3-24-247/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-24-247

Otsuse kuupäev

29. august 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X kaebus Kambja Vallavalitsuse 16. novembri 2023. a otsuse

osaliseks tühistamiseks, 28. detsembri 2023. a vaideotsuse nr

2323 tühistamiseks ning toimetulekutoetuse määramise

otsustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Kambja Vald, volitatud esindaja Kaupo Piirsalu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. septembril 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 10. novembril 2023 Kambja vallale taotluse toimetulekutoetuse

saamiseks perioodi oktoober 2023 eest.

3-24-247

2. Kambja Vallavalitsus määras 16. novembri 2023. a otsusega kaebajale toimetulekutoetuse

783,69 eurot. Toimetuleku toetuse arvestuses liideti kokku perekonna arvestuslik

toimetulekupiir (840 eurot) ning eluaseme normkulu (721,75 eurot) ning sellest lahutati

arvesse minev sissetulek. Kambja vald määras sissetuleku suuruseks 778,06 eurot, arvestades

sissetuleku hulka mh kaebaja arvelduskontole ESTO AS-lt laekunud 300 eurot.

3. Kaebaja esitas 15. detsembril 2023 Kambja vallale eelnimetatud otsuse peale vaide, milles

on seisukohal, et vald ei oleks tohtinud ESTO AS-lt laekunud 300 eurot leibkonna sissetuleku

hulka arvestada, kuivõrd tegemist on tagastamisele kuuluva laenuga. Kambja vald jättis 28.

detsembri 2023. a vaideotsusega nr 2323 kaebaja vaide rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 27. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

Kambja Vallavalitsuse 16. novembri 2023. a otsuse ja 28. detsembri 2023. a vaideotsuse nr

2323, kohustada Kambja valda tegema uus otsus ning hüvitada toimetulekutoetus 300 euro

ulatuses. Kaebaja põhjendab, et Kambja vald ei oleks tohtinud leibkonna sissetulekuna

arvestada kaebajale ESTO AS-lt laekunud 300 eurot, kuna tegemist on laenuga, mis kuulub

tagastamisele koos intressidega. Kaebaja oli sunnitud võtma laenu küttepuude ostmiseks.

Vaidlustatud otsused ei ole kooskõlas toimetulekutoetuse maksmise põhimõtetega.

5. Tartu Halduskohus võttis 1. veebruari 2024. a määrusega X kaebuse Kambja

Vallavalitsuse 16. novembri 2023. a otsuse osaliseks tühistamiseks, 28. detsembri 2023. a

vaideotsuse nr 2323 tühistamiseks ning toimetulekutoetuse määramise otsustamiseks

menetlusse.

6. Vastustaja esitas kohtule 1. märtsil 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

7. Kaebaja esitas 14. märtsil 2024 ja 10. juulil 2025 täiendavad seisukohad.

8. Tartu Halduskohus määras 30. aprilli 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

9.1. Inimesel on põhiseadusele toetudes õigus nõuda riigilt puuduses olles abi siis, kui tal pole

äraelamiseks minimaalselt vajalikke vahendeid. Oktoobris oli vaja osta küttepuid, kuid

kaebajal ei olnud selleks rahalisi vahendeid. ESTO AS-lt laekunud 300 eurot on laen, mis

kaebajal tuleb intressidega tagasi maksta ning selle käsitlemine sissetulekuna on

põhjendamatu. ESTO AS-i laenusumma ei ole sissetulek, mida ei saa sotsiaalhoolekande

seaduse (SHS) § 133 lõike 2 alusel perekonna sissetulekust maha arvata, sest laenusumma ei

kuulu tulu mõiste alla. Tulu tähendab inimese tagastamatut sissetulekut, mille tulemusena

inimese vara suureneb.

9.2. Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole

erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu,

peretoetused, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega

vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek. Laen on kohustus, mitte sissetulek ja selle

arvestamine toimetulekutoetuse määramisel sissetulekuna on ebaloogiline ja alusetu.

3-24-247

10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

10.1. ESTO AS saadetud summa puhul ei ole tegemist sellise sissetulekuga, mida on võimalik

SHS § 133 lõike 2 alusel jätta perekonna sissetulekute hulka arvamata. Laenukohustus ei anna

alust sellise summa sissetulekust mahaarvamiseks.

10.2. Nii laenu kui teiste tuluallikate puhul on isik vaba otsustama, kuidas ta enda käsutuses

olevaid vahendeid kulutab, samuti seda, milliste tingimustega laenu ta võtab. Kui iga laen

välistada sissetulekute hulgast või võtta laenu põhiosa tagasimakse kuluna arvesse, võiks

tekkida olukord, kus toimetulekutoetuse kaudu hakatakse kinni maksma ebamõistlikke laene,

sealjuures laene, mis on seotud hoopis muu kui isiku esmavajadustega. Saadud laenu puhul on

tegemist vahendiga, mida saab kasutada esmavajaduste rahuldamiseks.

10.3. SHS järgi ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel inimese kulude hulka tema võlgu

(v.a õppelaen) ning olemasolevateks elatusvahenditeks peetakse ka inimese kogutud sääste (nt

II samba väljamakset) ja tema käsutuses olevat laenuraha (v.a õppelaen). Ka õiguskantsler on

asunud 2015. ja 2021. aasta arvamustes sarnasele seisukohale ja selgitanud, et laenukohustuse

mahaarvamine eeldaks täiendava regulatsiooni kehtestamist osas, milliseks otstarbeks võetud

laen kvalifitseeruks nn põhjendatud laenuks.

KOHTU SEISUKOHT

11. Vaidluse all on Kambja Vallavalitsuse 16. novembri 2023. a otsus osas, milles on

arvestatud kaebaja leibkonna sissetulekuna ESTO AS-lt laekunud summat 300 eurot ning

toimetulekutoetuse suurus on seetõttu kaebaja hinnangul arvestatud valesti. Kaebaja palub

tühistada Kambja Vallavalitsuse 16. novembri 2023. a otsuse osas, milles arvestati leibkonna

sissetuleku hulka kaebaja arvelduskontole ESTO AS-lt laekunud 300 eurot ning määrati

eelnimetatud summa võrra toimetulekutoetust vähem. Samuti palub kaebaja tühistada

vaideotsuse ja kohustada vastustajat toetust uuesti arvutama. Vastustaja kaebusega ei nõustu

ning palub jätta selle rahuldamata, sest toimetulekutoetuse määramisel on arvesse võetud

asjakohased andmed ning toetuse suurus on määratud õigesti.

12. Poolte vahel on vaidlus üksnes selles, kas vastustaja võttis toimetulekutoetuse määramise

otsuse tegemisel õigesti kaebaja arvelduskontole laekunud 300 eurot arvesse või mitte.

Ülejäänud sissetulekute ja kulude arvestamine ei ole vaidluse all. Kui nimetatud 300 eurot ei

kuulu arvestamisele, siis on kaebajale määratud toetussumma väiksem ning esineb alus

kaebuse rahuldamiseks vaidlustatud osas ning valla kohustamiseks. Kui vald võttis

toimetulekutoetuse määramisel nimetatud summa õigesti arvesse, siis jääb kaebus

rahuldamata.

13. Toimetulekutoetuse eesmärk on leevendada ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja

perekondade materiaalset puudust, tagades neile minimaalsed vahendid esmavajaduste

rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toetuse maksmine tagab isikule või perekonnale minimaalse

asendussissetuleku, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Seega tuleb

kohtul hinnata, kas esineb oht kaebaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete

esmavajaduste (näiteks elukoht, minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele, jalanõudele,

muudele kaupadele ja teenustele) rahuldamisele.

14. Kohus nõustub vastustaja positsiooniga, et toimetulekutoetuse määramisel tuli arvestada

ka kaebaja arvelduskontole ESTO AS-lt laekunud summaga 300 eurot. SHS § 131 lg 2 järgi

on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek

3-24-247

pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist

on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 133 lg 1 näeb ette, et toimetulekutoetuse

arvestamise aluseks on perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest

arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning

kehtestatud toimetulekupiir. Kaebajaga ei saa nõustuda, et ESTO AS-lt saadud laekumist, mis

kaebaja hinnangul oli küttepuude varumise eesmärgil võetud laen, ei saa lugeda tema

sissetulekute hulka, sest SHS § 133 lg-d 2 ja 3 ei anna selliseks välistamiseks alust ning

puuduvad andmed, et tegemist olnuks konkreetse laenukuluga, mida on võimalik arvestada

kulude hulgas (SHS § 133 lg 5). Toimetulekutoetuse määramise eesmärgiks ei ole kaudselt

vastutada isiku võetud laenukohustuste täitmise eest. Kui sissetulekuna laenuraha mitte

arvestada jõutaks aga just selleni, sest seeläbi suureneks toetussumma, mida omakorda saab

kasutada ka laenukohustuse täitmiseks. Samale tulemusele on tähelepanu juhtinud ka

õiguskantsler oma arvamustes. Seega laenu võtmise tulemusena laekuvad summad ei ole

sellised, mida saaks üldiselt arvestada toimetulekutoetuse määramisel sissetulekust välja. SHS

§ 133 lg 2 p-s 4 ja lg 5 p-des 1ˡ ja 3 koostoimes lg-te 9ˡ ja 9² nimetatud laenud on erandid

üldreeglist. SHS võimaldab erandina arvestada laenuna sissetulekute puhul maha üksnes

õppelaenu ning kulude seas arvestada üksnes eluaseme soetamiseks võetud laenu ning

korterelamu renoveerimiseks võetud laenuga ning sedagi väga piiratud ulatuses ja tingimustel

(vt SHS § 133 lg-d 9ˡ ja 9²). Seejuures ei ole määrava tähtsusega asjaolu, kas selle sissetuleku

(kontole laekus summa, mida kaebaja sai kasutada toimetulekuks) näol on tegemist

sissetulekuga, millega ei kaasne kulusid või sellise sissetulekuga, millega kaasnevad

hilisemad tagastamiskulud, sest SHS § 133 lg-d 2, 3, 5 ja 6¹ ei võimalda neid arvestada. SHS

§ 133 lg-te 2 ja 5 loetelud on ammendava iseloomuga ega jäta haldusorganile kaalumisruumi.

Kohalikul omavalitsusel on kaalumisruum üksnes SHS § 133 lg-s 3 sätestatud sissetulekute

ning SHS § 133 lg-s 6ˡ sätestatud kulude puhul, millega praegusel juhul tegemist ei ole. Kohus

juhib kaebaja tähelepanu ka sellele, et SHS § 133 lg 2 ei nimeta mitte tulu, vaid sissetulekut.

Need mõisted ei ole võrdsustatavad ehk samatähenduslikud. Sissetulek on laiem mõiste

hõlmates igasuguse laekumise, mida ei saa seaduse järgi maha arvata ja mille puhul ei ole

oluline, kas saadu tuleb hiljem tagastada koos lisakuludega. SHS § 133 lg 2 kontekstis ei ole

oluline ka see, kas sissetulek on ühekordne või püsiva iseloomuga. SHS ei näe ette, et

arvestada saab vaid püsiva iseloomuga sissetulekut. Seetõttu ei ole kaebaja käsitlus tulust ning

laenu iseloomust toimetulekutoetuse määramisel oluline ning vastustaja on põhjendatult

arvestanud kaebajale laekunud summa 300 eurot sissetuleku hulka, sest ei esinenud SHS §

133 lg-s 2 ja 3 sätestatud aluseid selle maha arvamiseks ning tegemist pole ka kuluga, mida

saaks SHS § 133 lg-te 5 ja 6¹ alusel arvestada.

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust Kambja valla 16. novembri 2023. a otsuse tühistamiseks

ega ka valla kohustamiseks. Kuna vaide esemeks olnud otsus on õiguspärane, siis ei ole alust

ka vaidlustatud vaideotsuse tühistamiseks. Seega jätab kohus X kaebus täies ulatuses

rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

16. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider