3-24-708/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-708

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

eest hüvitise väljamõistmiseks seoses müraga kambris nr

3108

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2025. a

otsus muutmata.

2. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. september 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses sellega, et ligikaudu kolme nädala jooksul oli kaebaja kambris nr

3108 müra (undamine). Kaebaja ei saanud magada. Tegemist on piinamisega.

2. Vastustaja jättis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata 11. märtsi 2024. a otsusega nr

1-13/24/15-3. Vastustaja tuvastas kaebaja kambris madala vaevu kuuldava heli. Seda

tekitas ventilatsioonisüsteem, mis madala välistemperatuuri tõttu töötas aeglasel kiirusel.

Ventilatsiooni kiirust tõsteti ja heli kadus. Vastustaja ei ole tegutsenud õigusvastaselt ja

kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.

3. Kaebaja esitas 8. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule hiljem korduvalt täiendatud

kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 20 000 eurot hüvitamiseks, kuna pidi

taluma katkematut müra (undamist) elukambris. Heli ei saanud olla nõrgem kui 30 dB,

kuna kaebaja kuulis seda ka duši all olles ja ajal, mil kasutas kõrvatroppe tugevusega 34

dB. Kaebaja hinnangul on heli seostatav katusele paigaldatud päikesepaneelidega. Ei ole

usutav, et heli tekitas ventilatsioon.

4. Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et kaebaja paiknes kambris 3108 järjestikku ajavahemikul 27. septembrist

2023 kuni 9. jaanuarini 2024. Kaebaja ei ole tõendanud tervise kahjustamist, erinevaid

raviskeeme on kohaldatud talle ka varem.

Haldusteenistus käis kaebaja pöördumise järel kontrollimas kambrit 3108 ning leidis, et

mürahäiringu allikas oli ventilatsioonis, samas oli heli vaikne. Suurtes sundventilatsiooniga

hoonetes ei ole absoluutset vaikust võimalik tagada. Päikesepaneelide töö ei too iseenesest müra

kaasa ning kaebaja ei ole selgitanud, kuidas tema arvates said päikesepaneelid müra tekitada.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohus 28. märtsi 2025. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.

6. Halduskohus sedastas, et kaebaja taotleb vaimse tervise kahjustamise ja muude

kannatuste põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamist (dtl 6), ning tõlgendas kaebust nii,

et nõue ei ole piiratud üksnes tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamisega.

7. Kaebaja väidab kambris häiriva heli tekkimist 19. detsembril 2023. Kaebaja teavitas

suuliselt inspektor-kontaktisikut ning inspektor-kontaktisik korraldas kaebaja

ümberpaigutamise, mida tehti 9. jaanuaril 2024.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama

ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Ehitusseadustiku alusel

kehtestatud majandus- ja taristuministri määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 6

sätestab, et väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis

ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset. Sarnase piirmäära

statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele näeb ette ka

sotsiaalministri määrus „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

9. Mõõdistamist kaebaja väidetud heli esinemise ajal ei teostatud ja tagantjärele ei ole

seda võimalik teostada. Asja lahendamisel saab lähtuda üksnes sellest, kuivõrd usutavaks

saab hinnata poolte subjektiivset hinnangut heli tugevusele. Ei ole usutav, et heli tugevus

kaebaja kambris võis ületada normtasemeid. hindamisel tuleb aga arvesse võtta, et

kaebaja enda väitel on ta tundlik ja kergesti ärrituv inimene. Sel juhul võis kaebaja

subjektiivselt tajuda heli oluliselt tugevamana kui see tegelikult oli.

Pidevat ja ühtlast heli võivad põhimõtteliselt tekitada päikesepaneelide inverterid ehk alalisvoolu

vahelduvvooluks muundavad seadmed. Eluliselt ei ole usutav, et võimaliku inverterite tekitatud

heli tugevus kaebaja kambris oli tugev. Päikesepaneelid asuvad hoone välispinnal ja heli pidi

kambrisse jõudmiseks läbima hoone ehituslikud konstruktsioonid. Päikesepaneele kasutatakse

elamutel laialdaselt ning on üldiselt teada, et need ei põhjusta tavaliselt eluruumidesse kostvat

heli, mis igapäevases elus on häiriv.

Usutavam on vastustaja väide, et heli oli nõrk ja seda põhjustas külma ilma tõttu rakendunud

ventilatsiooni seadistus.

10. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks arstile kurtnud kambris esineva

häiriva heli või selle mõjude üle. Psühhiaater on täitnud kaebaja kohta ravipäevikut 30.

oktoobrist 2023 kuni 11. juunini 2024 (dtl 24-25, 105-106). Kaebaja kurtis arstile 29.

detsembril 2023, et ei saa magada ja on kergesti ärrituv. Kuid sarnased vaevused esinesid

ka pärast seda, kui kaebaja enam vaidluse all olevas kambris ei paiknenud.

Kaebaja raviskeemi muutmine ei tõenda, et heli tugevus kaebaja kambris ületas normtaset.

Kaebaja raviskeemi on muudetud ka varem ja hiljem.

11. Kui tõendatud ei ole müra normtaseme ületamine kaebaja kambris ja tõendatud ei ole

ka see, et arst oleks kaebaja terviseseisundist tingitud erivajaduse tõttu näidustanud

kaebajale tavapärastest erinevad kinnipidamistingimused, siis puudub vastustaja

õigusvastane tegevus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

12. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et ei saanud vastustajalt vastust oma pöördumisele müra

kohta, vastustaja esitatud vastusel puudub kaebaja allkiri. Vastustaja väide, et müra põhjustas

ventilatsioonisüsteem ja selle reguleerimisel müra kadus, on ka sisuliselt vale, kuna sel juhul

puudunuks vajadus kaebaja ümberpaigutamiseks.

Müra tõttu kaebaja ärritus kordades kiiremini kui tavaliselt. Ja kogu see stress viis kaebaja

viimase piirini, kus hakkas lõhkuma, et saada sellest kambrist ära.

Halduskohus toob välja, et kaebaja võis tajuda heli olulisemalt tugevamana. Kas heli tajumine

tugevamana ei kahjusta siis inimese tervist?

Kui katusele on paigaldatud päikesepaneelid mille inverterid teevad heli alalisvoolu

vahelduvvooluks muundamisel, siis kandub ka see undamise heli edasi ja on küllaltki tugev.

Kui tervisekaardis ei ole näha kurtmist kambris esineva häiriva heli osas, siis ei saa välistada, et

isegi kui kaebaja ka mainis mõnele arstile, seda, siis ei pruugitud seda kirja panna. Kui muudeti

raviskeemi ja suurendati ravimidoosi siis tehti seda ka põhjusega.

13. Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja

palub jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab

põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

15. Kaebaja leiab apellatsioonimenetluses jätkuvalt, et 2023. aasta detsembris ja 2024.

aasta jaanuaris vastustaja tegevuse tõttu oli kaebaja kambris häiriv kestev müra

(undamine), mis oluliselt häiris kaebaja und ja põhjustas kaebaja vaimse tervise

halvenemise. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatu on piisav vangla õigusvastase

tegevuse tõendamiseks.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

16. Kaebaja hinnangul tõendavad vaidlusalusel ajal lubamatult valju müra esinemist

Tartu Vangla kambris nr 3108 kaebaja terviseseisundi halvenemine unepuuduse tõttu

(seda kinnitab raviskeemi muutmine), kaebaja ümberpaigutamine teise kambrisse ning, et

halduskohus möönis päikesepaneelide inverteeri poolt müra tekitamise võimalust ning

sedagi, et kaebaja võis tajuda müra valjemana kui teised isikud.

17. Halduskohus tuvastas, et kaebaja paiknes kambris nr 3108 kuni 9. jaanuarini 2024

ning väidab häiriva heli esinemist alates 19. detsembril 2023, seostades seda eluhoone

katusele päikesepaneelide paigutamisega. Apellatsioonkaebuses kaebaja ei sea toodud

asjaolusid kahtluse alla. Seetõttu lähtub ringkonnakohus neist asjaoludest

apellatsioonkaebuse lahendamisel.

18. Halduskohus osutas asjakohaselt, et kuigi kaebaja viibis vaidlusalusel ajal korduvalt

meditsiinitöötaja vastuvõtul, ei kajasta kaebaja meditsiinikaardi väljavõte kaebusi

kambris oleva müra. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus

müra väidetavalt häiris oluliselt kaebaja und ning viis stressitaseme ja ärrituvuse

suurenemiseni, mis nõudis ravimiannuste suurendamist, jätnuks kaebaja selle asjaolu

meditsiinitöötajale avaldamata. Samuti on raske näha põhjust, miks pidanuks

meditsiinitöötaja jätma meditsiinikaardile märkimata kaebuse unehäirete põhjuse kohta,

kui kaebaja selle esitanuks. Seega lubab meditsiinikaardil teabe puudumine järeldada, et

kaebaja unehäiretega seoses müra üle ei kaevanud ning vastavalt võimalikud unehäired ei

olnud ebatavalised kaebaja jaoks või ei tajunud kaebaja ise nende põhjusena nüüd

kohtumenetluses väidetud müra.

Raviskeemi muutmine võib küll näidata, et varem kasutatud ravimid ja nende annused ei olnud

(enam) sobivad või piisavad kaebaja terviseseisundi hoidmiseks või parandamiseks. Samas ei

järeldu raviskeemi muutmisest siiski, et muutmise põhjuseks oli just kaebaja väidetud müra

ebasoovitav mõju kaebajale, seda eriti olukorras, kus sellist seost meditsiinikaardilt ei nähtu.

Vastustaja ja halduskohus on asjakohaselt esile toonud sellegi, et kaebaja raviskeemi on

muudetud nii enne kui pärast vaidlusalust perioodi. Samuti on kaebaja kaevanud ärrituvuse üle

korduvalt varem kui ka hiljem. Seega on ilmne, et muudatusi kaebaja raviskeemis on tehtud

perioodidel, mis ei ole seostatavad müraga kaebaja kambris. Seetõttu ei saa ainuüksi raviskeemi

muutmise faktist järeldada mürahäiringu esinemist.

19. Oluline on siinkohal seegi, et kaebaja ärrituse ja selle avaldumise kohta vägivallana ei

ole andmeid vaidlusalusel ajal s.o 19. detsembrist 2023 kuni 9. jaanuarini 2024. Küll on

kaebaja ärrituvus vallandunud vägivallana kambri sisustuse suhtes näiteks 16. ja 31.

jaanuaril 2024 (dtl 110, 111), s.o vastavalt nädal ja kolm nädalat pärast kaebaja

ümberpaigutamist kambrisse nr 3090, kus kaebaja enda kinnitusel ei olnud häirivat müra.

Nende intsidentide toimumise ajaks ei saanud müra häirida kaebaja und. Ometi avaldus

kaebaja ärritus ägedamalt, kui väidetava mürahäiringu mõju ajal. See asjaolu seab

kahtluse alla nii kaebaja väite võimaliku mürahäiringu tegelikust mõjust kaebajale.

20. Vastuseks kaebaja 9. jaanuari 2024 kahjunõudele selgitas vastustaja 24. jaanuaril

2024 (dtl 34), et kaebaja kambri kontrollimisel tuvastati tõesti vaevukuuldav heli, mis

seostati ventilatsioonisüsteemi tööga aeglasel kiirusel. Ventilatsioonisüsteemi kiiruse

tõstmise tulemusel heli kadus.

Kaebaja paigutati ümber teise kambrisse samuti 9. jaanuaril 2024.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eelnevast, et kaebaja paigutati esmalt teise kambrisse ja alles

seejärel selgitati välja müra olemasolu ja selle põhjus. Seega ei sõltunud kaebaja

ümberpaigutamine sellest, kas vastustajal õnnestus müra põhjus välja selgitada ja müra

kõrvaldada. Seetõttu ei kinnita kaebaja ümberpaigutamine nagu olnuks müra kambris lubamatult

vali ja vastustajal ei õnnestunudki seda kõrvaldada; või, et müra põhjus oli päikesepaneelide töö,

mitte ventilatsioonisüsteemi töötamine aeglasel kiirusel.

21. Siinjuures ei ole asjakohane kaebaja väide, et vastustaja vastust müra kohta ei ole

talle teatavaks tehtud. Isegi, kui vastustaja jättis vastuse kaebajale teatavaks tegemata, ei

muuda see asja lahendamist. Ka selles olukorras ei saa väita, et vastustaja kontrollis

kaebaja kambris mürahäiringut enne 9. jaanuari 2024 ning kaebaja ümberpaigutamise

põhjuseks oli olulise mürahäiringu tuvastamine, mida vastustaja ei suutnud kõrvaldada.

Tähelepanuväärne on hoopis see, et kuigi kaebaja väidab teda oluliselt häirinud müra esinemist

kambris juba alates 19. detsembrist 2023 puuduvad andmed, et kaebaja oleks sellest probleemist

vastustajale kirjalikult märku andnud. Isegi kui, kaebaja esmalt püüdis lahendada probleemi

suuliselt valvuri või kontaktisikuga suheldes, pidi kaebajal siiski kiiresti selguma, et sel viisil

häiringu mõjust pääsemine ei õnnestu. Seetõttu esmase kirjaliku pöördumisena kahjunõude

esitamine ümberpaigutamisega samal päeval viitab pigem sellele, et kaebaja huvi oligi eelkõige

rahalise nõude esitamine vastustajale mitte niivõrd häiringu võimalikult kiire lõpetamine.

22. Lubamatut mürahäiringut ei saa järeldada sellestki, et kaebaja on helide suhtes

tundlik. Seda mitte ka olukorras, kus vastustaja tuvastas kambris vaikse undava heli ja

halduskohus möönis päikesepaneelide inverteri poolt heli tekitamise võimalust.

Halduskohus põhjendatult leidis, et mürataseme hindamisel on asjakohased eluruumides lubatud

müra piirnormid ja tehnoseadmete töötamisel lubatud müra piirnormid. Vaidlust ei ole selles, et

müra helitugevust kambris ei ole mõõdetud ning vaidluse lahendamise ajal saab kohus hinnata

müra helitugevust üksnes kaudselt. Halduskohtu menetluses ega ka menetluses ringkonnakohtus

ei ole ilmnenud asjaolusid või tõendeid, mille põhjal võiks jaatada tõenäosust, et müra

helitugevus ületas piirnormi 30dB. Pigem ilmneb apellatsioonkaebusest, et kaebaja nõustub

halduskohtu selgitusega, et müra, mis kaebaja kambrisse kostis ei olnud objektiivselt kuigi vali,

kuid kaebaja oma tundlikkuse tõttu võis tajuda seda häirivana. Kaebaja tundlikkus helide suhtes

ei ole asjaolu, millega vastustaja saanuks arvestada kaebaja vanglasisesel paigutamisel olukorras,

kus arst ei olnud sedastanud kaebaja tervisega seotud erivajadust ega kohustanud seega

vastustajat võtma täiendavaid meetmeid müra vältimiseks kaebaja kambris. Liiati ilmneb

vastustaja tegevusest, et probleemi ilmnemisel vastustaja leidis võimaluse kaebaja olukorra

leevendamiseks paigutades ta ümber teise kambrisse.

23. Kokkuvõttes tuleb seega nõustuda halduskohtu järeldusega, et kaebuses väidetud

vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus ei ole tõendatud. Halduskohus

põhjendatult jättis rahuldamata kaebaja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. RVastS

§ 7 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi nõutav kahju hüvitamise nõude eeldus – vastustaja õigusvastane

tegevus – ei ole täidetud. Seetõttu ei saa kaebaja nõuet rahuldada.

Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

24. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

25. Kaebaja terviseandmete kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)