2-24-145991/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2025, Tallinn

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

Tsiviilasja number

2-24-145991

Tsiviilasi

B2 Impact Oü hagi Xi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

409,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anzhela Ternikova

Kostja: X (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja ESTO AS ja kostja vahel 20.02.2024 sõlmitud

krediidilepingust nr 689720809818 tulenev põhivõlg 239,12 eurot, viivised perioodi

16.02.2025 - 28.08.2025 eest 13,78 eurot ja viivis põhivõlalt alates 29.08.2025 kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem

kui 14,90% aastas, 0,0414% päevas.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 49,83 euro ulatuses, intressinõue 26,42 eurot,

haldustasunõue 23,40 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise nõue 25 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõue 13,54 eurot.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 07.02.2025 hagi ja 28.02.2025 täiendatud hagi kostja vastu

järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja ESTO AS ja kostja vahel 20.02.2024 sõlmitud

krediidilepingust nr #689720809818 tulenev põhivõlgnevus 288,95 eurot, intress 26,42 eurot,

haldustasu 23,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 13,54 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (288,95 eurot) alates 01.02.2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.3. välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulu 25 eurot.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohta on hageja esitanud järgmised väited.

2.1. Kostja sõlmis 20.02.2024 ESTO AS-ga (krediidiandja) krediidilepingu nr #689720809818,

mille järgi on kostja sai väikelaenu 500 eurot ning krediidiandja tegi ülekande kostja kontole

kokku 500 eurot. Leping allkirjastatakse kliendi poolt. Lepingudokumendid on edastatud kostja

enda poolt taotluses märgitud e-posti aadressile lepingu sõlmimise järgselt. Muuhulgas on

lepingu teave kostjale kättesaadav ESTO.ee iseteeninduskeskkonnas.

Väikelaenulepingus on sätestatud, et tasumisele kuulub 12 osamakset suurusega 51,79 eurot.

Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 14,90% aastas (vt. tingimused ja tarbijakrediidi

teabeleht p. 3 „krediidiga seotud kulud“). Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemääraks on

intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8% (sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem

(vt. tarbijakrediidi teabeleht p. 3 „maksetega hilinemisega kaasnevad viivised“). Kõrgem on

lepingust tulenev viivisemäär, seega hageja lähtub sellest.

Krediidilepingu nr #689720809818 krediidi kulukuse määr on 51,38 % aastas. Arvutamisel on

eeldatud, et krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest (VÕS §

4061 lg 4 p 1); kasutusse võetud krediit (s.t. krediidi põhiosa) makstakse tagasi 60 võrdse

tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi

kasutusse võtmisest (VÕS § 4061 lg 4 p 2); nimetatud võrdsed ajavahemikud ehk kuud on

pikkusega 30,41666 päeva (ehk 365/12) ka juhul, kui tegemist on liigaastaga (rahandusministri

määruse nr 51 § 3 lg 3); intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt

kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma

tagasimaksetega.

2.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised väited.

Krediidiliini taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel

www.esto.ee. Kostja esitas enda andmed (nimi, isikukood, e-postiaadress, telefoninumber,

aadress, konto nr, customer occupation and risk: private sector worker). Taotluse esitamisel,

teatas kostja, et tema on erasektori töötaja ning kostjal on regulaarne sissetulek.

Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut

ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms).

Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 1300 EUR, kuid

krediidiotsuse tegemisel on lähtutud EMTA sissetulekust ehk 1028.21 EUR (4 kuu min

sissetulek). Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja

majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 200 EUR ja

majapidamiskulud 200 EUR (krediidiandja kohaldas 304 EUR). Päringud teostati ka

creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud

info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Muuhulgas teatas kostja, et tema

kohustused igakuiselt on 400 eurot. Krediidiandja kohaldas sisereeglites kehtestatud metoodikast

tulenevalt kohustusteks 504 eurot.

