4-25-3066/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 14.augustil 2025 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseisoakonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja J. K. ja Kaebuse esitanud isiku Andres Paas Isikukood: 38410210315 elukoht: XXX töökoht XXX Kaitsja Maano Saareväli Vaatas 14.08.2025 avalikul kohtuistungil läbi Andres Paasi kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten K.P. 14.07.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,004957 muutmiseks. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten K. P. 14.07.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,004957 kohaselt Andres Paas 22.06.2025 kell 10:51 Juulikuu – Tabasalu (Hoiu tn 13 lähistel) suunaga Hoiu tn Saue vald, Harju maakond juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg. Rikkus liiklusseaduse § 69 lg 3, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Andres Paasile määrati karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Andres Paas vaidlustas 14.07.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,004957 paludes muuta karistust. Määratud karistus ei ole isikut arvestades põhjendatud ja ei vasta süü suurusele. Kohtuistungil jäid Andres Paas ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - väärteoprotokoll (lk 1); - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 4); - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk (lk 5-7); - tõend S.Marjamaa poolt läbitud koolituste kohta (lk 9); - taatlustunnistus (lk 8); - vastulause lisadega (lk 11-31); - isiku andmete päringu vastus (lk 35); - karistusregistri õiend (lk 40); - väärteootsus (lk 32-34); - sõiduki andmete päringu vastus (lk 39); - juhiloa koopia (lk 38);

- volikiri (41-42); - kaebus koos lisadega (kohtutoimik lk 1-9). Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohtadele. Väärteo toimepanemise üle vaidlust ei ole. Olles teadlik eelmisel päeval ohtralt tarvitatud alkoholist, pidi isik järgmise päeva hommikul kontrollima oma tervise seisundit ning veenduma, et see on lubatav mootorsõidukit juhtima asumiseks, kuid menetlusalune isik seda ei teinud. Õigusrikkumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, mis tähendab seda, et menetlusalune isik pidi möönma, et tema organismis võib olla veel alkoholisisaldust. Isikul on mitu kehtivat karistust liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemise eest ning üks nendest on kohaldatud samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest. Kõik rahatrahvid on täies ulatuses tasumata. Eelmine õigusrikkumine oli toime pandud täpselt kuu aega varem. Menetlusalune isik omas kogemust selles osas, seega ta pidi oma käitumist korrigeerima, et ära hoida samalaadsete õigusrikkumiste toimemisest. Taaskord rahatrahvi kohaldamine soovitud mõju ei avaldada, see on ennast karistusliigina just kaebuse esitaja puhul ammendanud. Kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab üldja eripreventiivseid eesmärke ning vastab kaebuse esitaja süü suurusele. Arvesse võeti ka ka asjaolu, et käesolev õigusrikkumine on ajaliselt lähedane eelmisele. Palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuväline menetleja otsus muutmata. Kaitsja kinnitas, et Andres Paas ei vaidlusta rikkumist, kuid tegu ei ole toimepandud tahtlikult. Ei näe ühtegi tõendit selle kohta, et menetlusalune isik oleks pidanud eksimatult aru saama, et tema organismis on keelatud kogus alkoholi, ta pidi seda tajuma ja n-ö teadlikult asus autot juhtima. Ei saa eeldada, et 0,29 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus oleks olnud menetlusalusele isikule tuntav ja arusaadav. Kui elukaaslane oleks tundnud mingeid alkoholilõhnasid, ei oleks vabatahtlikult oma meest lasknud autoga sõitma. Karistuse mõistmise lähtekohaks peaks olema mitte arusaamine, et tegu on toime pandud tahtlikult vaid, et tegemist on pigem ettevaatamatusega hooletuse vormis. Joove on alumises määras ja ei ole õige kohtuvälise menetleja hinnang, et süü on keskmine. Kohtuväline menetleja on karistust kohaldanud sanktsiooni keskmises määras, kui juhtimisõiguse äravõtmist vaadata põhikaristusena. Karistus ületab isiku süü suurust. Varaline kohustus tuletab iga päev menetlusalusele meelde, et kui ta oleks olnud hoolsam, siis tal jääks alles see raha, mis ta iga kuu peab ära maksma kohtutäiturile või riigile. Palub tühistaks kohtuvälise menetleja otsuse ja mõista karistuseks rahatrahv või alternatiivselt lühendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega vastavalt isiku süü suurusele. Andres Paas selgitas kohtuistungil, et eelmisel õhtul alates kella 15.00 tarvitas sõbra juures alkoholi. Kella 24.00-ks läks koju magama. Hommikul 9 paiku ärgates tegi tavapäraseid asju, enesetunne oli hea, lasi naisel ennast auto juurde viia. Puhumiskontrolli käigus selgus, et alkomeeter ei näidanud nulli, see oli suur üllatus. Jõi viina ja džinni. Varasemad trahvid on tasumata, tasub osade kaupa. Vajab juhtimisõigust kuna on maakohas ettevõtja, teostab Eleringi kõrgepingeliinide kontroll 6000 km üle Eesti. Ka treeneri töö on väga keeruline ilma sõidukita. Kui menetlustoimingud olid tehtud, siis puhus uuesti ja näit oli 40 minutiga poole väiksemaks läinud. Sissetulek1400-1500 eurot. Sõidab aastas 120 000-130 000 km, karistusregister on suhteliselt puhas. Kohtutäituri käes on nõudeid üle 10000, mis seotud tsiviilvaidlusega. Äriühingu võlg, kuid kui ettevõtte juhatuse liige vastutab solidaarselt. Ülalpidamisel on 3 last ja saab arestitult kontolt kasutada umbes 1500 eurot kuus. On väga kahju, et niimoodi on juhtunud. Ei oska ette kujutada, kuidas juhtimisõiguseta elada. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ütlused ning tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2

VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik S. M. koostas 22.06.2025 väärteoprotokolli AB1641518 väärteoasjas nr 2317,25,004957 selle kohta, et Andres Paas 22.06.2025 kell 10:51 Juulikuu – Tabasalu (Hoiu tn 13 lähistel) suunaga Hoiu tn Saue vald, Harju maakond juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg. Rikkus liiklusseaduse § 69 lg 3, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Täpselt samal moel on tegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Vaidlust ei ole selles, et Andres Paas juhtis mootorsõidukit 22.06.2025 kell 10:51 A. H. Juulikuu – Tabasalu (Hoiu tn 13 lähistel) suunaga Hoiu tn Saue vald, Harju maakond. Samuti on tõendatud, et isik oli tarvitanud alkoholi. Teo toimepanemise aega, kohta ja muid isiku süüd kinnitavaid asjaolusid tõendavad nii isiku enda ütlused kui sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 22.06.2025 kell 10.58 kuni 11.03 kaebuse esitanud isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 EE nr ARBK-0033 (taatlustunnistuse nr TTRC-25-00060). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,34 ja 0,34 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 mg/l kaebuse esitanud isiku kasuks arvestades on lõpptulemus 0,29 mg/l. Alkomeeter oli taadeldud 15.05.2025. Taolistest andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Simo Maarjamaa (lk 9) kasutades taadeldud mõõtevahendit (lk 8), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Mõõtetulemust ja selle seaduslikkust kaebuse esitanud isik vaidlustanud ei ole. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli kaebuse esitanud isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,29 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. LS § 69 lg 2 p 2 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. A.Paasi ütluste kohaselt tarvitas eelmisel õhtul alates kella 15.00 viina ja džinni ja kella 24.00 paiku läks magama. Täpselt joodud koguseid ei osanud kohtule öelda. Hommikul 9 paiku ärgates oli enesetunne hea. Seega oli isikule teada, et ta on eelmisel õhtul tarvitanud kangeid alkohoolseid jooke ja maganud maksimaalselt 9 tundi. Olles eelmisel õhtul tarvitanud kangeid alkohoolseid jooke, peab iga keskmine mõistlik inimene arvestama võimalusega, et järgmisel hommikul võivad tal olla jääknähud ja ta peab võtma vajalikud meetmed, et kontrollida, kas ta ikka on sellises seisundis, et võib asuda mootorsõidukit juhtima. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise minimaalsete jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule 3

vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus pidi kaebuse esitanud isik kohtu arvates aru saama oma seisundist nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Isik teadis, et ta oli maganud ainult 9 tundi ja vahetult enne seda lõpetanud erinevate kangete alkoholide joomise, kuid vaatamata sellele asus isik autot juhtima. 22.06.2025 oli pühapäev ja ei ole selgunud, et isikul oleks olnud tingimata vajalik asuda hommikul auto rooli. 0,29 mg/l kohta on siiski selline joove, mida võiks keskmine inimene endal eeldada eelkõige olukorras, kus isik on alles eelmisel õhtul kanget alkoholi tarvitanud. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega, on tõendamist leidnud, et kaebuse esitanud isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja sellega pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja määras A.Paasile LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise viieks kuuks. Andres Paas ja tema kaitsja soovivad karistuseks rahatrahvi, mida saaks tasuda osade kaupa. Kohus leiab, et karistusliigi muutmiseks ei ole alust. A. Paasi puhul on tegemist juhiga, kes juba teist korda lühikese aja jooksul juhib mootorsõidukit alkoholijoobes. Eelmine rikkumine toimus 25.05.2025 s.o napilt kuu aega enne menetlusesemeks olevat rikkumist ja isikule oli teada, et tema suhtes on koostatud väärteoprotokoll ja oodata on karistust. Tegemist ei ole algaja juhiga vaid isikuga, kellel on neli kehtivat rikkumist väärtegude eest, millest kolm on seotud liiklussüütegudega. Isikut oli 03.03.3035 ja 09.03.2025 karistatud rahatrahvidega, mis on siiani tasumata. Samuti oli isiku suhtes juba koostatud üks väärteoprotokoll mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega oleks pidanud isikule veel väga värskelt meeles olema, et liiklusrikkumiste eest järgneb karistus. Isik kirjeldas oma majanduslikku olukorda. Tal on võlgnevused kohtutäituri eest seoses äriühingu laenu käendamisega ja tasumata väärteotrahvid. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas 2-23-13544 on isikult solidaarselt koos äriühinguga mõistetud välja üle 18000 euro. Tasumata trahvide suurus on 2184 eurot. Tal jääb igakuiseks kasutamiseks 1500 eurot. Tema ülalpidamisel on 3 alaealist last, mistõttu arvestades rahalisi kohustusi ja igapäeva eluks kuluvaid summasid, ei ole tema varaline olukord kiita. Isiku varalist seisundit arvestades, ei ole veelkord rahatrahvi määramine näiteks summas 1000 eurot põhjendatud. Isiku sõnade kohaselt vajab juhtimisõigust nii treeneriametis kui Eleringi kõrgepingeliinide kontrollimisel. Juhtimisõiguse olulisus pidi isikule olema teada ka neil juhtudel, kui ta asus kahel korral juhtima mootorsõidukit joobeseisundis. Isik aga ei teinud esimesest vahejuhtumist piisavalt järeldusi. Kohtupraktika pinnalt saab öelda, et väga tihti määratakse joobes juhtimise eest karistuseks nii rahatrahv kui lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine vähemalt kolmeks kuuks (seadusest tulenev miinimummäär). Menetleja ei ole 25.06.2025 otsusega lisakaristust määranud ja on piirdunud ainult rahatrahviga 175 trahviühikut, mis on pisut üle keskmise määra. Teise samaliigilise rikkumise puhul ei ole menetleja enam rahatrahvi pidanud võimalikuks ja valinud raskema karistusliigi. Kuigi 4

menetleja on käesoleval juhul valinud põhikaristusena raskema karistusliigi, vastab see liik isiku süü suurusele, mis on keskmine, ja tulenevalt tasumata trahvide suurusest ja muudest kohustustest kohtutäiturite eest, on kergem karistus kui seda oleks rahatrahv koos juhtimisõiguse äravõtmisega. Lühikese aja jooksul teistkordse joobes juhtimise korral ei saa rääkida juhuslikust episoodist isiku elus, pigem on liiklusrikkumised A. Paasi jaoks harjumussüüteod, kuivõrd 2025 aastal on menetlusesemeks olev episood isikul juba kolmas liiklusalane väärtegu, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud tagamaks kaasliiklejate turvalisust. Kohtuväline menetleja on põhjendanud karistuse valikut, sellega, et isik omas juba kehtivat karistust liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Tulenevalt karistusregistri andmetest määrati eelmine karistus LS § 224 lg 2 järgi alles 25.06.2025, seega ei saanud A.Paas veel 22.06.2025 teada karistust esimese rikkumise eest, kuid samas oli 22.06.2025 A.Paasile teada, et teda ootab 25.06.2025 karistus eelmise joobes juhtimise eest. Menetleja seisukoht, et eelnev määratud karistus ei ole mõjutanud isiku liikluses seaduskuulekalt käituma ei ole asjakohane, kuivõrd seisuga 22.06.2025 ei olnud karistust eelmise joobes rikkumise eest veel määratud. Küll aga oli kohtu arvates isikule teada, et teda ootab kolme päeva pärast karistus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning oodatav võimalik karistus ei olnud isiku jaoks piisav motivatsioon, et veenduda, et tema tervislik seisund võimaldab tal liiklusesse minna. Samas nõustub kohus, et juht ei saa valida endale meelepärasemat karistust ja karistus ei peagi olema kerge ja mugav kanda. Kohtuväline menetleja on selgitanud nii üldkui eripreventiivseid kaalutlusi karistuse määramiseks ning on arvestanud kaebuse esitanud isiku kahetsust karistuse määramisel. Kuigi Andres Paas kahetseb oma tegu ja seda on karistuse määramisel arvesse võetud, on isiku käitumine näidanud seda, et teatud olukordades ta siiski rikub liiklusnõudeid. Kui isik soovib juhtida sõidukit kui suurema ohu allikat, tuleb osata hinnata oma seisundit adekvaatselt (st kas ta on võimeline sõidukit juhtima ohutult ja vastavalt liiklusnõuetele) ning märgata muutusi oma tervislikus seisundis. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. On üldteada asjaolu, et joobes juhid on liikluses ettearvamatud ja liiklusõnnetusse sattumise oht on suur. Kaks järjestikust hoolimatut suhtumist muudab kaebuse esitanud isiku poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks, sest pole välistatud, et kui isik tunneb ennast peale eelmisel õhtul alkoholi tarvitamist järgmisel hommikul hästi, siis ei pööra ta oma võimalikule joobeseisundile piisavat tähelepanu ja asub taaskord joobes autorooli. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Samuti koondab see isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja tema edasisele elukorraldusele. Kuigi juhtimisõiguse äravõtmine võib muuta A.Paasi elukorralduse lühiajaliselt mõnevõrra keerulisemaks, ei ole see võimatu ning ei riiva isiku õigusi rohkem kui tema poolt ohustatud kaitstavad hüved. Juhtimisõiguse omamine ei ole isiku põhiõigus, küll aga on seda teiste isikute õigus elule ja tervisele, mida mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab. Igasugune joove halvendab isiku võimet hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Ka Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23 märkinud, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatakse, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ja teadmist, et mootorsõiduki juhtimine joobes toob kaasa liiklusest kõrvaldamise. Juhtimisõiguse äravõtmine koondab efektiivsemalt isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja tema edasisele elukorraldusele. Kohus, juhindudes Riigikohtu 19.01.2005 otsuses nr 3-1-1-106-04 väljendatud seisukohtadest ning pidades vajalikuks mõjutada A.Paasi väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks A. Paasi karistamist juhtimisõiguse äravõtmisega. Arvestades Andres Paas süü suurust ning väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades silmas nii erikui ka üldpreventiivseid eesmärke leiab kohus, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava 5

väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja määratud juhtimisõiguse tähtaeg viis kuud liiga pikk ja leiab, et võib võtta juhtimisõiguse ära kolmeks kuuks. Eeltoodust tulenevalt muudab kohus kohtuvälise menetleja otsus karistuse määramise osas ja muus osas jätab otsuse muutmata. Andres Paasi kaebuse rahuldab osaliselt, kuivõrd kohus määrab kergema karistuse kui seda määras kohuväline menetleja. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134, Otsustas 1. Rahuldada Andres Paasi kaebus osaliselt. 2. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten K. 14.07.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,004957 tühistada määratud karistuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Määrata Andres Paasile karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist loovutada Transpordiameti liiklusregistri büroole. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 12.09.2025 6