2-24-4452/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-4452

Tsiviilasi

Sven Soesoni avaldus OÜ Metrovan (kustutatud)

täiendavaks likvideerimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. novembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sven Soesoni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Sven Soeson (ik XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: OÜ Metrovan (rg-kood 11574038,

kustutatud 30. novembril 2015)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 27. novembri 2024 määrus muutmata ja Sven Soesoni

määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Sven Soesoni kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Sven Soeson (avaldaja) esitas 19. märtsil 2024 Tartu Maakohtule avalduse Metrovan OÜ

(kustutatud; puudutatud isik) täiendavaks likvideerimiseks. Avaldaja palus määrata

likvideerijaks ennast.

Avalduse ja selle täienduste kohaselt jäi 30. novembril 2015 äriregistrist kustutatud

puudutatud isiku pangakontole 10 563,16 eurot. Vahendid olid arestitud, kuni Harju

Maakohus need 5. detsembri 2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-15-6483 aresti alt vabastas.

Puudutatud isik tegi enne kustutamist tehinguid Lloyd Investments OÜ-ga ja Binar Sp.o.o.-ga

ning võttis konsultatsioone Rigolet Collect OÜ-lt, kuid jättis lõplikult arveldamata. Lloyd

Investments OÜ esitas 16. detsembril 2011 puudutatud isikule arvelduskrediidi kohta arve nr

47M/50, nõue on loovutatud avaldajale. Ettevõte kaasas finantseeringu Lloyd Investments

OÜ-lt, sest tema osakapital ei võimaldanud tehinguid teha. Finantseerimine toimus vastavalt

16. detsembri 2011 arvele nr 414. Tehingud tegid Boriss Berg ja Arkadi Lutsar, kes on

variisikud, mida näitab 11. augusti 2015 süüdistusakt.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus algatas 27. novembri 2024 määrusega menetluse puudutatud isiku täiendavaks

likvideerimiseks (p 1) ning jättis avaldaja avalduse täiendavaks likvideerimiseks rahuldamata

(p 2) ja menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (p

3).

E-äriregistri järgi kustutati puudutatud isik majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ja

avaldajal ei ole temaga puutumust. Ainuosanik oli kustutamise seisuga Kalev Nigul, kes ei ole

täiendava likvideerimise kohta seisukohta esitanud. Avaldaja ei ole huvitatud isik, kes saaks

taotleda äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 alusel puudutatud isiku täiendavat likvideerimist;

huvitatud isikuks saab olla eelkõige osaühingu osanik.

Põhjendatud ei ole viia likvideerimist läbi ka ÄS § 218 lg 3 alusel avaldaja kui võlausaldaja

nõudel. Avaldaja ei ole piisavalt põhistanud seda, millise tema nõude tõttu on täiendav

likvideerimine vajalik. Avaldaja selgitas, et 16. detsembril 2011 esitas Lloyd Investments OÜ

puudutatud isikule arve arvelduskrediidi kohta, nõue loovutati 29. juulil 2012 OÜ-le Aabron,

12. mail 2016 OÜ-le JahhWorks, 22. jaanuaril 2024 Vanamees ja Meri OÜ-le ning 18. märtsil

2024 avaldajale. Avaldaja on esitanud kohtule 16. detsembri 2011 arve nr 47M/50, arve

saajaks puudutatud isik ning selgituseks „Arvelduskrediidi-faktooringu leping finantseerimine

vastavalt 16.12.2011 arvele nr 414“. Avaldaja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele selgitanud

tehingu eesmärki ja sisu. Avaldaja ei ole esitanud lepingu sõlmimise kuupäeva ega selgitusi,

millal, kelle vahel, mis asjaoludel ja tingimustel lepingud sõlmiti, samuti muud teavet, mille

põhjal saaks võtta seisukoha, et tema nõuet ei ole võimalik muul viisil rahuldada ja

likvideerimise ennistamise korral on võimalik nõue rahuldada. Kohtul ei ole tekkinud

veendumust avaldaja nõude olemasolus. Ainuüksi arve väljastamisest ei saa järeldada, et

avaldajal on puudutatud isiku vastu nõue.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja palub 29. novembri 2024 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse p 2 ning

teha uue määruse, millega rahuldada avaldus täiendavaks likvideerimiseks, või alternatiivselt

saata asi tagasi, täpsustada, milliseid asjaolusid peab avaldaja täpsustama, ja anda võimalus

tõendite esitamiseks.

Maakohus tõlgendas vääralt faktilisi asjaolusid, mis viis valele järeldusele. Puudutatud isiku

osakapital oli 2556 eurot, kuid ta tegi tehinguid märksa suuremas mahus kui osakapital lubas.

Avaldaja kordas oma vastust maakohtu nõudele täiendada avaldust. Faktooringu eesmärgiks

on finantseerimine, millest tulenevalt finantseeris Lloyd Investments OÜ puudutatud isiku

tehinguid. 16. detsembri 2011 arve nr 414 kohta märkis avaldaja, et sellelt „nähtub romukulla

müük, mis toimus Metrosert AS poolt mõõdetud ja kaalutud kauba osas arve esitamine,

millist finantseeris Lloyd Investmets“.

Avaldaja on esitanud Lloyd Investments OÜ arve, tehingupoolte vahelised arved ja Metrosert

AS-i aktid. Kohtul oli hagita asjas võimalik kahtlused kõrvaldada ja võtta nt Metrosert AS-ilt

kinnitus tehingu toimumise kohta. Samuti on võimalik võtta ütlusi tehingu teinud isikutelt.

Kohus jättis esitatud tõendid hindamata ega kuulanud üle tunnistajaid, hagita asjas ei pea

avaldaja tunnistajate ülekuulamist taotlema. Kohus üllatas avaldajat määruses toodud

järeldustega.

Avaldajal ei ole võimalik rahuldada oma nõuet muul viisil kui puudutatud isiku

arvelduskontol olevatest vahenditest.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 27. jaanuaril 2025

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p

1, § 659).

6. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et puudub ÄS § 218 lg-test 2 ja 3 tulenev alus

rahuldada avaldus ning viia avaldaja avalduse alusel läbi puudutatud isiku täiendav

likvideerimine. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu lahendit muuta.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus tõlgendas vääralt faktilisi asjaolusid, jättis

tõendid hindamata, pidi ise tõendeid koguma ning tegi üllatusliku lahendi. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

6.1. Äriregistri seaduse § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt ennistatakse registrist kustutatud juriidiline

isik seaduses sätestatud juhul registrisse täiendavaks likvideerimiseks ning seda kohaldatakse

ka juhul, kui likvideerimist ei ole läbi viidud. ÄS § 218 lg 2 võimaldab kohtul otsustada

huvitatud isiku nõudel äriregistrist kustutatud osaühingu täiendava likvideerimise, kui pärast

osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul oli vara ja vajalikud on

likvideerimisabinõud. Seejuures tuleb osaühingu võlausaldaja avalduse lahendamisel

arvestada ÄS § 218 lg-st 3 tulenevate kitsendustega (vt RKTKm 5. veebruar 2024 nr 2-18-

187/134, p 11).

Avaldaja taotleb puudutatud isiku likvideerimist osaühingu võlausaldajana. Osaühingu

võlausaldaja peab ÄS § 218 lg-st 3 tulenevatelt põhistama mh seda, et tal ei ole võimalik oma

nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue

rahuldada. Seega peab võlausaldaja mh põhistama seda, et tal üldse on nõue osaühingu vastu.

Maakohus leidis õigesti, et avaldaja ei ole piisavalt põhistanud oma nõude olemasolu.

Avaldaja esitas maakohtule Lloyd Investments OÜ 16. detsembri 2011 arve nr 47M/50 (dtl

20) 34 914,31 eurole, arve saajaks on puudutatud isik ja selgituseks „Arvelduskrediidi-

faktooringu leping finantseerimine vastavalt 16.12.2011 arvele nr 414“. Avaldaja 4. novembri

2024 vastuses ja määruskaebuses sisaldub pilt 16. detsembri 2011 arvest nr 414 (dtl 46, 279),

arve koostajaks puudutatud isik ja maksjaks OÜ ExSolvo, kaubaks kullast valandid ning

tasumisele kuulvaks summaks 41 897,17 eurot (34 914,41 eurot, lisandub käibemaks 6982,86

eurot). Avaldaja selgitas, et puudutatud isiku osakapital ei võimaldanud tehinguid teha,

mistõttu kaasati finantseering Lloyd Investments OÜ-lt. Sellest tulenevalt võib aru saada, et

avaldaja väitel on talle loovutatud Lloyd Investments OÜ 16. detsembri 2011 arvest 47M/50

tulenev nõue puudutatud isiku vastu ning Lloyd Investments OÜ finantseeris tehingut, millega

OÜ ExSolvo ostis puudutatud isikult kulda. Avaldaja ei ole välja toonud arvete aluseks

olevate tehingute täpsemat sisu ja asjaolusid, millest võiks järeldada nõuet just puudutatud

isiku vastu, ega esitanud ka ühtegi asjakohast tõendit. Maakohus leidis õigesti, et ainuüksi

arvest ei saa nõude olemasolu järeldada. Seda, kuidas on käesoleva asjaga seotud avalduses

viidatud Binar Sp.o.o. ja Rigolet Collect OÜ (dtl 2), ei ole avaldaja samuti selgitanud.

Avaldaja ei ole põhistanud oma nõude olemasolu ka määruskaebuses. Määruskaebuses kordab

avaldaja 4. novembri 2024 vastust maakohtu nõudele ning väidab, et on esitanud Metrosert

AS-i aktid, ja viitab tunnistajatele. Samas ei too avaldaja jätkuvalt välja tehingute

konkreetseid tingimusi ja asjaolusid. Samuti ei esita ta Metrosert AS-i akte, tunnistajate

andmeid ja taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ega ka selgitust, kuidas need tema nõuet

kinnitaksid.

Ringkonnakohus märgib, et väidetavate tehingute tegemine variisikute Boriss Bergi ja Arkadi

Lutsari poolt (dtl 45, 267) ei kinnita avaldaja nõuet, vaid pigem seab selle usutavuse suurema

kahtluse alla. Avaldaja vastusele lisatud 11. augusti 2015 süüdistusaktist (dtl 114–252)

nähtuvalt kahtlustati Boriss Bergi käibedeklaratsioonides 2011. a mai kuni 2012. a veebruari

kohta maksuhaldurile valeandmete esitamises, mille tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata

käibemaks (dtl 237–239). Arkadi Lutsarit süüdistati mh selles, et ta kuulus 2011. a jaanuarist

kuni 2012. a veebruarini kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli äriühingute ja nende

juhtide poolt toimepandavatele maksupettustele kaasaaitamine ning seeläbi tulu teenimine,

mis seisnes äriühingute käibedeklaratsioonides reaalseid majandustehinguid mittekajastavate

arvete kasutamises teenuste ja kaupade soetamise kohta ning milliste tehingute puhul oli

tegemist näilike tehingutega maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 mõttes (dtl 219–224).

Varifirmad, mille tegevust Arkadi Lutsar koos teiste grupiliikmetega korraldas, olid mh OÜ

ExSolvo ja puudutatud isik (dtl 221, 222). Avaldaja esitatud Harju Maakohtu 5. detsembri

2022 määruse kriminaalasjas nr 1-15-6483 väljavõttes kajastatud süüdistusest nähtuvalt on nii

OÜ ExSolvo kui ka puudutatud isik võltsarvete esitamiseks ning nende alusel rahaülekannete

tegemiseks organiseeritud äriühingud (variäriühingud) (dtl 53–54).

6.2. Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte esmane tähtsus

ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on

tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu,

et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Kohtul ei ole kohustust

igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste

esitatud teave ei anna selleks alust (vt nt RKTKm 3. oktoober 2018 nr 2-16-3663/95, p 23).

Maakohtu järeldus nõude kohta ei saanud olla avaldajale üllatuslik. Maakohus märkis 31.

oktoobri 2024 kirjas (dtl 42–43), et avaldaja ei ole oma nõuet piisavalt põhistanud, ning

selgitas põhjalikult vajadust esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Maakohus andis

avaldajale tähtaja täpsustada ja selgitada asjaolusid, sh märkida, millised tehingud, millal ja

milliste lepingute alusel puudutatud isik avaldaja viidatud isikutega tegi ning millised nõuded

on jäänud arveldamata, samuti esitada tõendid nõude olemasolu kohta. Avaldaja vastas

maakohtule 4. novembril 2024 (dtl 45–46), vastusest ei nähtunud veenvaid ja selgeid

asjaolusid ja tõendeid tehingute ning nõude kohta. Avaldaja pidi hiljemalt vaidlustatud

määrusest aru saama, et tema esitatu ei teinud nõuet usutavaks, kuid ei toonud ka

määruskaebuses välja midagi konkreetsemat. Kohus ei pea ÄS § 218 lg 3 ja võlausaldaja

avalduse alusel täiendava likvideerimise üle otsustamisel nõudma korduvalt nõude

põhistamist või hakkama ise avaldaja nõude kinnituseks õigussuhteid konstrueerima ning

asjaolusid ja tõendeid otsima.

7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu hüvitatavaid

menetluskulusid.

8. Riigilõivuseaduse § 59 lg-te 15 ja 5 alusel tuli avaldajal tasuda määruskaebuse esitamisel

riigilõivu 50 eurot. Avaldaja maksis 70 eurot. Avaldajal on õigus taotleda enam tasutud

riigilõivu 20 euro tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb

mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)