raasiku vallas,

planeeringuala suuruseks on ligikaudu 64,71 km2 ning selle asukoht ja piir on esitatud

korralduse lisas. Korralduse nr 211 p 4 kohaselt korraldab riigi eriplaneeringu koostamist ja

KSH-d Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

2. OÜ Orbital Tallinn, osaühing Probus, Pähklimäe Logistika OÜ, East Capital Park Rae

OÜ ja OÜ Vintselle (kaebajad) esitasid 18.11.2024 Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile pöördumise „Taotlused ja ettepanekud Tallinna piirkonna

kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringuga seoses“. Pöördumise kohaselt on vaja

laiendada eriplaneeringu ala selleks, et eriplaneeringu menetluses oleks võimalik kaaluda

täiendavaid alajaama ja 330 kV kõrgepingeõhuliini asukohti ning kavandada õhuliini asemel

maakaabel.

3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis toimus 27.11.2024 kohtumine 18.11.2024

pöördumise esitanud isikute, Elering AS-i ja ministeeriumi esindajate vahel. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi esindaja nõustus, et algatatud riigi eriplaneeringu koostamise

käigus tuleb analüüsida erinevaid asukohti kavandatavale alajaamale ja liinikoridoridele.

Samas tõi ministeerium välja, et planeeringuala määrati algatamisel, lähtudes eelnevalt

koostatud ruumianalüüsist, mis tõi välja võimalikud asukoha alternatiivid.

4. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitas 17.12.2024 kirjas, et koostatava riigi

eriplaneeringu konsultatsioonihanke tehnilise kirjelduse töö eesmärki kirjeldavas peatükis on

välja toodud nõue vajadusel töötada välja trassikoridoride alternatiive ka väljaspool

algatamisaegset planeeringuala. Maakaabli rajamist õhuliini asemel kaalutakse antud

planeeringus juhul, kui on välistatud kõik võimalused kõrgepinge õhuliini rajamiseks.

5. Kaebajad esitasid 13.03.2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM)

taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Tallinna ja Tallinna lähiümbruse elektrivarustuse

tagamise tarbeks uue 330 kV elektriõhuliini ja seda teenindava 330 kV võimsusega alajaama

ehitamiseks alternatiivses asukohas. Taotlusega hõlmatud alternatiivne asukoht paikneb

väljaspool korralduse nr 211 lisas toodud planeeringuala. Alternatiivselt taotlesid kaebajad

algatatud riigi eriplaneeringu lisa muutmist ning planeeringuala laiendamist selliselt, et see

hõlmaks taotluse lisas 1 näidatud planeeringuala.

2(7)

3-25-1411

6. MKM jättis 10.04.2025 vastusega nr 13-3/1176-2 kaebajate riigi eriplaneeringu

algatamise taotluse läbi vaatamata. MKM leidis, et alternatiivselt taotletud planeeringuala

laiendamise ettepanek on asjakohane ja muutis kaardirakenduses planeeringuala, kuid

planeeringuala muutmine kaardirakenduses asjakohase Vabariigi Valitsuse otsuseta ei ole

kaebajate hinnangul õiguslikult siduv ega õiguspärane.

7. Kaebajad esitasid 23.04.2025 MKM-le täiendava pöördumise ning palusid selgitusi, miks

ei arvestatud nende planeeringuala laiendamise ettepanekuid täies ulatuses; millal muudetakse

korraldust nr 211 planeeringuala laienduse osas ning taotlesid, et neile kuuluvad kinnistud

arvataks riigi eriplaneeringu planeeringualast välja, sest need on hõlmatud kehtivate

detailplaneeringutega (DP), kuid nende alade arendamine on pärsitud, kui samal alal on

koostamisel riigi eriplaneering.

8. MKM teatas 07.05.2025 kirjas nr 13-3/1697-2, et antud lahendus osutus Elering AS-i

poolsel modelleerimisel kõige efektiivsemaks; riigi eriplaneeringu teises etapis koostatakse

vastavalt lähteseisukohtadele ja lähteülesannetele trassialternatiivid, kus otsitakse

kõrgepingeliinidele parimat asukohta kogu planeeringuala kohalike omavalitsusüksuste

territooriumide ulatuses.

9. Kaebajad esitasid 12.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid kohustada

MKM-i esitama Vabariigi Valitsusele kaebajate 13.03.2025 riigi eriplaneeringu algatamise

taotlus riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise või algatamata jätmise otsustuse tegemiseks või

alternatiivselt kohustada MKM-i esitama Vabariigi Valitsusele ettepanek 31.10.2024

korralduse nr 211 lisas määratud planeeringuala muutmiseks ning riigi eriplaneeringu ala

laiendamiseks kaebajate 13.03.2025 riigi eriplaneeringu algatamise taotluses esitatud ala

võrra.

Sisuliselt keeldus MKM 10.04.2025 vastusega kaebajate taotluse alusel Vabariigi Valitsusele

riigi eriplaneeringu algatamiseks ettepaneku tegemisest. Kaebajate 13.03.2025 taotluse

esitamisega alanud haldusmenetlus lõppes MKM-i 10.04.2025 vastusega. 10.04.2025 vastus

rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. PlanS regulatsioonist nähtub, et riigi eriplaneeringu

algatamise taotluse võib esitada igaüks. Sellele viitab PlanS § 28 lg 4. MKM on õigusvastaselt

jätnud kaebajate taotluse läbi vaatamata. Elering AS-i ei saa samastada riigiga. Tegevusala

litsentseerimine ei ole nõutav eriplaneeringu algatamise taotluse esitamiseks ning selleks, et

isikut oleks võimalik käsitada huvitatud isikuna, ei pea isikul olema ka võrguteenuse

osutamise tegevusluba. Kaebajad kinnitasid 13.03.2025 taotluses, et on valmis vajadusel

kandma oma taotluse lisas 1 näidatud planeeringualal planeeringu koostamisest huvitatud

isikuna planeeringu koostamise ja tellimise ning KSH kulud. Vastustaja ei ole kaebajatele

teinud etteheiteid selle osas, et kaebajate taotlus ei vasta nõuetele. Seega tuli PlanS § 28 lg 3

kohaselt teha kaebajate taotluse kohta riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise

otsus. Selle asemel jättis vastustaja kaebajate taotluse õigusvastaselt läbi vaatamata.

Vastustaja on ebaõigesti jätnud kaebajate esitatud planeeringuala laiendamise ettepaneku

arvestamata. Kaebajatel on õigus, et nende taotlust menetletakse õiguspäraselt.

10. Tallinna Halduskohus tagastas 02.07.2025 määrusega kaebuse läbivaatamatult HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebajad ei ole esitanud samasisulist riigi eriplaneeringu algatamise taotlust MKM-le PlanS §

28 lg 4 tähenduses. Vastavalt PlanS § 28 lg-le 4 teavitab planeeringu koostamise korraldaja

riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja

võimalusest esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse

menetlemise osas. Teade avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes

Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja

3(7)

3-25-1411

veebilehel. Täiendava taotluse võib esitada 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates.

Tulenevalt PlanS § 28 lg-st 41 ei ole PlanS § 28 lg-s 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja

täiendava taotluse esitamise õigust riigi poolt esitatud riigi eriplaneeringu taotluse puhul.

Jättes kõrvale küsimuse, kas Elering AS-i poolt taotluse esitamine vabastab MKM-i kui riigi

eriplaneeringu koostamise korraldaja teate avaldamise kohustusest, ei saaks ka teate

avaldamise kohustuse täitmisel käsitada kaebajate taotlust Elering AS-i esitatud riigi

eriplaneeringu algatamise taotlusega samasisulise taotlusena. Seda seetõttu, et kaebajad ei ole

planeeringu koostamisest huvitatud isikud, st juriidilised isikud, kes soovivad riigi

eriplaneeringut ellu viia, erinevalt Elering AS-st. Kaebajad on küll õigesti märkinud, et riigi

eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigust ei ole PlanS-s piiratud, kuid see ei

tähenda, et selle võib esitada ka isik, kes ei ole planeeringu koostamisest huvitatud. See

järeldub näiteks PlanS § 28 lg 2 p-st 3, mille kohaselt riigi eriplaneeringut ja KSH hindamist

ei algatata eelkõige juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid

planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude

kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Planeeringu

koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ettepaneku esitaja – osapool, kes

soovib kavandatavat tegevust ellu viia või planeeringuga antavate õiguste kaudu maa väärtust

tõsta, nt planeeritava maa-ala omanik (Ruumilise planeerimise roheline raamat. 2020.

Rahandusministeerium, lk 8).

Seetõttu on MKM oma 10.04.2025 kirjas nr 13-3/1176-2 õigesti märkinud, et elektri

põhivõrgu teenuse osutamine on litsentseeritav tegevus (elektrituruseaduse (ELTS) § 22 lg 4,

§ 66 lg 1); Eesti Vabariigis on selleks ettevõtjaks AS Elering, mistõttu saab põhivõrgu

arendamisel ainsaks huvitatud isikuks olla AS Elering; ning eeltoodud põhjusel loeti AS

Elering esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotlus riigi poolt esitatuks (PlanS § 28 lg 41).

Seega puudus kaebajatel PlanS § 28 lg-st 4 tulenevalt subjektiivne õigus riigi eriplaneeringu

algatamise taotluse esitamiseks. Arvestades asjaolu, et PlanS § 28 lg 4 ei kohaldu kaebajate

suhtes, puudub kaebajatel ka subjektiivne õigus nõuda MKM-i kohustamist edastama nende

esitatud 13.03.2025 taotlus Vabariigi Valitsusele või tegema ettepaneku korralduse nr 211

lisas määratud planeeringuala muutmiseks. MKM on õigesti käsitanud kaebajate 13.03.2025

taotlust kui ettepanekut, mis on esitatud planeerimismenetluse raames ning kaasanud kaebajad

ka planeerimismenetlusse PlanS § 31 lg 2 alusel. MKM-i 10.04.2025 kiri on menetlustoiming.

Vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale haldusakti või lõpliku toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata

haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selliste

asjaoludega tegemist ei ole. Kaebajad saavad oma õigusi vajadusel kaitsta

planeerimismenetluses (vt PlanS § 54). Ka juhul, kui käsitada MKM-i 10.04.2025 kirja

haldusmenetlust lõpetava toiminguna, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Kaebajad leiavad, et neil on õigus õiguspärasele menetlusele. Kaebajate 13.03.2025

pöördumisele on vastatud ning jäetud see läbi vaatamata, kuivõrd riigi eriplaneeringu

algatamise taotluse esitamise õigust kaebajatel ei olnud. Kuigi vastustaja ei ole taotluse läbi

vaatamata jätmise õiguslikku alust märkinud, on ilmne, et taotlust ei olnud võimalik sisuliselt

lahendada, tingituna selles esinenud puudusest, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Vastavalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p-le 2 tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata

teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Tulenevalt HMS § 15 lg 3 viimasest lausest, kui

puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Praegusel

juhul on haldusorgan tõlgendanud kaebajate taotlust eesmärgipäraselt ning lahendanud selle

planeerimismenetluse raames. Eeltoodust tulenevalt oleks kaebuse rahuldamine

vähetõenäoline ning kaitstav õiguse riive väheintensiivne.

4(7)

3-25-1411

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebajad paluvad 10.07.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata

asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.

Kaebajad on planeeringu koostamisest huvitatud isikud. Kaebajad on esitanud 13.03.2025

vastustajale riigi eriplaneeringu algatamise taotluse. Vastustaja keeldus kaebajate taotluse

alusel Vabariigi Valitsusele riigi eriplaneeringu algatamise ettepaneku tegemisest, lõpetades

kaebajate taotluse esitamisega alanud haldusmenetluse (HMS § 45 lg 1 p 1) juba enne sisulise

otsuse tegemist. Seega lõppes kaebajate taotluse esitamisega alanud haldusmenetlus vastustaja

10.04.2025 vastusega (HMS § 43 lg 1 p 3). Kaebajatel on õigus nende taotluse suhtes läbi

viidud haldusmenetluse kohtulikule kontrollile, sest vastustaja 10.04.2025 vastus rikub

kaebajate subjektiivseid avalikke õigusi (HKMS § 44 lg 1). Vastustaja keeldumise tõttu ei ole

kaebajatel võimalik saavutada seda, et Vabariigi Valitsus otsustaks, kas algatada nende

taotluse alusel riigi eriplaneering või mitte.

Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigus on igaühel. Riigi eriplaneeringu

koostamisest huvitatud isikuks on isik, kes on esitanud riigi eriplaneeringu koostamise

algatamise taotluse. Kaebajad on 13.03.2025 taotluses kinnitanud, et on valmis vajadusel

kandma oma taotluse lisas 1 näidatud planeeringualal planeeringu koostamisest huvitatud

isikuna planeeringu koostamise tellimise ja KSH kulud. Halduskohtu viidatud Ruumilise

planeerimise rohelisele raamatu definitsioon toetab kaebajate väidet, et planeeringu

koostamisest huvitatud isikuks on planeeringu koostamise ettepaneku esitaja. Seega, taotluse

esitamisega riigi eriplaneeringu algatamiseks muutusid kaebajad planeeringu koostamisest

huvitatud isikuteks. Riigikohus on 18.01.2019 otsuses nr 5-18-4 (p 54) selgitanud, et riigi

eriplaneeringu objektiks olev ehitis võib ühtlasi teenida ka planeeringu koostamisest huvitatud

isiku huve. See tähendab, et riigi eriplaneeringu objektiks olev ehitis ei pea teenima

planeeringu koostamisest huvitatud isiku huve. Samast lahendist saab järeldada, et riigi

eriplaneeringu algatamise eeldused on täidetud, kui täidetud on PlanS § 27 lg-tes 1˗3 toodud

tingimused ja planeeringu koostamisest huvitatud isik kannab lepingu alusel riigi

eriplaneeringu tellimise ja mõjude hindamise kulud.

PlanS ei sätesta, et riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigus on vaid isikutel,

kellel on litsentseeritavate tegevuste puhul olemas tegevusluba. Samuti on halduskohus

ebaõigesti leidnud, nagu saaks seetõttu lugeda Elering AS-i riigiks PlanS § 28 lg 41 mõttes.

Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, Elering AS on aga eraõiguslik juriidiline isik. Asjaolu,

et Elering AS on riigile kuuluv äriühing või tema tegevusala on litsentseeritav tegevus, mille

õigus on Eesti Vabariigis vaid Elering AS-l, seda ei muuda.

Eeltoodust tulenevalt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebajatel puudub ilmselgelt

kaebeõigus ning et vastustaja on kaebajate 13.03.2025 taotlust käsitanud õigesti kui Elering

AS-i taotluse alusel algatatud riigi eriplaneeringu menetluses tehtud ettepanekut. Samuti on

halduskohus ebaõigesti leidnud, et isegi juhul, kui käsitada vastustaja 10.04.2025 kirja

haldusmenetlust lõpetava toiminguna, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Halduskohus on ka selle normi sisustamisel lähtunud ebaõigest PlanS tõlgendusest, et

kaebajatel ei olnud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigust.

12. MKM palub 01.08.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Vastustajale jääb kaebajate nõue arusaamatuks. Seda eriti olukorras, kus MKM on kaebajate

taotluse lahendanud. MKM on ka kaebajatele selgitanud, et õigusloome protsess võib võtta

aega. Kaebajatele on eelnõu koostamisest ja selle kooskõlastamisest teatatud 12.05.2025 ehk

sama päeva hommikul, mil kaebus on esitatud.

5(7)

3-25-1411

MKM nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. MKM jättis kaebajate 13.03.2025

taotluse esimese nõude (riigi eriplaneeringu algatamise taotlus) läbi vaatamata, kuid rahuldas

teise alternatiivse nõude. Seega on kaebajate taotlus lahendatud, kuivõrd riigi eriplaneeringu

ala on laiendatud kaebajate taotluse alusel. MKM-i 10.04.2025 vastusest nähtub selgelt, et

kaebajad kaasatakse planeerimismenetlusse (riigi eriplaneeringu koostamisse) ja neid hoitakse

menetlusega kursis. Kaebajate subjektiivsete õiguste riive on otsitud ja hüpoteetiline.

Kaebusest selgub, et kaebajate mure on seotud kehtivate DP-dega. Riigi eriplaneeringu

algatamine tähistab planeerimismenetluse algust, mille eesmärk on kaaluda erinevaid

alternatiive ning leida kõiki asjaolusid arvestades kõige sobivam lahendus. Sellises menetluse

etapis ei ole võimalik ette näha lõplikku lahendust ega selle ulatust, mistõttu ei saa

õiguspäraselt piirata kehtiva ehitusõiguse realiseerimist enne, kui riigi eriplaneering on

kehtestatud ja selle õiguslikud tagajärjed on selged. Õiguste piiramine enne riigi

eriplaneeringu kehtestamist ei oleks kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõtte ega PlanS

eesmärgiga. Kaebajad on kaasatud planeerimismenetlusse ja riigi eriplaneeringu koostamisel

arvestatakse ka kehtivaid DP-sid.

MKM on kaebajatele 12.05.2025 selgitanud, et „MKM on otsustanud minna selle asjaga

uuesti Valitsusse, et algatamisotsus planeeringuala osas ära muuta (ehk laiendada vastavalt

teie ettepanekule). Peame mõned menetlustoimingud uuesti läbi käima: ette valmistama

vastava eelnõu, saatma ta eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile, kaasates ka

lisanduvaid KOV-e, jne – aga loodetavasti ei võta kogu see protsess liiga kaua ja saame 1-1,5

kuuga tehtud.“ Samuti nähtub MKM kinnitusest kaebaja 30.06.2025 päringule, et eelnõu on

majasisesel kooskõlastusel. Seega on kaebajate üks alternatiivsetest taotlustest lahendatud

kaebajatele positiivselt, mistõttu jääb kaebusega saavutatav eesmärk küsitavaks. Kaebajatega

jäi kokkulepe, et MKM muudab planeeringuala – vastav Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu on

läbinud eelnõude infosüsteemis kooskõlastamise menetluse. Kuna ettepanekuid eelnõu

muutmiseks infosüsteemist ei nähtu, saab eelnõuga edasi liikuda. Määruskaebuse esitamise

ajal oli eelnõu kooskõlastamisel infosüsteemis, mis tähendab, et kaebuse tagastamine on

võimalik ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Lisaks eelnõu menetlusele on

planeerimismenetluses sõlmimisel avaliku riigihanke nr 288062 tulemusena sõlmitav leping

riigi eriplaneeringu koostamiseks (toimub pakkumuste hindamine). Hanke tehnilist kirjeldust

on lähtuvalt kaebajate 13.03.2025 taotlusest muudetud ja lähtuda tuleb laiendatud

planeeringualast. Hanke tehnilisse kirjeldusse on lisatud ka see, et alternatiivide koostamisel

tuleb alal kehtivaid DP-sid analüüsida ja mõjusid nende realiseerimisele või realiseeritavusele

hinnata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. MKM on koos määruskaebuse vastusega esitanud MKM-i e-kirjavahetuse kaebajatega

(digitaalse toimiku leheküljed 256˗260). Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja õigemaks

lahendamiseks asja materjalide juurde (HKMS § 198 lg 3).

14. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 02.07.2025 määrus muutmata. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus

nõuda vastutaja kohustamist edastada nende 13.03.2025 taotlus Vabariigi Valitsusele

otsustuse tegemiseks. Riigi eriplaneeringu eesmärk ei ole üksikisikute huvide kaitse (PlanS §

27 lg 1). Riigi eriplaneeringut ei kehtestata kaebajate kaitseks, vaid avalikes huvides.

Halduskohus on õigesti järeldanud, et kaebajate 13.03.2025 taotlust ei saa käsitada PlanS § 28

lg 4 tähenduses samasisulise taotlusena riigi eriplaneeringu algatamiseks. Planeeringu

6(7)

3-25-1411

koostamisest huvitatud isikuks saab olla isik, kes on planeeringu koostamise ettepaneku

esitaja ning kes soovib riigi eriplaneeringuga kavandatavat tegevust ellu viia. Üksnes riigi

eriplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitamine (ning valmisolek kanda planeeringu

ja KSH koostamisega kaasnevad kulud) ei muuda kaebajaid planeeringu koostamisest

huvitatud isikuteks. Kaebajate huvi ei ole eriplaneeringuga kavandatavat tegevust ellu viia,

vaid vältida eriplaneeringu ala kattumist neile kuuluvate kinnistutega.

16. Kaebajad taotlesid riigi eriplaneeringu algatamist Tallinna ning Tallinna lähiümbruse

elektrivarustuse tagamise tarbeks uue 330 kV elektriõhuliini ja uue 330 kV alajaama

ehitamiseks Vabariigi Valitsuse 31.10.2024 korraldusega nr 211 algatatud riigi eriplaneeringu

alternatiivses asukohas. Ettevõtjal peab võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu olema

tegevusluba (ELTS § 22 lg 1 p 3) ning võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse

tegevusluba ainult ühele ettevõtjale (ELTS § 22 lg 4). Eesti Vabariigis on selliseks ettevõtjaks

Elering AS. ELTS § 66 lg-st 1 tulenev võrgu arenduskohustus on seega põhivõrguettevõtjana

üksnes Elering AS-l, kes saab põhivõrgu arendamisel olla ainsaks huvitatud isikuks. Seega ei

kohaldu PlanS § 28 lg 4 kaebajate suhtes ning kaebajaid ei saa pidada planeeringu

koostamisest huvitatud isikuteks, kes soovivad riigi eriplaneeringut ellu viia.

17. Kaebajad saavad oma huve kaitsta eriplaneeringu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul

on MKM õigesti käsitanud kaebajate taotlust planeerimismenetluse raames esitatud

ettepanekuna. MKM-i 10.04.2025 vastusest nähtub, et kaebajad on kaasatud

planeerimismenetlusse PlanS § 31 lg 2 alusel ning neid hoitakse menetlusega kursis. Seega on

kaebajatel võimalus planeerimismenetluse erinevates etappides avaldada oma arvamust ning

teha vajadusel ettepanekuid planeeringulahenduse osas. Vastustaja vastuse lisana esitatud

kirjavahetusest nähtub lisaks, et kaebajate ettepanekut arvestav planeeringuala laiendav

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu on praeguseks läbinud eelnõude infosüsteemis

kooskõlastuse etapi ning vastustaja on kinnitanud, et eelnõuga saab edasi liikuda. Vastustaja

on määruskaebuse vastuses kinnitanud, et riigi eriplaneeringu koostamisel arvestatakse ka

kehtivaid DP-sid.

18. Halduskohus on õigesti selgitanud, et MKM 10.04.2025 vastus on menetlustoiming

(HKMS § 45 lg 3). Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab

üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (Riigikohtu 18.02.2002

otsus nr 3-3-1-8-02, p 5). Menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine on kohtupraktika järgi

lubatav vaid erandlikel juhtudel: kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse

lõpptulemusest, või kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba

menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt

õiguspärane (vt nt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, p 21; 17.11.2011 määrus nr 3-

3-1-64-11, p 9). Praegusel juhul selliste aluste esinemist ei nähtu. Kaebajad saavad oma õigusi

kaitsta, vaidlustades menetluse lõpptulemust – riigi eriplaneeringu kehtestamise otsust (PlanS

§ 54).

19. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.07.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)