4-25-752/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

29. august 2025

Kohtuasja number

4-25-752

Kohtunik

Mario Truu

Kohtuasi

Heino Kingi väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 2

ning § 201 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 13. mai 2025. a otsus

Apellant

Menetlusaluse isiku Heino Kingi kaitsja vandeadvokaat Otto

Preem

Apellatsioonimenetluse pooled

Menetlusalune isik

-

Heino Kink, isikukood 35210016535; elukoht: XXX;

pensionär

Kaitsja

-

vandeadvokaat Otto Preem (määratud kaitsja)

Kohtuväline menetleja

-

Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Lõuna prefektuuri

eriasjade uurija Toomas Lihtmaa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Jätta Tartu Maakohtu 13. mai 2025. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Valga Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 141 eurot 36 senti (sealhulgas käibemaks 27 eurot 36 senti).

Jätta see menetluskulu Heino Kingi kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja või menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Väärteoprotokollid

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuur koostas 31. detsembril 2024

väärteoprotokolli nr AB1624673, sest Heino Kink juhtis 31. detsembril 2024 kell 15.41

Põlvamaal alkoholijoobes olles ja ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit Ford Galaxy.

Alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,31 mg. Sellega pani ta toime

väärteod liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi. Lisaks koostati 24. jaanuaril 2025

väärteoprotokoll nr AB1624674, kuna H. Kink juhtis 24. jaanuaril 2025 kell 14.09 Põlvamaal

mootorsõidukit Ford Galaxy, mis polnud õigel ajal läbinud tehnoülevaatust. Samuti puudus H.

Kingil juhtimisõigus. Ta oli kõrvaldatud 31. detsembril 2024 sõiduki juhtimiselt. Sellise

käitumisega pani H. Kink toime väärteod LS § 201 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohus tunnistas 13. mai 2025. a otsusega H. Kingi süüdi LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2

järgi ning karistas teda selle eest karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 alusel 9-päevase arestiga,

mille asendas KarS § 69 lg-tele 1 ja 3 tuginedes 9 tunni üldkasuliku tööga ning määras selle

tähtajaks 2 kuud. Samuti tunnistas maakohus H. Kingi süüdi LS § 201 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi

ning karistas teda KarS § 63 lg 1 alusel 6-päevase arestiga, mille asendas 6 tunni üldkasuliku

tööga, mis tuleb H. Kingil ära teha 2 kuu jooksul. Lisaks kohaldas kohus LS § 224 lg 3 p 2 järgi

lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks.

3. Kohus osutas, et H. Kink tunnistas süüd. Väärteod on tõendatud isikuliste ja kirjalike tõenditega.

4. Kohus leidis karistust mõistes, et H. Kingi süü on keskmisest suurem. Süüd vähendab selle

toimepanemine väiksema liiklustihedusega kohas ja auto juhtimine joobes lühikest aega. Süüd

suurendab aga mitme liiklusrikkumise ja seitsme kuu jooksul kolme rikkumise toimepanek: kaks

korda sõiduki juhtimine alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta ning ühe korra

tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine. H. Kingil on 1 kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 2 järgi ja

1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 4 järgi. Aastatel 2014–2023 on teda

korduvalt karistatud rahatrahvidega liiklusalaste väärtegude eest ja aastatel 2017–2023 just LS §

224 lg-te 1 ja 2 järgi. Seega pole H. Kink õiguskuulekas liikleja. Karistust raskendavad asjaolud

puuduvad, kuid karistust kergendavad puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 järgi ja

väärtegude toimepanemine kõrges eas KarS § 57 lg 1 p 7 järgi. H. Kink läbis hiljuti haiglas

alkoholisõltuvuse ravi. Teda tuleb karistada arestiga, ent selle saab asendada üldkasuliku tööga.

5. H. Kingilt tuleb juhtimisõigus 6 kuuks ära võtta. Eelmise väärteootsusega võeti temalt see ära 4

kuuks, kuid see ei andnud loodetud tulemust, vaid ta jätkas samalaadsete väärtegudega.

Apellatsioon

2(4)

6. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist lisakaristuse osas ja lisakaristuse

kohaldamata jätmist või selle kohaldamist lühemat aega. Kaitsja märgib, et lisakaristuse

kohaldamist otsustades tuleb arvesse võtta, kuidas juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalust

isikut mõjutab ja kui palju aega on väärtegudest möödunud. H. Kink tunnistas ja kahetses tehtut

ning ta läbis 2025. aasta jaanuaris haiglas alkoholisõltuvuse ravi, mis seisnes 17-päevases

statsionaarses ravis. Tema viimasest liiklusrikkumisest on möödas pool aastat ja ta pole vahepeal

alkoholi tarvitanud. H. Kink on 72-aastane ja elab talus üksinda ning vajab juhtimisõigust. Tema

ainsaks sissetulekuallikaks on 680-eurone riiklik vanaduspension. Talle käiks üle jõu

taksoteenuse kasutamine. Lisaks eeldab juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks liikluseksami uuesti

sooritamist, mis on H. Kingile raskendatud ja millega kaasneb ka kulu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Apellatsioonis on vaidlustatud üksnes lisakaristuse kohaldamist. Ringkonnakohus ei tuvastanud

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 146 lg-s 2 sätestatud alust apellatsiooni piirest

väljumiseks ja piirdub seetõttu kaebuses esitatud väidetele vastamisega. Sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise otsustamine on KarS § 50 lg-le 1 tuginedes kaalutlusotsus ja sellise õiguse

äravõtmise välistab KarS § 50 lg 2 järgi üksnes see, kui isik kasutab mootorsõidukit

liikumispuude tõttu. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsuses on toodud asjakohased ja

nõustumist väärivad kaalutlused 6-kuulise lisakaristuse kohaldamise kohta ning

kaitseargumendid neid ümber ei lükka.

8. Riigikohus on märkinud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused täidavad lisaks

muule isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet

(RKKK 26.10.2009, 3-1-1-86-09, p 7.2). Korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta

paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo. KarS § 50 lg 1 esmane eesmärk on, et

liiklusalase süüteo eest süüdi mõistetud isik ei saaks edaspidi samalaadseid süütegusid toime

panna (RKKK 17.10.2024, 1-22-6248/51, p 15). Kui menetlusalusele isikule määratud korduvad

rahatrahvid pole teda mõjutanud uutest süütegudest hoiduma ning ta eirab vaatamata

korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on ta teistele liiklejatele

ohtlik ja tuleb liiklusest kõrvaldada (RKKK 12.12.2023, 4-23-1826/41, p 33). Riigikohtu

järjepidevas praktikas on leitud sedagi, et kui kedagi karistatakse korduvalt alkoholijoobes

mootorsõiduki juhtimise eest, tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel

asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt nt RKKK 19.10.2007, 3-1-1-55-07, p 6

koos viidetega).

9. H. Kinki karistati 19. juunil 2024 alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga ja

lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus neljaks kuuks. Samuti on tal 10 arhiveeritud karistust

erinevate liiklusrikkumiste eest, sealhulgas 8 karistust mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobes. Neist enamikel juhtudel karistati teda rahatrahviga. 15. oktoobril 2021 võeti

temalt joobes juhtimise eest karistuseks sõiduki juhtimise õigus üheks kuuks. Seega on H. Kinki

juba kaks korda karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest juhtimisõiguse

äravõtmisega, ent see ei heidutanud teda uusi rikkumisi toime panemast. H. Kink tabati 31.

detsembril 2024 ja 24. jaanuaril 2025 mootorsõiduki juhtimiselt ajal, mil tal juhtimisõigust

liiklusrikkumise tõttu polnud. See näitab, et rahatrahvid ja lühemaks ajaks juhtimisõiguse

äravõtmine H. Kinki piisavalt ei mõjutanud ja õiguskuulekalt käituma ei suunanud.

10. Kuigi H. Kink on viimase aasta jooksul hakanud väidetavalt tegelema alkoholiprobleemiga,

peab ringkonnakohus tema arvukaid eriliigilisi liiklusrikkumisi arvestades juhtimisõiguse 6

kuuks äravõtmist põhjendatuks. Vastuseks apellatsioonile osutab kohus, et 24. jaanuaril 2025

toime pandud rikkumised (H. Kink juhtis autot, mis polnud õigel ajal läbinud tehnoülevaatust, ja

3(4)

tal puudus juhtimisõigus) toimusid juba pärast seda, kui ta oli väidetavalt haiglas alkoholiravil

viibinud. Seega jätkas H. Kink liiklusrikkumistega – küll teistsuguste rikkumistega kui joobes

juhtimine – ka alkoholisõltuvuse ravi järel, mistõttu ei saa ravile omistada määravat tähtsust

tema õiguskuuleka käitumise tagamisel. Kaitsja toodud asjaolu, et H. Kink elab väidetavalt

üksinda talus ja tema jaoks on taksoteenuse kasutamine kulukas, seda ei muuda. H. Kingil on

võimalik liikumiseks kasutada ühistransporti või mõne teise inimese abi. Samuti ei pea kohus

põhjendatuks kaitseväidet, et H. Kingil on juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooriaeksami

sooritamine raskendatud. Nii liiklusnõuete rikkumise eest mõistetavate karistuste kui ka eksami

üks eesmärkidest on suurendada rikkuja hoolsust ja suunata teda reeglitest kinni pidama. H.

Kingile on liiklusteooriaeksami uuesti sooritamine vajalik, võttes arvesse eeskätt tema varasemat

karistatust, aga ka menetletavate väärtegude asjaolusid, sealhulgas lühikese ajavahemiku jooksul

mitme erineva liiklusrikkumise toimepanemist.

11. Eelneva põhjal ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13. mai 2025. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

12. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

141,36 euro (sh käibemaks 27,36 eurot) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu

otsusega tutvumiseks 35 minutit, kaitsealusega vestlemiseks ja apellatsiooni esitamise

otsustamiseks 10 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 50 minutit. Kaitsja kaitsja argumendid

ei too kaasa maakohtu otsuse muutmist, ei saa neid pidada ilmselgelt kohatuteks ja kaitsja

toimingutele kulunud aega ülemäära pikaks. Seetõttu rahuldab kolleegium taotluse täies

ulatuses. Kuna ringkonnakohus teeb VTMS § 147 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, jääb

apellatsioonimenetluse kulu 141,36 eurot VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 2 alusel H. Kingi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)