2-23-15154/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-15154

Tsiviilasi

Reljo Eferti hagi Valtrans OÜ vastu töövaidluses

ja Valtrans OÜ hagi Reljo Eferti vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

5323,81 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. detsembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valtrans OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) Valtrans OÜ (rg-kood 11434405),

seaduslik esindaja Valeri Zujev

Vastustaja

(hageja)

Reljo

Efert

(ik

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raivo

Kiisk

RESOLUTSIOON

1. Parandada Viru Maakohtu 17. detsembri 2024 otsuse resolutsiooni p-s 6 esinev

ebatäpsus ja lugeda p 6 sõnastatuks järgmiselt: „Mõista Valtrans OÜ-lt Reljo Eferti

kasuks välja ajavahemiku 01.07.2023–17.12.2024 eest viivis 333,39 eurot ning viivis

põhivõlgnevuselt 1856,80 eurot (neto) alates 18.12.2024 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni.“

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 17. detsembri 2024 otsus muutmata.

3. Jätta Valtrans OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud Valtrans OÜ kanda. Mõista

Valtrans OÜ-lt Reljo Eferti kasuks menetluskulude katteks välja 891 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Reljo Efert (hageja) esitas 18. detsembril 2023 hagi Valtrans OÜ (kostja) vastu

töölepingulise suhte tuvastamiseks ning saamata jäänud töötasu 953,18 eurot,

puhkusehüvituse 350,87 eurot, välislähetuse päevaraha 693,47 eurot ja viivise 24,42 eurot

nõudes, samuti palus ta mõista kostjalt välja viivise alates 10. augustist 2023 kuni kohustuse

kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 26. septembri 2023 otsusega nr 4-1/1286/23 hageja

avalduse osaliselt, jättes töötasu ja puhkusehüvitise nõuded osaliselt rahuldamata ning

rahuldamata hageja viivisenõude ajavahemiku eest 1. juulist kuni 9. augustini 2023.

Kostja taotluse alusel vaadatakse hageja avaldus läbi hagimenetluses. Hageja ei vaidlustanud

nõuet osas, milles TVK jättis nõude osaliselt rahuldamata.

Hageja asus 11. märtsil 2023 kostja juures tööle veoautojuhina. Pooled leppisid kokku, et

esimesel neljal sõidul on töötasu 50 eurot (neto), seejärel suureneb tasu iga sõidu järel 5 euro

võrra, kuni jõuab 75 euro (neto) suuruse päevatasuni. Hageja esitas 10. aprillil 2023 kostjale

avalduse rakendada maksuvaba tulu arvestuseks 450 eurot kalendrikuus.

Hageja esitas 15. juunil 2023 avalduse töölepingu lõpetamiseks, töösuhe lõppes 30. juunil

2023. Töölepingu ülesütlemist nõuetekohaselt vaidlustatud ei ole, mistõttu tuleb eeldada, et

töölepingu lõpetamine on kehtiv. Tööandja töölepingu lõppedes oma kohustusi vabatahtlikult

ei täitnud.

Töösuhte tuvastamine on vajalik, sest pooled ei sõlminud kirjalikku töölepingut, kuid hageja

asus tööle 11. märtsist 2023. Kostja on osaliselt tasunud töötasu, millega on ta töösuhet ja

töötasu maksmise kohustust aktsepteerinud. TVK-s leidis töösuhte algus tõendamist

digimeeriku väljavõttega.

Hageja saamata jäänud töötasu nõue on 1488,32 eurot (bruto, 1327,79 eurot neto). Hageja

arvestuse järgi on 31. märtsist 2023 kuni 2. maini 2023 tasumata 100 eurot, mai 2023 eest 175

eurot ja juuni 2023 eest 300,03 eurot, kokku 575,02 eurot (neto). Lisaks peab tööandja

töölepingu seaduse (TLS) § 35 kohaselt maksma töötajale keskmist töötasu ka juhul, kui

töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole talle tööd andnud, välja arvatud juhul, kui töö

andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kostja ei maksnud hagejale töötasu aja eest, mil

kostja ei andnud hagejale tööd. Kostja jättis veosõite maikuus ära kahel korral ning juunikuus

ühel korral. Arvestades, et iga sõit võtab keskmiselt neli päeva, on tasumata 12 päeva töötasu

ehk 752,76 eurot (neto) (12 x 62,73, ühe päeva tasu on kuutasu 3450 eurot jagatuna töötatud

päevade arvuga 55 = 62,73). Alternatiivselt saab lähtuda TLS § 29 lg-st 2, mille järgi töötasu

suuruses kokkuleppe puudumisel on tasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt

makstav tasu. Statistikaameti andmetel on veoautojuhi keskmine töötasu 1237 eurot (bruto).

TLS § 28 lg 1 p 3 ja § 71 järgi oli hagejal õigus töötatud aega arvestades saada 8,59

kalendripäeva puhkust. Kasutamata puhkusehüvitise nõue on 460,05 eurot (neto).

TLS § 40 lg-te 2 ja 3 alusel on hagejal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude

hüvitamist. Kuna pooled ei ole midagi muud kokku leppinud, tuleb kostjal tasuda päevaraha

Vabariigi Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse

päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ §-s 3 ettenähtud alammääras 22,37 eurot

päevas. Hageja oli välislähetuses kokku 31 päeva, kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kokku

on hageja päevaraha nõue 693,47 eurot.

Hageja arvestab viivist netosummalt 2481,31 eurot (1327,79 + 460,05 + 693,47).

Sissenõutavaks muutunud viivis alates 1. juulist 2023 kuni hagi esitamiseni 18. detsembril

2023 on 139,50 eurot, lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 19. detsembrist

2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu, nõuded ei ole õiged.

3. Kostja esitas 1. veebruaril 2024 vastuhagi, milles nõuab hagejalt kahjuhüvitisena 3079,66

euro väljamõistmist.

TVK jättis töövaidlusasjas nr 4-1/1823/23 kostja sama nõude rahuldamata, põhjendusega, et

kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.

Kostja otsusega ei nõustu, sest TVK hindas tõendeid ja rakendas seadust valesti. TLS § 15 lg

1 ja 2 kohaselt peab töötaja täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt ning tegema

kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Samuti tuleneb TLS § 16 lg-

st 1, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja

kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2

järgi määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral

töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja

töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö

tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

3. aprillil 2023 naasis hageja baasi veoautoga, mille reg.märk on XXXXXXX. Autol oli katki

vasak tagumine küljespoiler, mille taastamine maksab 945 eurot.

12. juunil 2023 tuli kostja sõidult tagasi veoautoga, mille reg.märk on XXXXXXX. Autol oli

esistange paremalt poolt katki, vasakul pool oli sellel mõra ja auto numbrimärk oli kadunud.

Taastamise hind on 2134 eurot.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Kahju hüvitamise eeldused ei ole tõendatud. Kui töötaja on töölepingust tulenevat kohustust

rikkunud, saab tööandja TLS § 72 kohaselt kasutada VÕS-s ettenähtud õiguskaitsevahendeid

üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Kahjuhüvitist on kostjal õigus nõuda üksnes

juhul, kui hageja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või

hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2). Kostja ei ole tõendanud kahju

tekkimist, töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumist, hageja süüd ega põhjusliku seose

olemasolu.

Tuleb arvestada hageja keskmisest oluliselt väiksemat töötasu. Ei ole põhjendatud panna

töötajale kohustust hüvitada kahju, mille suurus ületab kordades igakuist töötasu. Kahju ei ole

õige nõuda koos käibemaksuga, sest kostja on käibemaksukohuslane ja tal on õigus kuludelt

sisendkäibemaks maha arvata.

Mõlemad hageja kasutuses olnud veoautod on vanad: auto numbrimärgiga XXXXXXX ca 10

aastat vana ja auto numbrimärgiga XXXXXXX ca 16 aastat vana. Korralisel ülevaatusel on

mõlemal korduvalt tuvastatud vigu. Mõlema veoauto ajaloost on näha, et nendega on

korduvalt osaletud liiklusõnnetuses. Veoautode seisukord oli ilmselgelt puudulik juba enne,

kui hageja need enda kasutusse sai. Kostja ei ole tõendanud veoautode seisukorda nende

hagejale üleandmise ajal ega seda, et õnnetuste järel veoautod korda tehti. Veoautol

XXXXXXX oli juba kätte saades stange katki. Hinnapakkumised ei tõenda kahju tekkimist ja

hageja vastutust, pealegi on need võetud ca pool aastat pärast väidetava kahju tekkimist,

vahetult pärast seda, kui hageja pöördus nõudega TVK-sse.

Veoautol XXXXXXX sai manöövri sooritamisel (parempöörde tegemisel) kahjustusi sõiduki

kabiin, sest veoauto sadula kaugus kabiinist ei olnud õigesti reguleeritud. Reguleerimine ei

olnud hageja ülesanne. Õnnetus juhtus 20 päeva pärast töösuhte algust, kui hageja ei olnud

kostjaga sõlminud kirjalikku töölepingut, korraldanud koolitust, tutvustanud ametijuhendit

ega juhendanud veoauto kasutamisel. Hageja ei ole professionaalne ja aastakümnete pikkuse

kogemusega veoautojuht. Kostja ei fikseerinud kahju sündmuskohal.

Hagejal ei juhtunud õnnetust veoautoga XXXXXXX, sellel kadus ainult numbrimärk. Kostja

ei ole tõendanud uue numbrimärgi soetamist. Hinnapakkumistes märgitud peegli ja iluvõre

kahjustamisele ei ole kostja varem tuginenud.

Kahju tekkimise riski suurendasid kostja enda teod. Isegi kui hageja süüline käitumine ja

kahju tekkimine oleks tõendatud, on kostja, kes tegeleb veoteenuse osutamisega, jätnud oma

tegevusest tulenevad riskid maandamata. Kostja veoautodel puudub kaskokindlustus,

hagejaga ei sõlmitud varalise vastutuse kokkulepet, hagejale anti kasutada ebakvaliteetsed

veoautod. Riigikohus selgitas otsuse nr 3-2-1-56-17 p-s 21, et veoteenuse osutaja puhul on

kaskokindlustuse olemasolu mõistlik ja tööandjalt oodatav. Alternatiivselt esineb VÕS §-dest

139 ja 140 tulenevalt alus vähendada kahjuhüvitis nullini.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus rahuldas 17. detsembri 2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 953,18 eurot (bruto) aja eest 1. aprillist kuni 29.

juunini 2023, välislähetuse päevaraha 693,47 eurot ning viivise 333,39 eurot aja eest 1. juulist

2023 kuni 17. detsembrini 2024 ja viivise põhivõlgnevuselt 1856,80 eurot (neto) alates 18.

detsembrist 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täieliku

tasumiseni. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Maakohus lõpetas menetluse hageja

535,14 euro (bruto) suuruse töötasu nõudes aja eest 1. aprillist 29. juunini 2023, 128,97 euro

(bruto) suuruse puhkusehüvitise nõudes ja neilt nõuetelt arvestatud viivise nõudes.

Töölepingulise suhte tuvastamise nõue jättis maakohus läbi vaatamata. Maakohus jättis hageja

menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja enda kanda ning kostja

menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

Hageja ei vaidlustanud TVK otsust tähtaegselt osas, milles TVK jättis nõude osaliselt

rahuldamata. Seetõttu esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 2

tulenev alus menetluse lõpetamiseks hageja 535,14 euro (bruto) suuruses töötasu nõudes aja

eest 1. aprillist kuni 29. juunini 2023 eest, 128,97 euro (bruto) suuruses puhkusehüvitise

nõudes ja neilt arvestatud viivise nõudes.

Hageja ei ole väitnud, et tal on töösuhte tuvastamise nõude esitamiseks muu huvi kui

lepingust tulenevate nõuete (sooritushagi) rahuldamine. Seega puudub vajadus lepingulise

suhte tuvastamise nõude esitamiseks ja maakohus jättis selle TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi

vaatamata.

6. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on töötasu kohta esitatud tõendid vastuolulised ja

töötasu kokkulepe tõendamata. Maakohus leidis TLS § 29 lg-le 2 ja Statistikaameti

väljavõttele tuginedes, et töötasuks oli 1237 eurot (bruto) kuus, mis on tulumaksuvabastuse

450 eurot korral 1043,98 eurot (neto) kuus. Kuna tööandja, kellel on tööaja fikseerimise ja

arvestamise kohustus, ei ole tõendanud muu kokkuleppe olemasolu, siis lähtus maakohus

eeldusest, et töötaja töötas täiskoormusega. Kui hagejale täiskoormusega tööd ei antud, tekkis

tal töötasu saamise õigus TLS § 35 alusel. Arvestades hagejale tehtud väljamakseid rahuldas

maakohus hageja nõude 1. aprillist 2023 kuni 29. juunini 2023 saamata jäänud netotöötasu

825,09 eurot (953,18 eurot bruto) saamiseks.

Maakohus tuvastas, et hageja oli välislähetuses 31 päeva. TLS § 40 lõike 3 alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse

päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha

alammäär 22,37 eurot päevas. Sellest tulenevalt on kostja kohustatud tasuma välislähetuse

päevaraha 693,47 eurot.

Hageja teenis välja 8,59 kalendripäeva põhipuhkust. Kostja sellele vastu ei vaielnud, vaidlus

oli arvestuse aluseks oleva töötasu üle. Põhipuhkuse kompensatsiooni arvutamisel

kasutatakse keskmist kalendripäevatasu. Kuna maakohus lähtus 1237 euro (bruto) suurusest

töötasust, on ühe tööpäeva tasu suuruseks 41,23 eurot (bruto) (1237:30=41,23). Seega tekkis

hagejal õigus puhkusehüvitisele 350,87 eurot (bruto) ehk 338,24 eurot (neto).

Hageja viivisenõue on esitatud alates 1. juulist 2023 kuni otsuse kohase täitmiseni.

Väljamõistetud netosumma on 1856,80 eurot, millest VÕS § 113 lg 1 järgi arvestatud viivis

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on 333,39 eurot.

7. Vastuhagi nõuete kohta leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud töölepingust

tulenevate kohustuste rikkumist, kahju suurust ja põhjuslikku seost.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. detsembri 2024

otsuse tühistamist ning hagi rahuldamata jätmist ja vastuhagi rahuldamist.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tugines maakohus töötasu määramisel

Statistikaameti andmetele keskmise töötasu 1237 eurot bruto kohta, eirates pooltevahelisi

kokkuleppeid ja tegeliku töötasu kohta esitatud tõendeid. Pooltel oli kokkulepe, et hageja

töötasu 11. märtsist kuni 31. märtsini 2023 on 50 eurot päevas iga töötatud päeva eest ja alates

1. aprillist 2023 725 eurot kuus ning välislähetuse päevaraha on 22 eurot/päev. Katseajal oli

töötasuks kuupalga alammäär 725 eurot. Kolme kuu jooksul oli hageja Eestist väljaspool 23

päeva, mitte 31 päeva. Ajal, millest alates hageja lähetusi arvestas, oli ta tööl VÕS lepinguga.

Kõik kokkulepitud tasud on kostja hagejale välja maksnud. Viivisearvestus põhines

vaidlusalustel summadel, mille suurus ei ole piisavalt tõendatud.

Maakohus jättis rahuldamata kostja kahjunõude 3079,66 eurot, kuna leidis, et hageja

rikkumine ei ole tõendatud. Samas tunnistas hageja osaliselt oma vastutust, nt intsidendi

puhul, kus kahjustati küljespoilerit. Ka teise veoauto puhul teatas hageja ise 12. juunil 2023

sõnumiga, et auto esistange parem pool on katki, vasakul stangel on mõra ja numbrimärk on

kadunud ning palus tellida uue numbrimärgi. Esitatud tõendid, sh remondipakkumised ja

tunnistajate ütlused, kinnitavad osaliselt kahju tekkimist hageja tegevuse tulemusena.

Maakohus jättis hindamata sõidukite tehnilise seisukorra kohta esitatud tõendid, mis oleksid

võinud näidata, et kahju tekkis hageja hoolimatuse tõttu (nt hooldamata sõidukid, kindlustuse

puudumine), samuti tunnistajate ütlused sõidukite eelneva seisukorra ja kahjude tekkimise

kohta.

Maakohus ei arvestanud tõlke puudumisele viidates venekeelseid dokumente, kuigi tõlked

oleks saanud esitada kohtu antud tähtaja jooksul. Kohus ignoreeris osasid kahjunõude

tõendamiseks esitatud dokumente.

Menetluskulud on jagatud ebaõiglaselt, oleks tulnud arvestada hagi rahuldamise ulatusega.

Kulud tuleb jätta hageja kanda.

9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Hageja vastuväidete kohaselt ei ole õige lähtuda töötasu alammäärast. Kirjalikku töölepingut

pooled ei sõlminud. Ei ole õige kostja väide, et hageja ei allkirjastanud töölepingut. Hageja ei

ole töölepingut näinudki. Kostja digiallkiri on lepingu tekstile lisatud vahetult enne TVK-le

vastamist. Hageja ei oleks alampalgaga tööle asunud, kui keskmiseks palgaks sel töökohal on

peaaegu kahekordne alampalk. Maakohus lähtus põhjendatult keskmisest töötasust.

Märtsis 2023 ei olnud pooltel muud lepingut, kostja ei ole väidetava muu lepingu sõlmimist

ega sisu tõendanud. Poolte tegevuses ei olnud ühtegi käsundus- või töövõtulepingule

iseloomulikku tunnust.

Hageja on tõendanud, et viibis välislähetuses kokku 31 päeva: 8 kalendripäeva märtsis 2023,

12 kalendripäeva aprillis 2023, 4 kalendripäeva mais 2023 ja 7 kalendripäeva juunis 2023.

Kostja esitatud Mapon rakenduse väljavõte ei lükka hageja arvestust ümber. Kostja on

väljavõtte esitanud valikuliselt, esitatud osas kattub see hageja arvestusega.

Maakohus on õigesti järeldanud, et kostja ei ole tõendanud kahjunõude eelduste täitmist. Pole

tõendatud, millist töölepingulist kohustust hageja rikkus, ka kahju tekkimine veoautodele on

tõendamata. Veoautod seisid avalikus parklas, kahju tekkimist keegi ei näinud. Ei ole

tõendatud, et hageja oleks haagise valesti kinnitanud. Tunnistajate ütlused on umbmäärased

või vastuolulised.

Võõrkeelsed dokumendid jättis maakohus õigesti tähelepanuta. Kostja ei ole tõlkeid esitanud

ka koos apellatsioonkaebusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata, kuid tuleb

parandada resolutsioonis esinev ebatäpsus. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.

11. Kostja vaidlustab nii hagi rahuldamist ehk töötasu ja viiviste kostjalt väljamõistmist kui

ka vastuhagi rahuldamata jätmist.

12. Kostja väitel oli pooltel kokkulepe, et hageja töötasu 11. märtsist kuni 31. märtsini 2023

on 50 eurot päevas iga töötatud päeva eest ja alates 1. aprillist 2023 725 eurot kuus, katseajal

pidi töötasuks olema kuupalga alammäär ning välislähetuse päevaraha on 22 eurot/päev.

Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole tõendanud töötasu kohta sõlmitud kokkulepet,

sest esitatud tõendid on vastuolulised. Kostja esitas menetluses kaks versiooni väidetavast

töölepingust: TVK-le poolteist kuud varem digiallkirjastatud kahes keeles teksti (dtl 79–87) ja

maakohtule selle esitamise päeval digiallkirjastatud teksti (dtl 158–161). Kostja allkiri on

mõlemale dokumendile lisatud tükk aega pärast töösuhte algust. Maakohtule esitatud teksti

viimane leht on käsitsi kirjutatud allkirjaga ja eraldi skänneritud, kuid selle alla kirjutamise

aeg ega käsitsi allkirjaga teksti esimeste lehtede sisu ei ole teada. Töötaja allkirja kummalgi

versioonil ei ole, seega leidis maakohus õigesti, et kumbki tekst ei tõenda töölepingu

tingimusi. Kostja esitatud koondpalgateatis on loodud TVK menetluse ajal. Väidetavate

töölepingute tekstides ja koondpalgateatises sisalduv töötasu 725 eurot kuus ei lange kokku

tunnistaja A.A. ütlustega ega hagejale tehtud väljamaksetega. TLS § 29 lg 2 järgi lähtutakse

sellisel juhul sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstavast tasust, mida maakohus on ka

teinud.

Kostja ei ole eelnevast tulenevalt tõendanud ka kokkulepet välislähetuse päevaraha kohta.

Seega lähtus maakohus õigesti Vabariigi Valitsuse määrusest „Töölähetuse kulude hüvitiste

maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“, mille

§ 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna välislähetuse kohta on kostja esitanud

andmed lünklikult, kuid esitatud osas langevad need kokku hageja esitatud sõidumeeriku

andmetega, on põhjendatud lähtuda sõidumeerikust, mille kohaselt oli hageja töölepingu

kestuse jooksul välislähetuses 31 päeva, mitte 23 päeva. Kostja väide, et poolte vahel oli ka

teine leping (nn VÕS leping) on uus väide, mis on esitatud alles apellatsioonkaebuse

täienduses ja mis ei ole tõendatud.

14. Kuna maakohus ei ole töötasu suuruse määramisel eksinud, ei ole ka viivisearvestusele

alust midagi sisuliselt ette heita.

Küll aga märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 6 mõistis maakohus

viivise välja aja eest 1.07–17.12.2024, mis põhjenduste p 25 järgi peab olema 1.07.2023–

17.12.2024, sest hageja esitas viivisenõude alates 1. juulist 2023 ning sellest ajast on

maakohus viivise arvutamisel ka lähtunud. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mille kohus saab

TsMS § 447 lg 2 alusel igal ajal parandada.

15. Vastuhagi on maakohus jätnud õigesti rahuldamata. Maakohus analüüsis tõendeid ja

tuvastas, et tõendamata on hageja töölepingust tulenevate kohustuste rikkumine, kahju suurus

ja põhjuslik seos. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS §

654 lg 6 alusel.

16. Vastuseks kostja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Kostja väitel jättis maakohus hindamata sõidukite tehnilise seisukorra kohta esitatud tõendid,

mis oleksid võinud näidata, et kahju tekkis hageja hoolimatuse tõttu (nt hooldamata sõidukid,

kindlustuse puudumine), samuti tunnistajate ütlused sõidukite eelneva seisukorra ja kahjude

tekkimise kohta.

Maakohus andis sõidukite seisukorra kohta esitatud tõenditele ja tunnistajate ütlustele

hinnangu otsuse kirjeldava osa p-des 29 ja 30. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldusega, et tõendid ei tõenda hageja rikkumist, mistõttu muude kahju hüvitamise eelduste

kontroll ei ole vajalik. Kostja nimetatud asjaolud – hooldamata sõidukid ja kindlustuse

puudumine – ei saa ringkonnakohtu hinnangul tõendada kahju tekkimist hageja hoolimatuse

tõttu. Tegemist on tööandja vastutusalasse kuuluvate asjaoludega, mis pigem vähendavad

töötaja vastutust.

17. Hageja ütles nii TVK kui ka maakohtu istungil, et 3. aprillil 2023 läks ühel veoautol katki

vasak tagumine küljespoiler ja teisel autol kadus juunis 2023 number (dtl 304, 369). Hageja

kinnitas nende sündmuste toimumist, kuid erinevalt kostja väitest ei ole hageja omaks võtnud

töölepingu rikkumist. Muudele sõidukite kahjustustele (peegel, iluvõre, stange) vaidles hageja

vastu ning kostja ei ole tõendanud seost hageja tegevuse ja väidetava kahju vahel. Kostja

viidatud 12. juuni 2023 sõnumit hagejalt kohtule ega TVK-le esitatud ei ole.

TLS § 72 järgi on töötaja vastutuse eelduseks töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine.

Poolte vahel kirjalikku töölepingut ei olnud, mistõttu ei ole hageja täpseid kohustusi võimalik

kindlaks teha. Isegi kui pidada tööandja vara kahjustamise vältimist hõlmatuks TLS § 16 lg-st

1 tuleneva üldise hoolsuskohustusega, tuleks sel juhul arvestada ka TLS § 16 lg-ga 2, mis

sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja

vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse

ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse

töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

Hageja kostja juures väljaõpet ei saanud, kostja ei ole seda ei väitnud ega tõendanud. Hageja

sõnul oli tema kogemus veoautojuhina vähene, seda ei ole kostja ümber lükanud ega ka

väitnud, et ta hageja kogenematusest ei teadnud. Tavaline, eriti kogemuse puudumisel, on

ilmselt eeldada, et autoga manööverdades ei lähe haagis vastu kabiini nurka. Pole tõendatud,

et kabiini kauguse reguleerimine või selle kontroll oleks kuulunud hageja kohustuste või

väljaõppe hulka. Samuti ei ole tavapärane, et sõidukil kukub küljest number. Seega ei saa

praegusel juhul ka töösuhte tunnuste tõttu pidada hagejat vastuhagis nõutava kahju eest

vastutavaks.

18. Remondipakkumised ja tunnistajate ütlused ei kinnita kahju tekkimist hageja tegevuse

tulemusena. Remondipakkumistes ei ole kahju tekkimise põhjust nimetatud. Tunnistajad

kirjeldasid küll sõidukite kahjustusi, kuid nende ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada hageja

tegevuse seost kahjustustega.

19. Maakohus jättis põhjendatult kostja esitatud võõrkeelsed tõendid tähelepanuta.

TsMS § 33 lg 1 järgi nõuab kohus võõrkeelse tõendi tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul,

kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised

ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kostja esitatud tõendite mahtu arvestades ei

ole nende tõlkimine ebamõistlik ja hageja vaidles korduvalt võõrkeelsete tõendite

vastuvõtmisele vastu, mistõttu nõudis maakohus õigesti tõendite tõlkimist.

Enda kinnitusel oleks kostja saanud tõlked kohtu antud tähtaja jooksul esitada. Maakohus

andis tõlgete esitamiseks tähtaja 23. oktoobri 2024 e-kirjaga ja hoiatas, et tõlgete esitamata

jätmisel kohus tõenditega ei arvesta (dtl 454), tõendite tähelepanuta jätmist selgitas maakohus

ka 29. novembri 2024 kohtuistungil (dtl 583). Kostja eelnevale vaatamata tõlkeid ei esitanud

ega ole neid esitanud ka koos apellatsioonkaebusega.

20. Lisaks heidab kostja maakohtule ette, et kohus ignoreeris osasid dokumente, mis olid

asjakohased kahjunõude tõendamiseks, kuid ei nimeta, mis dokumente täpselt maakohus tema

hinnangul põhjendamatult arvesse ei võtnud. 29. novembri 2024 kohtuistungil tagastas

maakohus topelt esitatud tõendid, samuti selgitas, et jätab tähelepanuta dokumendid, mis ei

olnud ka kostja enda hinnangul asjakohased (dtl 580, 583). Sama on kirjas vaidlustatud otsuse

kirjeldava osa p-s 32. Muid tõendeid on maakohus otsuses hinnanud.

21. Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusega.

Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu otsust ei muuda, ei ole põhjust muuta ka menetluskulude

jaotust maakohtus.

22. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

23. Hageja palus kostjalt õigusabikulu hüvitamiseks välja mõista 1257 eurot, lepingulise

esindaja ajakulu oli 10,25 tundi, tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ringkonnakohtu hinnangul vastab tunnihind turuhinnale, kuid kogu kulunud aeg ei ole

põhjendatud. Kostja 17. jaanuari 2025 ja 9. veebruari 2025 menetlusdokumendid ning Tartu

Ringkonnakohtu 10. veebruari 2025 kohtumäärus ei ole nii mahukad dokumendid, et nendega

tutvumisele peaks kuluma kaks tundi, samuti ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse vastuse

koostamisele kulunud viis tundi. Dokumentidega tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku

võib põhjendatud ajakuluks pidada nelja tundi. Ringkonnakohus määrab seega TsMS § 175 lg

1 alusel hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 891 eurot.

24. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse välja mõista menetluskuludelt viivis TsMS §

177 lg 4 kohaselt, seega tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)