3-25-2092/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

27.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2092

Haldusasi

H.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2025

otsusele nr 15.3-3.4/1030-1

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.07.2025 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – H.H , esindajad Svetlana Malkova ja

Vladimir Makarov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta

Gromtsev

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

14.07.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2092 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on H.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

27.03.2025 otsusele nr 15.3-3.4/442-1 (haldusasi nr 3-25-836). Kohus rahuldas 08.04.2025

määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et peatas PPA 27.03.2025 otsuse nr

15.3-3.4/442-1 kehtivuse kaebaja tähtajalise elamisloa nr 2024855833/TE kehtetuks

tunnistamise ja kaebaja suhtes kolmeks aastaks Schengeni alale sissesõidukeelu kohaldamise

osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.05.2025 määrusega PPA esitatud määruskaebuse

rahuldamata ja halduskohtu 08.04.2025 määruse muutmata.

2. H.H esitas 09.05.2025 PPA-le tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse püsivalt Eestisse

elama asumiseks. PPA otsustas 20.06.2025 otsusega nr 15.3-3.4/1030-1 keelduda H.H-le

tähtajalise elamisloa pikendamisest (punkt 1), tunnistada kehtetuks H.H-le välismaalaste

seaduse (VMS) § 43 lg 1 p 8 alusel antud viibimisalus (punkt 2), koostada H.H-le ettekirjutus

Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Venemaa Föderatsiooni, mis kuulub koheselt

sundtäitmisele (punkt 3) ning kohaldada H.H-le sissesõidukeeldu kogu Schengeni

liikmesriikide territooriumile kolmeks aastaks (punkt 4).

3-25-2092

3. H.H esitas 25.06.2025 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ning

30.06.2025 kaebuse PPA 20.06.2025 otsuse nr 15.3-3.4/1030-1 tühistamiseks ja PPA

kohustamiseks.

Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse täitmise peatamist ning PPA

kohustamist võimaldada tal Eestisse naasta. Kaebajal ei võimaldatud väljasaatmiseks

valmistuda, tal ei olnud võimalik kaasa võtta kõiki isiklikke esemeid ega lõpetada kiireloomulisi

toimetusi. Kaebaja järsk ja ettevalmistamata väljasaatmine katkestas tema perekondliku elu

Eestis ning see toob kaasa pöördumatud tagajärjed. Kaebajal ei olnud viivitamatu väljasaatmise

tõttu võimalik kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit. Kaebajal oli väljasaatmise hetkel kaasas

ainult 200 eurot, mis võimaldab üksnes nappi toimetulekut ning tagab vaevu nädalase

ellujäämise võõral territooriumil. Kaebajal puudub Venemaal elukoht, sugulased ja tuttavad

ning rahaline tugi.

4. PPA palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub ülekaalukas

esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja pole tõendanud ega usutavalt põhistanud, et esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel oleks tema elu ohtu seatud. Kaebaja viibis peale tema

väljasaatmist Venemaa Föderatsioonis ca 13 päeva. Selle aja jooksul suutis ta leida nii töö- kui

ka elukoha. Alates 20.06.2025 kuni käesoleva seisukoha esitamiseni on kaebaja viibinud

Venemaal 18 päeva. Seega puudub alus arvata, et käesoleval juhul oleks töö- ja elukoha

leidmine kaebajal võimatu. Kaebajal on võimalik taotleda tugiteenuseid oma

kodakondsusjärgses riigis. Ajal, mil kaebaja viibis Venemaal perioodil 28.03.2025-09.04.2025,

käis kaebaja vanem tütar Venemaal. Seega saab kaebaja tütar anda vajadusel kaebajale üle

vajalikud asjad.

5. Tallinna Halduskohus rahulas 14.07.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt

ning peatas Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2025 otsuse nr 15.3-3.4/1030-1 kehtivuse

resolutsiooni p-i 4 osas, millega kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu Schengeni

liikmesriikide territooriumile kolmeks aastaks.

Kaebajale 20.06.2025 otsusega tehtud lahkumisettekirjutus on täidetud ja kaebaja on Eestist

välja saadetud. Seega ei ole esialgse õiguskaitse korras võimalik lahkumiskohustuse täitmise või

kehtivuse peatamine.

Põhjendatud on esialgse õiguskaitse korras peatada kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeelu

kehtivus kohtumenetluse ajaks. PPA viidatud avaliku huvi kõrval tuleb arvestada ka kaebaja

perekonnaõiguse riivet ja kaebaja laste huve. Sissesõidukeelu kehtivuse ajal ei oleks kaebajal

võimalik naasta Eestisse (või Schengeni alale) ning see võiks kohtumenetluse ajal pöördumatult

kahjustada tema suhteid oma abikaasa ja lastega. Asjaolu, et pereliikmetel on võimalik

külastada kaebajat Venemaal või mõnes muus riigis, samuti on neil võimalik suhelda telefoni

teel vms viisil, vähendab kaebaja õiguste riive intensiivsust, kuid ei välista seda täielikult. PPA

seisukohtadest ei nähtu, et kaebajast avalikule korrale lähtuvat ohtu tuleks pidada sedavõrd

akuutseks, et välistada tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamine sissesõidukeelu osas.

Esialgse õiguskaitse taotluse eelnevalt toodud viisil kohaldamine tähendab seda, et kaebajal on

põhimõtteliselt võimalik Eestisse saabuda ja siin viibida nt viisa alusel, mis ühtlasi võimaldab

pädeval asutusel igakordselt hinnata kaebajast lähtuvat ohtu. Ka haldusasjas nr 3-25-836

vaidlustatud PPA 27.03.2025 otsusega kohaldati kaebaja suhtes kolmeks aastaks Schengeni

sissesõidukeeldu ning haldus- ja ringkonnakohus pidasid põhjendatuks esialgse õiguskaitse

korras kohtumenetluse ajaks selle kehtivuse peatamist. Kuna käesoleva vaidluse aluseks olevad

asjaolud on sisuliselt samad, tuleb kohtu hinnangul mh õiguslikult ebaselge olukorra vältimiseks

peatada kohtumenetluse ajaks ka PPA 20.06.2025 otsusega kohaldatud sissesõidukeelu

kehtivus.

2(4)

3-25-2092

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. PPA palub määruskaebuses halduskohtu 14.07.2025 määrus ja teha uus määrus, millega

jätta esialgse õiguskaitse taotlus tervikuna rahuldamata.

Kaebaja ning tema perekond pidid arvestama tõsiasjaga, et kuna kaebaja pikaajalise elaniku

elamisluba on kehtetuks tunnistatud kaebaja poolt toime pandud süütegude tõttu, siis ei pruugi

kaebajal olla võimalust jätkata elu Eestis tähtajalise elamisloa alusel, kui ta oma kuritegelikult

käitumisviisist ei loobu. Kui korduvad vangistused ei ole pöördumatult kahjustanud kaebaja

suhteid abikaasa ja lastega, siis puudub alus arvata, et sellist mõju omaks 3-aastane

sissesõidukeeld (mis on oma pikkuse poolest lühem kui kaebaja 2 viimast vangistust).

Kaebaja abikaasal ja alaealisel lapsel on võimalik sissesõidukeelu kehtivuse ajal kaebajat

Venemaal külastada ja seal pikemalt viibida.

Isiku teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et isik

kujutab ohtu avalikule korrale ning jääb ka tulevikus ohtlikuks. Kaebaja kaotas pikaajalise

elaniku staatuse ning sellest tuleneva täiendava kaitse väljasaatmise eest. PPA ei pea ära

näitama või tõendama mingit konkreetset ohtu, mis välismaalase Eestisse jäämise korral

realiseerub. Ohu lävendi täitmiseks piisab, kui PPA näitab ära, et ohu saabumine ei ole.

Narkootiliste ainete käitlemist saab ja tuleb pidada avaliku korra seisukohalt äärmiselt

ohtlikuks kuriteoliigiks ning narkokuritegusid toime pannud isikut tuleb igal juhul käsitada

ohuna avalikule korrale.

Kohus tõi põhjendamatult välja, et kaebajal on võimalik viibida Eestis viisa alusel, mis

võimaldab PPA-l igakordselt hinnata kaebajast lähtuvat ohtu. PPA on juba korduvalt andnud

hinnangu kaebajast lähtuvale ohule, tunnistades kehtetuks kaebaja pikaajalise elaniku

elamisloa ja tähtajalise elamisloa ning keeldudes tähtajalise elamisloa pikendamisest.

Niisamuti on kaebajast lähtuv oht avalikule korrale kinnitatud tema korduvate karistustega. Ei

ole kohane võimaldada kaebajal saabuda Schengeni alale ja seeläbi Eestisse, potentsiaalselt

seades Eestis elavate inimeste elu ja tervise uuesti ohtu.

7. Kaebaja palub jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg

2).

9. Halduskohus peatas Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2025 otsuse nr 15.3-3.4/1030-1

kehtivuse resolutsiooni p-i 4 osas, millega kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu

Schengeni liikmesriikide territooriumile kolmeks aastaks. Määruskaebemenetluse piire

arvestades muude küsimuste üle ringkonnakohtu menetluses praeguses asjas vaielda ei saa.

Küsimus on seega üksnes selles, kas asjaolu, et esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise

tulemusena ei kehti kaebaja suhtes kohtumenetluse ajal sissesõidukeeld, riivab

ebaproportsionaalselt avalikku huvi.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taolist riivet ei ole. Arvestades, et kaebaja on

Vene Föderatsiooni kodanik, ei saa ta ilma viisata Eesti Vabariigi territooriumile siseneda.

Kui kaebaja peaks esitama taotluse viisa saamiseks, on PPA-l võimalik igakordselt otsustada,

kas kaebajale sisenemisõigus anda. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist ei saa

3(4)

3-25-2092

põhjendada üksnes asjaoluga, et PPA on enda hinnangul kaebaja ohtlikkusele hinnangu juba

andnud ning ei näe võimalust, et viisamenetluses võiks hinnang muutuda. Vastustaja on

määruskaebuses veel üldsõnaliselt märkinud, et kaebaja võib Eestisse saabuda mõne muu

Schengeni ala riigi kaudu, kuid ei ole oma väidet täpsustanud.

10. Eelnevat silmas pidades jätab ringkonnakohus PPA määruskaebuse rahuldamata ning

halduskohtu 11.07.2025 määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)