2-24-129672/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-129672

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-129672

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.M.-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6811,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479;

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-

post: XXX).

Kostja: K.M. (isikukood: XXX, e-post: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi K.M.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista K.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus kokku 6121,37

eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 3989 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest

seisuga 27.08.2025 summas 2082,37 eurot ja võla sissenõudmiskulust 50 eurot.

3. Välja mõista K.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 40% aastas arvestatuna

põhivõlgnevuselt alates 28.08.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud 90% ulatuses K.M.-i kanda ja 10% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

5. Välja mõista K.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 1080 eurot.

6. Välja mõista K.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 21-30, 191-200).

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.10.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse,

milles palub K.M.-ilt (kostja) välja mõista põhivõlg 3989 eurot, intress 466,67 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 710,61 eurot ning edaspidi

viivised 40% aastas alates 18.10.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja

krediidikontolepingu nr KK3960990 ja muutmise kokkulepped. Lepingu alusel võimaldati

kostjale krediiti 5000 eurot, krediidi kulukuse määr on 48,08%. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 15.12.2023

lepingu ülesütlemise teate, milles anti vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud luges

esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 30.12.2023. Esialgne võlausaldaja loovutas

03.01.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tagastamata krediit 5000 eurot. Põhivõlgnevus on alates 15.10.2023 kuni 15.12.2023.

3. Kostja on pärast lepingu lõppemist tasunud hagejale 1011 eurot, mille hageja arvestab

põhiosa katteks. Seega on põhivõlg 3989 eurot.

4. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40% aastas ja 0,11% päevas. Kostjal on

intressi võlgnevus alates 15.10.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 15.12.2023 osamakseni

summas 466,67 eurot.

5. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ning

lepingu üldtingimuste p-st 5.3. Sissenõudmisega seotud kulud on 50 eurot, mis koosnevad

tasuliste kirjade saatmisest ja muudest kuludest.

6. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 3989 eurolt viimase laekumise järgnevast

päevast alates s.o 08.05.2024 kuni hagi esitamiseni 17.10.2024 aastase intressi määraga

võrdses viivisemääras s.o 40% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113

lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud

viivis 710,61 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist lepingujärgses määras kuni

kohustuse täitmiseni.

7. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise järgmise osas, et kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud taotluses märgitud

teavet, kontrollis avalike andmebaase. Laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto

väljavõtet ja saanud teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 2038,49 eurot ning

väljaminekud 652,87 eurot, millele on lisatud majapidamiskulud 300 eurot. Laenuandja on

arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (53,33 eurot) tuludest maha ning

teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1032,29 eurot. Arvestades laenusummat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse

täitmine kostjale jõukohane. täitmist

8. Hageja on seisukohal, et on tõendanud laenuandja kohustuse. Krediidiandjatele ei ole

sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu

on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), seega lähtuti sellel ajal

kehtinud laenude väljastamisel printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui

igakuised kohustused. Krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid maksehäireid polnud.

Endine võlausaldaja nõudis kostjalt enne lepingu sõlmimist mh andmeid kõikide

sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta, millised andmed kostja ka esitas.

9. Hageja täidab kohtunõude ja esitab VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse ning juhul kui

kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal

tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 3989 eurot (5000-1011) ning viivis alates

08.05.2024 lepingu intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas.

10. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ning soovis uut maksegraafikut.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

12. Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu, millest

nähtuvalt võimaldati kostjale 07.07.2023 lepingu nr KK3960990 (dtl 31) alusel tähtajatult

laenu limiidiga 1000 eurot, mida muudeti 10.07.2023 (dtl 35) lepinguga ja suurendati 2000

euroni ning 31.07.2023 lepinguga (dtl 39) suurendati 5000 euroni. Lepingute järgi pidi

kostja maksma igakuiselt 15. kuupäevaks minimaalse põhiosa makse, mille suurus oli 2%

krediidilimiidi summast, minimaalset 20 eurot.

13. Poolte vahel sõlmitud krediidikonto leping ja selle muutmise kokkulepped on

tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi.

14. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

15. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

16. Lepingu ja selle muutmise kokkulepete krediidikulukuse määr oli 48.08% aastas ning nende

sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2023

seisuga 16,72% aastas. Seega ei ületanud lepingus ja muutmise kokkulepetes märgitud

krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3

järgi tühised.

17. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

18. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse

hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada.

19. Hageja on kohtule esitanud laenutaotlused, millest nähtuvalt on kostja avaldanud 07.07.2023

(dtl 53, 201) oma töötasu suuruseks 1500 ja 2000 eurot, finantskohustuse suuruseks

(tarbimislaenud) 500 ja 600 eurot ning majapidamiskuludeks 50 eurot. Laenulimiidi

suurendamisel on kostja 10.07.2023 taotluses (dtl 205) avaldanud oma töötasu suuruseks

2038,49 eurot, finantskohustuse suuruseks kokku 652,87 eurot (3 tarbimislaenu) ja

majapidamiskuludeks 50 eurot ning 31.07.2023 taotluses (dtl 209) on kostja oma töötasu

suuruseks märkinud 2000 eurot, tarbimislaenudeks 600 eurot ja majapidamiskuludeks 50

eurot.

20. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

21. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja enne lepingu sõlmimist ja krediidi suurendamist

analüüsinud automatiseeritud konto väljavõtte (dtl 64-115) ja kostja Revolut panga

väljavõtte (dtl 214-224) alusel kostja sissetulekute ja kohustuste suurust ning laenuotsuse

tegemisel teinud ka päringud creditinfo.ee, taust.ee ja ametlike teadaannete süsteemi.

22. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

(sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-169-13, p 21).

23. Kuigi formaalselt on laenuandja laenutaotluse saamisel ja krediidi suurendamisel kogunud

kostja krediidivõime teadasaamise kohta andmeid ja neid ka automatiseeritult analüüsinud,

ei ole kohtu hinnangul tehtud seda piisava põhjalikkusega ega teostatud andmete sisulist

kontrolli, et veenduda kostja tegelikus krediidivõimelisuses. Kogutud andmetest ja

automatiseeritud kujul loodud kostja konto väljavõttest nähtuvalt on kostjale tehtud palga

selgitusega ülekandeid, mis viitavad töötasule oluliselt väiksemas summas, mis hageja on

arvestanud. Ilmselt on hageja arvestanud sissetulekute hulka kõik kostja kontole laekuvad

summad arvestamata seejuures nende päritolu. Erinevatelt eraisikutelt saadud summasid ei

ole õige arvestada püsiva sissetuleku hulka, kuna ei ole selge, mis põhjusel need on tehtud.

Kostja laenu taotlemisel ja krediidi suurendamisel toonud välja, et tal on võetud mitmest

erinevast kohast teisigi tarbimislaene, mille pinnalt võib tekkida kahtlus, et kostja võib

vajada laenuraha oma igapäevaste baasvajaduste rahuldamiseks sh võetud laenude

tagasimaksmiseks.

24. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Hageja ei ole piisaval määral kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute (mis allikatest need pärinevad) ja kohustuste ning majandamiskulude kohta.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja

sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab

tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda

igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms).

25. Asjaolu, et krediidiandja on teinud päringud riiklikesse registritesse ning küsinud ise kostja

kodupangast konto väljavõtet, ei tähenda veel, et krediidivõime hindamiseks on piisavalt

tehtud. Asjaolu, et kostja on ühe kuu vältel krediidi summat suurendanud 1000 eurolt 5000

eurole viidates, et laenu eesmärgiks on igapäevaste kulude katmine annab aluse kahelda

tema krediidivõimes. Seega ei ole esitatud andmetele tuginedes võimalik järeldada, et kostja

tegelik krediidivõime oleks enne lepingu sõlmimist ja krediidilimiidi suurendamist kindlaks

tehtud. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt

hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud

andmete vahel), peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kohtule

esitatud tõenditest ei nähtu, et seda oleks tehtud.

26. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

27. Hageja on esitanud kohtule 05.08.2025 VÕS § 403⁴ lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui

kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostjale on

ümberarvestus kätte toimetatud 13.08.2023. Ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud

hagejale pärast lepingu ülesütlemist makseid kokku 1011 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa

katteks.

28. Hageja on esitanud kostjale 01.10.2023, 01.11.2023, 01.12.2023 ja 01.01.2024

makseteatised (dtl 116-119), mille osamaksed koosnesid põhiosast ja intressist. Kuivõrd

kostjal oli tasumata vähemalt kolme kuu osamaksed s.t alates 15.10.2023 kuni 15.12.2023,

saatis hageja kostjale 15.12.2023 teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 48), milles anti

kostjale täiendav tähtaeg s.o hiljemalt 29.12.2023 osamaksete tasumiseks. Teates hoiatati

kostjat, et juhul kui ta võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasu, loeb võlausaldaja

lepingu lõppenuks alates 30.12.2023 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies

ulatuses. Seega oli hagejal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigus leping üles öelda 30.12.2023 ning

nõuda kogu võlgnevuse tasumist. Seega on kogu lepingust tulenev põhiosa laenu jääk

muutunud sissenõutavaks.

29. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on esialgne võlausaldaja teinud kostja

kontole krediidilepingu alusel kokku kolm ülekannet, 07.07.2023 summas 1000 eurot,

10.07.2023 summas 1000 eurot ja 31.07.2023 summas 5000 eurot (dtl 226-228). Lepingu

kehtivuse ajal kostja tagasimakseid ei teinud (dtl 229). Hagist nähtuvalt on kostja tasunud

hagejale pärast lepingu lõppemist 1011 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks.

Seega on kostjal kohustus tagastada hagejale krediidi põhiosana 3989 eurot (5000-1011).

Kuivõrd seadusjärgset intressiarvestust hageja ümberarvestuses esitanud ei ole, jääb hageja

lepingujärgne intressinõue rahuldamata.

30. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

31. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1

ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist

lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr

3-2-1-120-08, p 12).

32. Hageja nõuab viivist intressimääraga samas suuruses, mis lepingu järgi on 40% aastas ning

juhul kui kohus tuvastab vastustundliku laenamise rikkumise, siis nõuab hageja viivist

võlgnevatavalt summalt alates 08.05.2024. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on

põhjendatud. Seega on viivis 08.05.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o 27.08.2025 kokku

2082,37 eurot ning edaspidi tuleb kostjal tasuda viivist alates otsuse tegemisest s.o

28.08.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

33. Hageja on esitanud sissenõudekulude hüvitamise nõude VÕS § 1132 lg 2 alusel summas 50

eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostja e-postile saatnud võlateatise 12.01.2024

(dtl 120-122) ja maksemeeldetuletused 12.04.2024 (dtl 123-125) ja 06.05.2024 (dtl 126-

128) võlgnevuse kohta.

34. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist

sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja poolt välja toodud asjaolude

kohaselt kostja lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid ei teinud ning lepingu ülesütlemine oli

kehtiv. Seega oli võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine põhjendatud ning hageja

sissenõudmiskulude nõue 50 eurot on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja põhjendatud.

35. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus 3989 eurot, viivis ajavahemiku 08.05.2024 kuni 27.08.2025

eest summas 2082,37 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja edaspidi viivis 40% aastas

arvestatuna põhivõlgnevuse jäägilt alates 28.08.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

MENETLUSKULUD

36. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

90% ulatuses kostja kanda ning 10% ulatuses hageja kanda.

37. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

38. Hageja menetluskulud on kokku 1495 eurot, millest riigilõiv on 630 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 865 eurot (ilma käibemaksuta) sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot.

39. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 6811,88 eurot tasuda riigilõivu 630 eurot. Arvestades hagi

osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja

poolt hüvitamisele.

40. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

41. Hageja esindaja vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning on osutanud

kohtumenetluses õigusabi 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta).

42. Arvestades, et kohtupraktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu, milleks on

180 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et hageja esindaja (juristi)

tunnitasu 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on käesoleva vaidluse sisu arvestades

põhjendamatult kõrge, mistõttu peab kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 110

eurot ilma käibemaksuta.

43. Arvestades nõude sisu ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise

esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas

märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega

tutvumiseks ja hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele seisukoha

esitamiseks, lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ning

ümberarvestuse esitamiseks on põhjendatud kokku 5 tunni ulatuses s.o summas 550 eurot (5

x 110). Hageja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud

hüvitamisele ilma käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on TsMS § 4842

alusel põhjendatud.

44. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud 1080 eurot (1200 eurost 90%).

45. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik