2-24-142446/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-142446

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

403,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 11.02.2024 sõlmitud laenulepingust

nr TL4052933 tulenev põhivõlg 220,27 eurot, intressid 10,73 eurot, viivis perioodi

21.02.2025-29.08.2025 eest 12,42 eurot ning viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 92,78 euro ulatuses, intressinõue 16,88 euro ulatuses,

22.01.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 17,47 eurot ja võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 10 eurot.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 23.01.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 11.02.2024 sõlmitud

laenulepingust nr TL4052933 tulenev põhivõlgnevus 313,05 eurot, intressid 27,61 eurot,

22.01.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 17,47 eurot ja võla

sissenõudmiskulud 10 eurot.

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr TL4052933 tulenevalt põhivõlalt

alates 23.01.2025 kuni põhivõla (313,05 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Kostja sõlmis 11.02.2024 hagejaga sidevahendi abil laenulepingu nr TL4052933, mille

kohaselt andis hageja kostja kasutusse laenusumma 500 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti

laenusummast kinni lepingutasu 25 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni

lepingutasu summas 25 eurot. Hageja teostas kostja Swedbank XXXXXXXX pangakontole

11.02.2024 väljamakse 475 eurot.

Kostja esitas 11.02.2024 hagejale taotluse elektrooniliselt hageja veebilehe www.smsraha.ee

vahendusel. Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele, mis on antud juhul

toimunud 14.12.2023 Smart-ID vahendusel, registreeruma hageja kodulehel. Taotluse

esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega

ning need kinnitama, millejärel tekkis võimalus esitada hagejale taotlus. www.smsraha.ee

veebilehel registreerimise kuupäev: 14.12.2023 kell: 18:02, registreerimise IP 94.246.226.10.

11.02.2024 kostja logis sisse www.smsraha.ee veebilehele Smart-ID kaudu. Taotluse esitamisel

süsteem küsib nii PIN1-te kui ka PIN2-te.

Kõik laenulepingu TL4052933 dokumendid olid edastatud kostja taotluses märgitud e-posti

aadressile xxx lepingu sõlmimisel 11.02.2024. Laenulepingu dokumentidega sai kostja tutvuda

ka oma iseteeninduses.

Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja

tagastama saadud laenu 12 osamaksena osamakse suurusega 49,79 eurot.

Lepingu intressimäär on aastas 32,28%, krediidi kogukulu 622,41 eurot, krediidi kulukuse määr

51,99%, mis on arvestatud eeldusel, et laenusumma 500 eurot, intressimäär 32,28% aastas,

igakuise tagasimakse summa 49,79 eurot, maksekuupäev 20. kuupäev ning lepingu tasu 25 eurot.

2.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Laenulepingu TL4052933 sõlmimisel 11.02.2024 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides

kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 14.12.2023

Creditinfo.ee ja 30.01.2024 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist.

Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puudusid nii varasemad kui ka

kehtivad maksehäired. 11.02.2024 teostati päring Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring rahvastikuregistrisse,

mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati 11.02.2024

päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta

puuduvad ametlikud teadaanded.

30.01.2024 Maksu- ja Tolliameti päringu alusel tuvastatud kostja sissetulek: kokku tuvastatud

jaanuar 2023 kuni detsember 2023 4 kuu keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 1419,43 eurot.

Laenu taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1400 eurot (töötasu) ja igakuisteks

majapidamiskuludeks 300 eurot ning finantskohustuste suuruseks 206,61 eurot. Lisaks

eelmainitud 30.01.2024 Maksu- ja Tolliameti päringu alusel tuvastatud kostja sissetulekule 1

419,43 eurot, kostja regulaarsetele finantskohustustele summas 206,61 eurot ja taotletava laenu

TL4052933 osamaksele 49,79 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud

summas 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine

majapidamiskulu ühele inimesele vastavalt hageja sise-eeskirjadele ja mis oli enam kui

laenutaotluse menetlemisel kehtinud riiklik arvestuslik elatusmiinimum.

Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu TL4052933 sõlmimisel oli: 1419,43 (sissetulek)

– 206,61 (finantskohustused) – 340 (majapidamiskulud) – 49,79 (taotleva laenu TL4052933

osamakse) = 823,03 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja

krediidivõimelisust igakuise reserviga 823,03 eurot.

2.3. Kokku teostas kostja tagasimaksed 254,73 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks

186,95 euro ulatuses põhiosa, 62 intressid, 0,78 euro ulatuses viivised ja 5 euro ulatuses

sissenõudmiskulud. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud tagastamata laenuandjale

põhiosa 500 – 186,95 = 313,05 eurot.

Lepingu alusel oli kostja viivituses augusti, septembri, oktoobri ja novembrikuu osamaksetega.

20.10.2024 on kostjale e-posti teel edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale anti

täiendav tähtaeg kuni 03.11.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuna ülesütlemise hoiatus edastati

kostjale e-posti teel 20.10.2024, siis vastavalt üldtingimuste punktile 13.1.1 on kostja saanud

ülesütlemise avaldus kätte 1 kalendripäeva möödumisel, ehk 21.10.2024. Kuivõrd kostja

võlgnevust ei tasunud ütles hageja lepingu 21.11.2024 üles.

2.4. Hageja väitel on kostjal tasumata intressid kokku 27,61 eurot: augustikuu intressimakse 8,70

eurot, septembrikuu intressimakse 7,56 eurot, oktoobrikuu intressimakse 6,18 eurot,

novembrikuu intressimakse 5,17 eurot. Hageja arvestab intresse alates 21.07.2024 arvestades

põhiosa jääki kuni 20.11.2024 (perioodis intressipäevi kokku 123), intressimääraga 0,09%

päevas.

Vastavalt laenulepingu nr TL4052933 Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3

maksete hilinemisega kaasneb krediidiandja õigus: nõuda viivist iga laenu tagastamisega

viivitatud päeva eest, viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär. Viivisemäär päevas

on 0,09%. Hageja nõuab viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 22.11.2024. Alates

23.01.2025 nõuab hageja viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 29.08.2024 (5 eurot) ja 01.10.2024 (5 eurot) kostja

e-postile xxx edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise kulude hüvitamist, kokku

10 eurot. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile xxx

21.08.2024 ja 20.09.2024.

Lepingu üldtingimuste punkt 7.4 sisaldab järgmist tingimust: Kui laenusaaja ei täida lepingust

tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate

lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu

vastavalt laenuandja hinnakirjale ja võlaõigusseaduses § 1132 sätestatule. Vastavalt Placet Group

OÜ hinnakirjale on tasuline võlateade (iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta lepingu

kehtivusajal) 5 eurot (Lisa 12). Üldtingimused ja hinnakiri oli edastatud kostjale e-postile xxx

11.02.2024 lepingu sõlmimise päeval koos teiste TL4052933 laenulepingu dokumentidega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

3.1. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud

23.02.2025. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja

tõendite esitamiseks, kohus täitis selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ja eraldi veel

ka 24.07.2025 (dtl 126).

3.2. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg

1.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu pdf failina (dtl 56), millel ei ole

kummagi poole allkirja. Hageja on esitanud tõendi (dtl 77), milles on märgitud kostja andmed,

laenusumma (kuumakse, intress, lepingutasu, periood), ip-aadress ning kuupäev 11.02.2024

19:07. Hageja on esitanud kohtule e-kirja (dtl 68), millest nähtub, et hageja on 11.02.2024 kell

19:09 saatnud kostja e-postiaadressile nõude aluseks oleva lepingu, üldtingimused, hinnakirja ja

makseteatise. Hageja on kohtule esitanud konto väljavõtte (dtl 136), millest nähtub, et

11.02.2024 on hageja kostjale üle kandnud 475 eurot.

Kohus kontrollis maksegraafiku alusel, et krediidi kulukuse määr 51,99% on õigesti arvutatud

ning ei ületa lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (mis oli

52,08%).

Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et kostja tegi mingisuguse tahteavalduse laenu saamiseks,

hageja saatis talle lepingudokumendid ja maksis laenu välja. Lepingutingimustega kostja poolt

nõustumist hageja tõendanud ei ole.

5. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis 2.2.

välja toodud väited.

Tõenditena on hageja esitanud faili „Laenulepingu TL4052933 sõlmimisel teostatud päringud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks“ (dtl 77), mis sisaldab pealkirja all „Taotluse

andmed“ sissetulekud töötasu 1400 eurot, finantskohustused placet.ee 206,61 eurot,

majapidamiskulud 300. Failis on kirjas, et creditinfo.ee päring on tehtud 14.12.2023, taust.ee

päring 30.01.2024, Maksu- ja Tolliameti päring 30.01.2024. rahvastikuregistri päring

11.02.2024.

Hageja esitatust selgub, et kostja konto väljavõtet enne laenu andmist ei kogutud.

Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on

hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta.

Riigikohus on 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et

üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Hageja ei ole ka esile toonud, et krediidiandja oleks kostja finantskohustusi ja igakuiseid

majandamiskulusid muudest allikatest kontrollinud (laenutaotlejalt numbrite küsimine ei võrdu

kontrollimisega). Seega sisuliselt andis krediidiandja kostjale laenu sissetuleku numbri põhjal,

jättes kontrollimata kõik muud asjaolud. Ilmselgelt ei olnud krediidiandja kogutud teave piisav,

mis õigustanuks konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus on seisukohal, et krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral asendub lepingujärgne intressimäär

seadusjärgse intressimääraga ning muid lepingulisi tasusid tarbija ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7).

Kohus selgitas hagejale, et hageja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta

esitatu pinnalt ei saa kohus nõustuda, et vastutustundliku laenamise kohustust täideti

nõuetekohaselt ning tegi hagejale ettepaneku esitada nõude ümberarvestus.

Hageja esitas Exceli faili (dtl 130), selles on hageja arvestanud kõik kostja poolt tasutu kostjale

tegelikult välja makstud laenusumma katteks vastavalt tasumise kuupäevadele ning arvestanud

seejärel laenujäägilt intressi seadusjärgses määras alates 11.02.2024 kuni 20.11.2024, kokku

10,73 eurot.

Hageja väitel on kostja kokku tagasimakseid teinud 254,73 eurot. Lepingu järgi oli laenu

tagastamise lõpptähtaeg on 20.02.2025, st tagastamata laenusumma tasumise nõue on muutunud

sissenõutavaks. Tagasimakseid ei tule uuesti määrata, kui laenu tagastamise lõpptähtaeg on

saabunud.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 396 lg 1, § 397, § 101 lg

1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja põhivõla 220,27 eurot ja intressid 10,73 eurot.

6.2. Hagis nõuab hageja viivist alates lepingu üles ütlemisest kuni hagi esitamiseni

intressimääraga võrdses määras ja edasi seadusjärgses määras.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda

sissenõutavalt summalt viivist, ent kohtu hinnangul tuleb viivist sellises olukorras arvestada

analoogselt VÕS § 4034 lg 7 regulatsiooniga seadusjärgses viivise määras tingimusel, et see ei

ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse korral tuleb uuesti määratud tagasimaksete alusel

hinnata, kas lepingut saab kehtivalt üles öelduks lugeda. Ehk kas lepingu üles ütlemise ajal oli

kostja ümberarvestuse kohaselt, arvestades kostja poolt tasutud summad uue maksegraafiku

järgsete maksete katteks, oli kostja viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega.

Kohus selgitas hagejale, et kui hageja soovib jätkuvalt tugineda lepingu lõppemisele

erakorraliselt ülesütlemisega, tuleb ka tagasimaksed uuesti määrata ja nende põhjal hinnata, kas

kostja oleks üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses kolme järjestikuse tagasimaksega. Hageja seda

ei teinud.

Kuivõrd hageja ei teinud toiminguid, mis oleksid eelduseks üles ütlemise kehtivuse hindamiseks,

ei saa kohus arvestada viivist väidetud lepingu üles ütlemisest, sest pole võimalik hinnata üles

ütlemise eelduste täidetust nõude ümberarvestuse korral. Kohus saab viivise VÕS § 101 lg 1

punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista laenu tagastamise lõpptähtpäevale järgnevast

päevast, s.o alates 21.02.2025 ning seadusjärgses määras. Kohtuotsuse tegemise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 12,42 eurot (130 päeva eest määraga 11,5% aastas, 60 päeva

eest 10,15% aastas).

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude

hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja toob välja, et tema menetluskulud on 140 eurot riigilõiv ja 150 eurot õigusabikulud.

Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.

7.2. Hagiavaldusest ja hagiavalduse kohtule saatmise e-kirjast, mis on saadetud hageja e-posti

aadressilt ning esindajale antud volikirjast nähtub, et lepinguline esindaja jurist Darina Koivunen

on hageja töötaja ja et esindaja asukoht on hageja asukoht. TsMS § 175 lg 2 kohaselt,

menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Seega ei

kuulu hagiavalduses märgitud õigusabikulu hagejale hüvitamisele. Tsiviilasja toimikust

nähtuvalt ei ole hageja esindajal kohtumenetlusega seoses sõidukulusid.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-126294 30.09.2024 tehtud otsuses märkinud, et

menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Tallinna Ringkonnakohus tühistas selles lahendis maakohtu poolt menetluskulude

jaotuse (kohus jaotas vastavalt hagi rahuldamise ulatusele) ja määras, et vastutustundliku

laenamise kohtuse rikkumise tõttu jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.

Hageja andis laenu 2024. a veebruaris, st 2,5 kuud pärast seda, kui Riigikohus oli selgitanud, et

vastustundliku laenamise kohustuse täitmiseks on vajalik koguda ja uurida kostja konto

väljavõtet. Hageja seda ei teinud. Seetõttu jätab kohus käesolevas asjas poolte menetluskulud

poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

7.3. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik