3-25-2126/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

28.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2126

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X.Xi

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Ekaterina Lange

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X.X (sündinud Xx.xx.xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 27.08.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba

X.Xi

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise

aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 28.12.2025 k.a).

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja määruse

põhjendava osa punktid 4–18 vene keelde riigi kulul.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 25.08.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse

X.Xi (puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni

neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel,

leides, et on täidetud VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja esinevad VRKS § 361 lg 2 p-

des 1, 2, 4 ja 6 sätestatud alused. Taotluse põhjendused, sh 28.06.2025 Tartu Halduskohtule

esitatud taotluse põhjendused, on järgmised:

1.1. PPA ametnikud tabasid XX.XX.XXXX Setomaa vallas Võru maakonnas 2 isikut, kellel

puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Isikud rääkisid vene keelt ja

on enda sõnul pärit Tšetšeeniast. Isikud võisid kahekesi ületada Voropi külas ebaseaduslikult

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone. Piiriületuse koht ja

asjaolud polnud selged.

3-25-2126

1.2. Puudutatud isiku tabamisel esitas ta suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik võib olla

Venemaa Föderatsiooni kodanik, ent isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid puudusid.

Isiku sõnul soovis ta kiiresti Venemaalt põgeneda, et mitte minna Ukraina sõtta. Isik tuvastati

tema ütluste alusel.

1.3. VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu

vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise ning

kodakondsuse kontrollimise või väljaselgitamise eesmärgil. Isikul ei olnud kaasas ühtegi

reisidokumenti ega muud tõendit enda isiku tuvastamise ja kodakondsuse kohta. Hetkel isik

on tuvastatud isiku enda ütluste alusel. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus ei ole isik

esitanud ega PPA veel leidnud isiku telefoni läbivaatuse käigus ühtegi koopiat isikut

tõendavast dokumendist, mis aitaks tuvastusprotsessis edasi minna. Samuti ei saa PPA teha

ametlikku päringut Vene Föderatsiooni ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis

rahvusvahelise kaitse taotluse.

1.4. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

Rahvusvahelise kaitse menetlus hõlmab endas: isikuga läbiviidavat intervjuud, tõendite läbi

vaatamist, telefoni läbivaatamist ja päritolumaainfo kogumist. Isikuga viidi 19.08.2025 läbi

rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuu. Isiku jätkuv kinnipidamine kuni tema

rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, kuna temaga seotud asjaolud ei ole veel

välja selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. PPA peab kontrollima intervjuul

saadud informatsiooni ning võrdlema seda päritoluriigi infoga. Peale seda on vaja viia isikuga

läbi täiendav intervjuu, et isik saaks tuua välja omapoolsed poolt ja vastuväited PPA

argumentidele. Esmasel vestlusel isik andis üldsõnalisi seletusi ega esitanud tagakiusamist

tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Ainuüksi isiku poolt esmastel

menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik

kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise

põhjenduste osas vajavad täpsustamist, sest tema esialgsetest ütlustes nähtub, et ta lahkus

Venemaalt ja on viibinud sõjarindel, kuid isiku ütlused on üldsõnalised – isik ei oska mainida,

kus ta baseerus, ei oska nimetada väeosa, kuupäevi ega seda, mis suunas ta sõjatsoonist

põgeneda tahtis. Isiku hoiakust nähtub, et tema soov oli pigem lahkuda Austriasse, sest isiku

enda sõnade kohaselt, siis oleks ta sinna läinud, oleks vaid Austria lähedal olnud. Pärast

täiendavat vestlust peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima ning isikule kätte toimetama.

1.5. Ka VRKS § 361 lg 2 p 6 on kohane alus, mis puudutab avaliku korra kaitset, arvestades

isikuga seotud asju kogumis: ebaseaduslik piiriületus VF-Eesti, sõjatsoonis viibimine ja

kaevikute kaevamine ning karistuse kandmine Venemaa vanglas. Avaliku korra tagamiseks

tuleb riigil välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele reageerida ja seda eriti praeguses

olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule

korrale on suurenenud. Riigil on kohustus kaitsta riigis kehtivat avalikku korda, et tagada

õigusnormide järgimine ja seeläbi vajalikud õigushüved ka teiste riigis viibivate isikute

õiguste kaitseks. Isik on rahvusvahelise kaitse intervjuu raames öelnud, et viibis sõjaliinil ja

teda saadeti kaevikuid kaevama. Isik väidab, et peale kaevikute kaevamist oleks teda edasi

saadetud rindele, sest Tšetšeenias oli käsk, et kõik süüdimõistetud saadetakse rindele, kuid

isiku sõnade kohaselt õnnestus tal järgmisel päeval baasist põgeneda. PPA-le teadaolevalt on

isik toime pannud kriminaalkuriteo VF KrK § 228 lg 3 järgi, mille eest mõisteti talle kaheksa

aastane vangistus range režiimiga XXX-s. Isik mõisteti süüdi XX.XX.XXXX narkootikumide

levitamise eest. Isik viibis vanglas X aastat ja X kuud, ta vabanes XX.XX.XXXX (isiku

sõnade kohaselt oli tal ennetähtaegne vabanemine ehk isik vabanes 1 aasta ja 2 kuud varem).

PPA-le teadaolevalt pannakse range režiimiga kolooniasse isikuid, kes on korduvalt

2(6)

3-25-2126

kriminaalkorras karistatud. Antud ajahetkel puudub PPA-l võimalus veenduda isiku antud

ütluste usaldusväärsuses, mis tõttu on vajalik, et isik oleks ametivõimudele kättesaadav

menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

1.6. Esineb põgenemisoht vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §

68 p-le 6, sest isik on rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuul kinnitanud, et ta ei soovi

Venemaale tagasi pöörduda, kus tema sõnul ootab teda surm.

Samuti esineb põgenemisoht vastavalt viidatud sätte p-le 8, sest isik saabus Eestisse

ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli

teadlik ja tahtlik tegevus.

Lisaks on põgenemiseoht põhjendatud VSS § 68 p 4 kohaselt ehk kui välismaalane on

korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle

mõistetud vangistus. PPA-le on teada, et isik on Venemaal viibinud vangistuses (XXX)

narkootikumide levitamise eest. Rahvusvahelisekaitse menetluse raames on isik väitnud, et

viibis Venemaal kuriteo eest koloonias. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning

puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

Vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt

varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (teadlik ebaseaduslik piiriületus,

dokumentide puudumine, asjaolude varjamine, karistuse kandmine Venemaa vanglas), on

isikust tulenev põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik

järelevalvemeetmeid kohaldada. Isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust

ning selle plaani teadlikult ellu viinud. Isik ei suuda või ei soovi kindlalt ja täpselt rääkida,

kus täpselt oli, millega tegeles okupeeritud alal ja kuidas täpsemalt liikus ning kuhu soovib

minna ning kes teda selle käigus aitasid. Isiku sõnade kohaselt on ta varasemalt toime pannud

kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus, mille ta olevat ära kandnud. Samuti on isik

oma ütlustes rääkinud, et enda eluolukorras on ta ennast juba varasemalt ametivõimude eest

varjanud ja teadlikult teinud tegusid, mis raskendavad ametivõimudel temaga kontakti saada.

Lähtuvalt isiku varasemast tegevusest ja soovist jõuda Austriasse, ei pea PPA eluliselt

usutavaks, et vabaduses viibides jääb ta rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni Eestisse ja on

valmis võimalikuks väljasaatmiseks. Varasemalt pole dokumentide puudumine takistanud

isikul ületada riikide piire, mille vahel on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult

edasi liikuda, kuna puudub piirikontroll ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus liikuda temale

sobivasse liikmeriiki. Seega on isik valmis panema toime ebaseaduslikke tegevusi (reisima

illegaalselt), et jõuda endale meelepärasesse riiki. PPA hinnangul on põhjendatud alus arvata,

et varasem käitumine võib tõenäoliselt korduda.

1.7. Põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul ei ole

kaasa ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta.

PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud

järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam,

et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole

raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat

põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis elukohta. Isik on teadlikult ja

tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja EL liikmesriigi vahelist piiri

ning eelnevalt ei ole üritanud leida seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. PPA hinnangul

annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle

kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist

mujale Euroopasse või muudmoodi kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav

ametivõimudele.

3(6)

3-25-2126

1.8. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku

kinnipidamine aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning

menetlusotsuse tegemiseks.

2. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et tema dokumendid jäid Tšetšeenia politsei

kätte. Raha ega elukohta Eestis tal ei ole. Venemaale tagasi ta kindlasti ei sõida.

Kinnipidamiskeskuses viibimise osas vastuväiteid ei ole.

3. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1).

5. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab

halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni

nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud

põhimõtted.

6. PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2, 4 ja 6.

7. Seoses VRKS § 361 lg 2 p-dega 1 ja 2, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat

vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks

(p 1) või isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2), on Tallinna

Ringkonnakohus 21.04.2025 määruses nr 3-25-749 selgitanud, et need sätted on seotud

rahvusvahelise kaitse taotleja koostöökohustusega ning taotlejat võib nende alusel kinni

pidada ainult juhul, kui ta hoolimata oma koostöökohustusest ei ole avaldanud oma isikut või

kodakondsust või esitanud isikut tõendavaid dokumente, mille alusel neid oleks võimalik

tõendada. Sellest järeldub, et kui isik on avaldanud haldusorganile oma isikuandmed ja

kodakondsuse, ei ole teda lubatud kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel (vt viidatud

määruse p 7). Praeguses asjas avaldas isik PPA-le kinnipidamisel oma nime ja kodakondsuse

ning kuigi ta pole esitanud isikut tõendavaid dokumente, siis selgitas ta, et ta ei saa seda teha,

kuna need on Tšetšeenia politsei käes. Järelikult ei saa praegusel juhul kinnipidamise aluseks

olla VRKS § 36¹ lg 2 p-d 1 ja 2.

8. VRKS § 36¹ lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine

eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust

omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (intervjuudeks).

Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate

väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku

isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas

aitab selle normi kohaldamine ennetada ka taotleja edasiliikumist ning tagada, et isik on

vajalikeks menetlustoiminguteks PPA-le kättesaadav.

4(6)

3-25-2126

9. Kohtu hinnangul esineb vajadus selgitada välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. PPA on välja toonud, et isikuga on

praeguseks läbi viidud rahvusvahelise kaitse menetluse esimene intervjuu, kuid isiku antud

ütluste üldsõnalisuse tõttu peab PPA neid kontrollima ja võrdlema päritolumaa infoga. Samuti

ei ole praeguseks lõplikult välja selgitatud puudutatud isiku isikusamasus. Taotluse aluseks

olevad asjaolud on oma olemuselt sellised, mille kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l

tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga seega põhjalikumalt

vestelda ja kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, samuti päritoluriigi teabega.

Neid toiminguid ei saa teha puudutatud isiku osaluseta. Tallinna Ringkonnakohus on

selgitanud, et rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse tegemine sageli paljuski isiku ütluste

usaldusväärsuse hindamisele, kuna kirjalikke tõendeid võib nappida. Seejuures võib vahetu

küsitlemise tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele antav hinnang oluliselt sõltuda

sellest, kuidas ärakuulatav käitus küsitlusel (näiteks tema reaktsioonist PPA küsimustele, tema

kehakeelest, hääletoonist, suhtlusmaneerist, väljendusviisist vmt – vt eelnevalt viidatud

Tallinna Ringkonnakohtu määruse p 11). Seega esineb kinnipidamise alus vastavalt VRKS §

361 lg 2 p-le 4.

10. PPA tugineb ka VRKS § 361 lg 2 p-le 6, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse

taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks.

Kohtu hinnangul on puudutatud isiku kinnipidamine õigustatud ka sel alusel, sest isikut on

alust pidada avalikku korda ohustavaks. Puudub vaidlus nii selles, et puudutatud isik saabus

Venemaalt Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades, kui ka selles, et teda on Venemaal süüdi

mõistetud kriminaalkuriteo (narkootikumide levitamise) eest – PPA on põhjendanud, et isik

on 06.02.2016 Venemaal süüdi mõistetud narkootikumide levitamise eest 8-aastase

vangistusega ning teda hoiti range režiimiga koloonias, kuhu PPA-le teadaolevalt paigutatakse

isikuid, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kust isik vabanes enda sõnul

ennetähtaegselt 05.02.2024. Isik kinnitas kohtuistungil, et on Venemaal kriminaalkorras

karistatud.

11. Ohtu avalikule korrale saab põhjendada mh isiku varasema käitumisega (vt Riigikohtu

29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Isiku poolt toime pandud kuritegu on tõsine.

Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on ka

varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud (Riigikohtu 27.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-

1-14, p 20.2). Kohtu arvates on tõenäoline, et vabaduses viibides võib isik nt rahaliste

vahendite puudumise tõttu panna toime uusi süütegusid, et saada varalist kasu. Puudutatud

isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tema enda sõnul tal rahalised vahendid puuduvad.

Kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest range režiimiga koloonias pole möödunud ka

palju aega. Asjaolu, et isiku kinnipidamisel arvestatakse muu hulgas tema varasemaid tegusid,

ei tähenda topeltkaristamist, vaid kinnipidamine on üksnes ennetav korrakaitsemeede (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2172, p 12). Tegemist ei ole lisaks

sedavõrd ammuse karistusega, et oleks põhjust rääkida sellest, et isiku karistamise fakt ei

tohiks saata teda kogu elu. Arvestades kuriteo iseloomu ja toimepanemise aega, on isikust

lähtuv oht avalikule korrale seega piisavalt tõsine ja jätkuvalt aktuaalne.

12. Isiku kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks ta

Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5). VRKS § 361 lg 21 järgi

käsitatakse põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68

kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu tuvastamiseks vältimatult

esinema, kuid ohu lõplikuks sedastamiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ning juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid.

5(6)

3-25-2126

13. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et puudutatud isiku taustast ja tema käitumisest

tulenevalt põhjendab tema kinnipidamist põgenemise oht vastavalt VSS § 68 p-dele 4, 6 ja 8.

VSS § 68 p-de 4, 6 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on

toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), kui ta on PPA-le teada

andnud või järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6)

või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei

ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).

14. Puudutatud isikut on karistatud kuriteo toimepanemise eest X-aastase vangistusega.

Arvestades isiku üldist olekut ning tema väljendatud vastumeelsust Venemaale naasmise

suhtes, ei ole eluliselt usutav, et ta jääks Eestisse ootama rahvusvahelise kaitse menetluse

lõpptulemust. Samuti on usutav, et tõenäoliselt asuks ta väljasaatmist vältima juhul, kui tema

rahvusvahelise kaitse taotlus jääks rahuldamata. Seda kinnitavad isiku rahvusvahelise kaitse

taotleja vestlusel ning ka kohtuistungil tehtud avaldused, et ta ei soovi Venemaale tagasi

pöörduda. Puudutatud isik tuli Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või luba omamata,

ületades ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa riigipiiri. Kuigi põgenemisohtu ei saa järeldada

ainuüksi ebaseaduslikust piiriületusest, annavad lisaks isiku käitumine ja tema ütlustest

ilmnevad asjaolud selle jaatamiseks piisavalt alust.

15. Seega annavad isikuga seotud asjaolud kogumis aluse jaatada tema puhul piisavalt suurt

põgenemisohtu, et õigustada tema jätkuvat kinnipidamist selleks, et tagada tema

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks ning vältida ohtu avalikule korrale.

16. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).

Puudutatud isikul puuduvad dokumendid ning sidemed Eestiga. Tal ei ole rahalisi vahendeid,

mis võimaldaks endale Eestis elamispinna leidmist. Samuti ei nähtu, et kinnipidamine

ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust, mingeid etteheiteid kinnipidamiskeskuses

viibimise osas ei esitanud isik ka kohtuistungil.

17. Puudutatud isik on kinnipidamiskeskuses praeguseks viibinud 2 kuud. Sellise kestusega

kinnipidamist ei saa pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse

taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Reeglina ei võta taotluse lahendamine aega enam

kui kuus kuud ning kohtule ei nähtu, et PPA oleks taotluse menetlemisega viivitanud.

Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust pidada kinnipidamise

pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline kinnipidamiskeskuses

viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal selle riive üles.

18. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse. Kinnipidamise aluse äralangemisel

tuleb isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)