2.3. Kokku krediidiandja väljastas laenu kostjale 500 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku

260,88 eurot, sealhulgas põhiosa katteks 211,05 eurot, intresside katteks 22,03 eurot,

haldustasude katteks 7,80 eurot ja meeldetuletustasude katteks 20 eurot.

Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega 15.10.2024 seisuga: 01.06.2024, 01.07.2024, 01.08.2024, 01.09.2024, 01.10.2024.

Krediidiandja saatis 01.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate (lisa 4). Krediidiandja andis

kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 15.10.2024. Siiski

kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud

krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja saatis 14.10.2024 kostjale

lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 15.10.2024 (lisa 5). Kostja e-posti

aadressiks oli märgitud xxx, krediidiandja edastas lepingu ülesütlemise teate kostja poolt antud

e-postiaadressile.

2.4. Kostja sai krediiti 500 eurot ja tegi tagasimakseid, millest krediidiandja arvestas põhiosa

katteks 211.05 eurot. Seega kokku kostjale kasutusse antud põhiosa summast on tagasi tasumata

288,95 eurot.

Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 288,95 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi.

Laenu väljamaksmisele järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni on kogunenud intress on

48,45 eurot. Kostja tehtud tagasimaksetest arvestas krediidiandja intressi katteks 22,03 eurot.

Arvutus: 48,45-22,03=26,42 eurot. Maksegraafiku kohaselt intressi summa, mis kuulus

tasumisele, on kokku 65,13 eurot. Kui sellest summalt arvestada maha kostja poolt tehtud

tagasimaksed, mis olid krediidiandja poolt arvestatud intresside katteks 65,13-22,03=43,10 eurot

on summa, mida pidi tasuma seisuga 15.10.2024 kostja. Hageja esitab antud arvutustest

väiksema intressi nõude ehk summas 26,42 eurot.

2.5. Lepinguga oli kokkulepitud kontohaldustasus 3.90. Perioodil 20.02.2024 kuni lepingu

ülesütlemiseni 15.10.2024 kogunes haldustasu 3,90*8 kuud=31,20 eurot. Kostja tegi

tagasimakseid, millest arvestas krediidiandja haldustasude katteks 7,80. Seega tasumata

haldustasu arvutus on järgmine: 31,20-7,80=23,40 eurot. Hageja arvestab viivist alates

laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.10.2024 lepingus sätestatud intressimääras.

2.6. Maksetega hilinemisega kaasnevad viivised. Viivisemääraks on intressimäär või Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimis -operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8% (sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem).

2.7. Tarbijakrediidi teabelehes punktis 3 (maksetega hilinemisega kaasnevad kulud) on välja

toodud, et maksete tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude

sissenõudmiskulude hüvitamist kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Kuivõrd

kostja põhivõlgnevus on 288,95 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt maksimaalselt 30 eurot.

Hageja on saatnud kostjale võlateatised kostja e-posti aadressile. Lähtudes eeltoodud selgitustest

kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: 1) nõudekiri 04.11.2024– 15€; 2) pretensioon

18.11.2024 –5€; 3) hagihoiatus 05.12.2024 – 5€. Kokku: 25 eurot.

2.8. Antud olukorras krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust

tulenevad õigused on loovutatud hagejale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise

määruses. Selgitamiskohustust täitis kohus üksikasjalikult menetlusse võtmise määruses (dtl

145-152) ning eraldi veel ka 31.07 kirjaga (dtl 154). Kohus määras lõpptähtaja dokumentide

esitamiseks ning teatas otsuse kuulutamise aja.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Hageja on kohtule esitanud Esto väikelaenulepingu nr 689720809818 (dtl 45), mille kostja

on digiallkirjastanud 20.02.2024. Digiallkirja konteineris on väikelaenuleping, maksegraafik ja

Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht.

Hageja on seega tõendanud, et kostja on teinud tahteavalduse lepingute sõlmimiseks. Leping

sisaldas seadusega nõutud andmeid.

Lepingus on märgitud, et krediidi kulukuse määr on 51,38% aastas ning teabelehes selle

arvutamise eeldused: krediidisumma 500 EUR, aastane intressimäär 14.90%, lepingu haldustasu

3.90 EUR kuus, ühekordne lepingutasu 0.00 EUR. Kohus kontrollis maksegraafikus toodud

maksete alusel (maksegraafikus sisaldus ka igakuine haldustasu), et krediidi kulukuse määr on

arvutatud õigesti ning see ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud krediidi kulukuse

maksimaalset määra, mis oli 52,08%.

Hageja on esitanud tõendina maksekorralduse (dtl 50) 500 euro kostjale välja maksmise kohta.

5. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis 2.2.

välja toodud väited. Ühtegi tõendit nende väidete tõendamiseks hageja esitanud ei ole. Hageja

esitatust selgub, et kostja konto väljavõtet enne laenu andmist ei kogutud.

Kohus juhtis sellele hageja tähelepanu ning selgitas, et selleks, et kohtul oleks võimalik nõue

mingis ulatuses siiski rahuldada, tuleks hagejal esitada VÕS § 4034 lg 7 kohane nõude

ümberarvestus. Ning et kui hageja soovib ümberarvestuse korral ka seadusjärgset intressi, tuleb

ka tagasimaksed uuesti määrata. Tagasimaksete uuesti määramisel peab samaks jääma

lepingujärgne tagasimaksete arv ja kuupäevad. Lepingujärgseid tasusid (haldustasu) kostja ei

võlgne. Tagasimaksed tuleb uuesti määrata ka juhul, kui hageja soovib jätkuvalt tugineda

lepingu erakorralisele lõppemisele üles ütlemisega. Sel juhul tuleb kõik kostja poolt tasutu

arvestada uuesti määratud tagasimaksete katteks ning hinnata, kas kostja oleks ka sel juhul üles

ütlemise ajal viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega.

Hageja vastas, et krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid ja väljaminekuid piisaval määral

ning VÕS § 4034 lg 7 kohast ümberarvestust ei esitanud ega määranud tagasimakseid uuesti.

5.3. Hageja ei ole seega tõendanud ühtegi väidet vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise

kohta. Ning isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, siis Eestis ei ole võimalik kontrollida

ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks

tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta.

Riigikohus on 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et

üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Sellele vaatamata andis krediidiandja 2024. a veebruaris, ca 2,5 kuud peale eelviidatud

Riigikohtu lahendit, kostjale laenu ilma kostja konto väljavõtet kogumata. Hageja ei ole ka esile

toonud, et krediidiandja oleks kostja igakuiseid majandamiskulusid kontrollinud ega ka kogunud

andmeid kostja ülalpeetavate kohta. Seega sisuliselt andis krediidiandja kostjale laenu

sissetuleku numbri põhjal, jättes kontrollimata kõik muud asjaolud. Ilmselgelt ei olnud

krediidiandja kogutud teave piisav, mis õigustanuks konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus on

seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja siiski nõuda tagasi

põhivõlga. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne kostja muid tasusid, sh lepingutasu ja

haldustasusid. Sellest tulenevalt jääb haldustasude nõue ning lepingus toodud intressimäära

alusel esitatud intressinõue rahuldamata.

Lepingu järgi tuli laen tagastada 15.02.2025. Seega on laenu tagastamise tähtaeg möödunud ja

tagastamata laenusumma tasumise nõue muutunud sissenõutavaks. Kohus saab ise arvestada

kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks. Kuivõrd hageja ei teinud toiminguid, mis oleksid

eelduseks seadusjärgse intressi välja mõistmiseks, ei saa kohus välja mõista seadusjärgset

intressi.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja §

4034 lg 7 alusel välja tagastamata laenusumma 239,12 eurot (välja makstud laen 500 miinus kõik

tagasimaksed 260,88 eurot).

6.2. Hagis on hageja arvestanud viivist laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

16.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.02.2025 kokku 13,54 eurot.

VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse korral tuleb uuesti määratud tagasimaksete alusel

hinnata, kas lepingut saab kehtivalt üles öelduks lugeda. Ehk kas lepingu üles ütlemise ajal oli

kostja ümberarvestuse kohaselt, arvestades kostja poolt tasutud summad uue maksegraafiku

järgsete maksete katteks, oli kostja viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega.

Kuivõrd hageja ei teinud toiminguid, mis oleksid eelduseks üles ütlemise kehtivuse hindamiseks,

ei saa kohus arvestada viivist väidetud lepingu üles ütlemisest, sest pole võimalik hinnata üles

ütlemise eelduste täidetust nõude ümberarvestuse korral (see eeldanuks tagasimaksete uuesti

määramist, nagu kohus hagejale ka selgitas).

Küll aga saab viivise välja mõista alates laenu tagastamise lõpptähtaja möödumisest, s.o alates

16.02.2025. Seega jääb hagist hagi esitamise seisuga (hagi esitati 07.02.2025) esitatud

sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldamata.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda

sissenõutavalt summalt viivist, ent kohtu hinnangul tuleb viivist sellises olukorras arvestada

analoogselt VÕS § 4034 lg 7 regulatsiooniga seadusjärgses viivise määras tingimusel, et see ei

ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Õigust kohaldab kohus ise, seega rahuldab

kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 alusel ning mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses

määras, ent mitte rohkem kui 14,90% aastas, 0,0414% päevas, põhivõlalt alates 16.02.2025.

Kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 13,78 eurot.

6.3. Hageja nõuab peale lepingu üles ütlemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Samas

ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks järeldada, et üles ütlemine oleks

olnud kehtiv ka nõude ümberarvestuse korral ja et seega tehti kulud peale lepingu lõppemist.

Samuti ei ole hageja esile toonud, et ka nõude ümberarvestuse korral oleks kostjal

sissenõudmiskulude tekkimise ajal olnud tekkinud võlg. Hageja väidetud meeldetuletuskirjad on

saadetud enne laenu tagastamise lõpptähtaja möödumist.

Eeltoodust tulenevalt jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt

hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 140 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kostja ei ole menetluses osalenud ega seega ka oma menetluskulude

kohta midagi esitanud.

Kohus kohustas hagejat selgitama, mis põhjusel hageja maksekäsu kiirmenetluses esitas

põhivõlana 308,44 eurot (hagis 288,95) eurot. Hageja vastas: Hagi muutmiseks ei peeta TsMS §

376 lg 4 p 2 hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või

kitsendamist, seega hageja esitas haginõudes põhiosa nõuet, mille kujunemine on jälgitav

hagiavalduse punktis II Nõuded. Kohus märgib, et maksekäsuavalduses nõudis hageja lisaks

põhivõlale ka kontohaldustasu 15,6 eurot, võla sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal 15

eurot ning võla sissenõudmiskulusid peale lepingu lõppemist 30 eurot. Seega ei saanud hageja

põhivõla nõue maksekäsus olla suurem ka nende nõuete arvelt. Hagis esitatud arvestustest ei

nähtu, et hageja oleks hagis põhivõla nõudest osaliselt loobunud või esitanud selle võimalikust

väiksemana. Hageja ei vastanud kohtule sisuliselt, et mis põhjusel ta maksekäsus nõude

suuremana esitas. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja on maksekäsus esitanud valeandmeid

põhivõla suuruse kohta.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud,

et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule

tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes

valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud

hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete

esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda

siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise

teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures

avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged.

Eeltoodust tulenevalt ning lisaks arvestades, et nõude aluseks olevate laenude andmisel rikuti

vastutustundliku laenamise kohustust ning hagi esitamise ajal 2025. a veebruaris oli hagejal juba

võimalik ka muutunud kohtupraktikaga arvestada ning esitada nõue ümberarvestatult, jätab

kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-126294 30.09.2024 tehtud otsuses märkinud,

et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, et rikutud on vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik