2-24-145136/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-145136

Tsiviilasi

Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697, asukoht Lilla

Brogatan 6, Borås, 50330 Västra) hagi X (isikukood XXX, elukoht

xxx) vastu võla nõudes

Hagihind

Menetluse liik

4332,57 eurot

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Xlt Rediem Capital AB kasuks 3633,52 eurot.

3. Välja mõista Xlt Rediem Capital AB kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2894,62

eurolt) määras 24,15% aastas alates 22.01.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta X kanda.

5. Välja mõista Xlt Rediem Capital AB kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu

810 eurot (490 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 300 eurot

õigusabikulud).

6. Välja mõista Xlt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et „kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“

Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses.

Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus

peab võimalikuks asja arutada ilma istungita.

TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud

väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni.

Hageja on esitanud nõude, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks

tarbijakrediidilepingust nr 707069667 tuleneva põhivõlgnevuse 2894,62 eurot, intressi 331,48 eurot,

haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 345,82 eurot

ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 2894,62 eurolt alates

22.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 24,15% aastas. Hageja nõue põhineb viidatud

tarbijakrediidilepingul ja sellest tuleneval võlgnevusel.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud järgmiselt: riigilõiv summas 490

eurot ning õigusabikulu summas 527 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Kostja on palunud võimaldada tal tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. Hageja on edastanud

kostjale kompromissettepaneku, kuid kompromissettepanekule kostja ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et

kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist

(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud

registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostjalt saadud informatsiooni ja kostja

pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning

kostjal on võimekus teha tagasimakseid vastavalt lepingule. Kostja omas kindlat sissetulekut töötasu

näol ning oli seega maksevõimeline. Kohtu hinnangul oli kostja võimeline tagastama krediiti

vastavalt lepingule. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.

Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas

490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 507 eurot,

arvestusega 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 490 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS

§ 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on

28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr

2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169

eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja

taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja

esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud

tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 100

eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 810 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv,

20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 637 lg 2’ näeb ette, et käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik