2-24-128681/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 28. august 2025

Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post

info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-24-128681

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. V. vastu 1402 euro

42 sendi ja kõrvalnõuete saamiseks

Hagi hind

1746 eurot 21 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja A. V. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 10.10.2024 hagi A. V. vastu 1402 euro 42

sendi ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1104 eurot 65 senti ja

lepingujärgne viivis 9,9% aastas põhivõlalt (1104 eurot 65 senti) alates 11.10.2024

kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A. V. vastu rahuldamata 502 euro 72 sendi

ulatuses ehk osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palus A. V. välja mõista

põhivõlg 297 eurot 77 senti (1402,42 – 1104,65), intress 88 eurot 36 senti, lepingutasu

15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 51 eurot 59 senti perioodil

28.05.2024–10.10.2024.

4. Jätta A. V. menetluskulud tema enda kanda. Jätta Aktiva Finance Group OÜ

menetluskuludest 69% A. V. kanda ja 31% Aktiva Finance Group enda OÜ kanda.

5. Mõista A. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 369 eurot 15

senti (km-ta).

6. Mõista A. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (369 eurot 15 senti)

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus pooltele kätte. Toimetada A. V. kohtuotsus kätte Ametlike

Teadaannete kaudu.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse tähtaeg on TsMS § 632 lg 1

järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile

tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja,

siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see

oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja

kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab

kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega

seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.08.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. V.

(kostja) vastu 1596 euro 58 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 09.08.2024 määrusega

kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 06.09.2024 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu Maakohus

jättis 16.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase

hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja esitas 10.10.2024 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista

põhivõlg 1402 eurot 42 senti, intress 88 eurot 36 senti, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud

50 eurot, viivis 51 eurot 59 senti 28.05.2024–10.10.2024 eest ning lepingujärgne edasiulatuv

viivis 9,9% aastas põhivõlalt alates 11.102024 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 842 eurot,

millest 315 eurot on riigilõiv ja 527 eurot lepingulise esindaja kulu. Hageja palus välja mõista ka

seadusjärgse viivise menetluskuludelt.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja:



28.11.2022 järelmaksulepingu nr L89010632874, millega kostja sai kauba eest

tasumiseks krediiti 1489 eurot (järelmaksuleping). Lepingutasu oli 9 eurot 90 senti,

intressimäär 9,9% aastas, krediidikulukuse määr 20,12% aastas, igakuine osamakse 75

eurot 14 senti ja osamaksete arv 24 eurot. Viimase osamakse tähtpäev oli 10.12.2024.



23.01.2024 järelmaksulepingu muutmise lepingu. Järelmaksulepingu muutmise lepinguga

määrati, et kostja saab krediiti 1402 eurot 42 senti, lepingutasu 15 eurot, intressimäär

9,90% aastas, krediidikulukuse määr 20,08% aastas, igakuine osamakse suurus on 51

eurot 20 senti ning osamaksete arv on 36. Viimase osamakse tähtpäevaks märgiti

18.01.2027. Järelmaksulepingu muutmise lepingu sõlmimisest alates kannab

järelmaksuleping uut numbrit L89014966876.

Kostja rikkus krediidiandjaga sõlmitud järelmaksulepingust ja selle muutmise lepingust

tulenevaid kohustusi, kui jättis 18.02.2024, 18.03.2024, 18.04.2024 ja 18.05.2024 osamaksed

tähtaegselt tasumata. Krediidiandja saatis kostjale 06.05.2024 hoiatuse ning andis võla

tasumiseks täiendava tähtaja kuni 20.05.2024. Kostja tähtaegselt võlga ei tasunud. Krediidiandja

ütles 27.05.2024 järelmaksulepingu VÕS § 416 lg 1 kohaselt üles ning loovutas 28.05.2024 enda

järelmaksulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja andmetel on kostja seni

tasunud 254 eurot 3 senti. Hageja palub kostjalt VÕS §-de 195 ja 416 kohaselt välja mõista

põhivõla 1402 eurot 42 senti ja rahuldada kõrvalnõuded.

3. Tartu Maakohus võttis 28.10.2024 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21

päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus luges hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise

määruse kostjale TsMS § 317 kohaselt kättetoimetatuks 15.03.2025 teate avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded, olles eelnevalt ammendanud muud võimalused

hagimaterjalide kättetoimetamiseks (dtl 98–110). Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

4. Tartu Maakohus andis 23.04.2025 hagejale tähtaja nõude kujunemise täpsustamiseks. Kohus

selgitas, et hagejal tuleb selgelt välja tuua, kui suures summas ja millal on kostja lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks makseid teinud ja mille katteks on need arvestatud, teave ainult

põhinõude katteks tehtud tagasimaksete kohta ei ole piisav. Kohus selgitas hagejale ka seda, et

kohtu esialgsel hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning palus hagejal seetõttu määrata tagasimaksed uuesti VÕS § 4034 lg 4 kohaselt, arvestades

intressimäära muutust ja muude kulude vähendamist.

5. Hageja kordas 15.05.2025 esitatud vastuses juba hagis esitatud andmeid ning lisas tabelid,

mille oli varem esitanud hagiavalduse lisadena. Hageja märkis, et juhul, kui kohus leiab, et

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub ta kostjalt välja mõista

põhivõla 1121 eurot 52 senti, intressi 40 eurot 83 senti, lepingujärgse viivise 9,9% aastas

põhivõlalt alates 11.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni ning menetluskulud ja seadusjärgse

viivise neilt.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud

faktilised väited omaks võtnud.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Kohus teeb selles osas tagaseljaotsuse. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus TsMS § 407 lg 6 järgi sisulise otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ulatuses, milles on

põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. Kohus analüüsib eeltoodut arvestades järgnevalt üksnes asjaolusid ja tõendeid

osas, mis puudutavad menetluskulusid ning nõuet osas, milles hagi jääb rahuldamata.

7. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on leidnud, et kohus ei pea ega saagi

astuda n-ö krediidiandja rolli ja asuda krediiditoimiku pinnalt hindama tarbija

krediidivõimelisust, otsustama igaks laenujuhtumiks vajalike andmete sisu ja hulka ega hindama

või kontrollima laenuotsuse tulemust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

7.1. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, muuhulgas seda, kas krediidiandja on hinnanud

nõuetekohaselt tarbija krediidivõimelisust, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud,

et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest

imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

7.2. Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub

ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad.

Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus, ning õiguslikult

põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma

rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN,

p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).

8. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kohustatud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks omandama enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi

maksma, samuti peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust. Euroopa Kohtu sõnul on

sellise kohustuse eesmärk tagada, et krediidiandja ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega

annaks krediiti tarbijatele, kes ei ole krediidivõimelised, ning kaitsta tarbijat ülemäärase

võlgnevuse ja maksejõuetuse tekkimise ohu eest (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr

C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 20 ja 21).

8.1. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut,

teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju. Krediidiandja peab määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes

tarbija kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise

kohustuse suurusest. Krediidiandja peab lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

8.2. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbijalt teavet ja kasutama andmekogusid. Krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt ka tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt.

Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on

selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama,

et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga

tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas rikkus krediidiandja kostjaga järelmaksulepingut

sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohast hoolsust VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, kui jättis kostja kohustuste kohta

andmed kogumata ja analüüsimata.

9.1. Hageja on leidnud, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid

eeltoodud kohustusi nõuetekohaselt, kui ta kontrollis kostja krediidivõimelisust kostja

laenutaotlustel esitatud andmete, maksehäireregistrisse tehtud päringu ja Pensionikeskusest

kostja sissetulekute kohta saadud andmete põhjal. Hageja leidis, et kostja pangakonto väljavõtte

küsimine ei olnud vajalik, arvestades krediidi olemust, suurust ja kostjaga seotud asjaolusid oli

krediidiandjal võimalik veenduda kostja võimes krediiti teenindada.

9.2. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et hageja ei ole eeltoodud väiteid esitades

kooskõlas Riigikohtu juhistega tõendanud, et muu teave oli tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Kohus on seisukohal, et kostja

sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks ei ole piisav, kui lähtuda kostja esitatud andmetest

ning Pensionikeskuse ja maksehäireregistri vastustest, sest need ei võimalda hinnata kostja

kohustusi.

Kohus märgib lisaks, et hageja esitatud lisa 8 (dtl 56) ei ole asjakohane tõend tarbija

krediidivõimelisuse hindamise kohta, sest see kajastab järelmaksulepingu sõlmimisest oluliselt

hilisemal ajaperioodil olemas olnud nõudeid. Järelmaksuleping sõlmiti 28.11.2022, hagi lisa 8

kajastab perioodi alates 20.04.2023. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei tõendanud, et muu teave

oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja tema finantskohustustest ülevaate saamiseks piisav

ning krediidiandja ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet, on krediidiandja rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui jättis kostja krediidivõimelisuse tema muude

kohustuste osas nõuetekohase hoolsusega hindamata.

10. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja

hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Lepingu sõlmimise ajal 28.11.2022 oli

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 0%. Seega kostja ei pea

tasuma hagejale intressi. Järelmaksuleping oli sõlmitud tähtajaliselt, viimase osamakse tähtpäev

oli 10.12.2024 ja leping tuleb lugeda lõppenuks.

10.1. Hagiavalduse kohaselt sai kostja kaupade ostmiseks krediiti 1489 eurot. Hageja ei ole

esitanud kohtule selget vastust selle kohta, kui palju on kostja makseid teinud, vaid on üksnes

märkinud, et hageja on teinud põhinõude katteks tagasimakseid kokku 254 eurot 3 senti.

Hagiavalduse lisast 10 (dtl 74–76) nähtub, et kostja on tagasimakseid teinud kokku 384 eurot 35

senti.

Peaaegu samasugusele järeldusele on hageja jõudnud ka 15.05.2025 kohtule esitatud vastusele

lisatud ümberarvutuses (lisa 2, dtl 137–138). Ümberarvutusest võib järeldada, et hageja arvestuse

kohaselt on kostja teinud kokku tagasimakseid 384 eurot 49 senti. Kohus tuvastab, et kostja on

teinud kokku tagasimakseid 384 eurot 35 senti, lähtudes arvelduskonto väljavõttest, sest see

kajastab reaalseid makseid, ümberarvutuse lisa on andmete pinnalt hageja koostatud tabel.

10.2. Kuivõrd kostja on teinud tagasimakseid 384 eurot 35 senti, on põhjendatud hagi rahuldada

osaliselt ja mõista kostjalt VÕS § 4034 lg 7 arvestades hageja kasuks välja põhivõlg 1104 eurot

65 senti (1489 – 384,35) ning lepingujärgne viivis 9,9% põhivõlalt alates 11.10.2024 kuni

põhivõla tasumiseni.

Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid

tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Hageja nõue jääb

rahuldamata järgmistes osades:



põhivõlg 297 euro 77 sendi ulatuses ehk osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista

põhivõla 1104 eurot 65 senti ületavas osas (1402,42 – 1104,65),



intress 88 eurot 36 senti,



lepingutasu 15 eurot,



sissenõudmiskulud 50 eurot,



viivis 51 eurot 59 senti 28.05.2024–10.10.2024 eest.

11. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning

hageja menetluskuludest jääb 69% kostja kanda ja 31% hageja kanda.

12. Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Hageja on esitanud hagiavaldusega koos menetluskulude nimekirja (dtl

89), milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 842 eurot, mis hõlmab:



315 eurot riigilõiv (65 + 250)



20 eurot menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses



507 eurot õigusabikulud (3 × 169)

Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes kandnud menetluskulud seoses käesoleva

kohtuasjaga. Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

13. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja menetluskulude hulka kuulub riigilõiv 315 eurot (65 + 250) ja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise

kohustus tuleneb seadusest.

Hagejal on TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 järgi õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulude hüvitamiseks 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku

korral arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 järgi hagimenetluse kulude

hulka.

14. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja

vajalikud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel

kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast

ega hindama iga kuluartiklit eraldi.

Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma

eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale.

Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja

mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja

tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p

12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

15. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades

on põhjendatud ajakulu kaks tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr tüüphagi eest 100

eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot.

Kohus arvestab seejuures, et tegemist on tüüphagiga tarbijakrediidi kohta, tegemist ei olnud

keeruka vaidlusega ning põhjendatud ajakulu hõlmab täiendavate alusdokumentidega tutvumist

ja analüüsimist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja

komplekteerimist ning dokumentide esitamist kohtule.

16. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 535

eurot (km-ta) (riigilõiv 315 eurot + kiirmenetluse kulu 20 eurot + lepingulise esindaja kulu 200

eurot). Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10

mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Kuivõrd kostja kanda jäi 69% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 369 eurot 15 senti.

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni TsMS § 177 lg 4 kohaselt. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2

kohaselt tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin