3-25-2813/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

27.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2813

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus D.R-i kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Helena

Velba ja Sigrid Pure

Puudutatud isik – D.R (isikukood XXX )

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 27.08.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba

D.R-i

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui kaheks kuuks (kuni 27.10.2025 k.a).

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja määruse

põhjendava osa punktid 4–12 vene keelde riigi kulul.

3. Määruse avaldamise korral asendada D.R-i nimi ja isikukood tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26.08.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse

Ukraina kodaniku D.R-i kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa

saamiseks kuni kaheks kuuks. Taotluse põhjendused on järgmised:

1.1. Isik saabus viimati Schengeni alale 2024. a septembris, kasutades selleks Ukraina passi nr

yyyyyyyyy kehtivusega 05.07.2016–05.07.2026, eesmärgiga külastada naist ja last.

1.2. 25.08.2025 kell 19:10 sai politseipatrull väljakutse Vabariigi Presidendi Kantselei juurde

aadressil A. Weizenbergi 39, Tallinn, kus esialgse info kohaselt istus hoone trepil

ebaadekvaatne mees ja loopis asju. Selleks osutus D.R . Isikul olid kaasas kahe kodaniku EV

passid, mis isiku selgitusel kuulusid tema lapsele ja naisele. Rahvastikuregistri andmetel on

isikul Eestis 2022. a sündinud tütar, abielu kohta andmed puuduvad. Isikul on varem olnud

elamislube alaealise lapse juurde elama asumiseks.

3-25-2813

1.3. Andmete kontrollimisel tuvastati, et isiku suhtes on Harju Maakohtu 07.08.2019

kohtuotsusega nr c-cc-cccc kohaldatud kogu Schengeni alale sissesõidukeeldu perioodiga

04.12.2019–04.12.2029. Sama otsusega määrati isikule reaalne vangistus 5 kuud, ülejäänud

osa vangistust, 4 aastat ja 1 kuu, jäeti täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 5-

aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks määras kohus D.R-ile

lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 10 aastaks, mida

kohaldati ärakandmisele kuuluva 5-kuulise reaalse vangistuse kandmise järel koheselt. Otsus

jõustus 23.08.2019.

1.4. PPA on 20.01.2025 alustanud kriminaalmenetlust nr bbbbbbbbbbb karistusseadustiku §

184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos, milles puudutatud isik on kahtlusalune.

1.5. Isikuga viidi 24.01.2025 läbi vestlus eesmärgiga küsitleda teda Eestis viibimise asjaolude

kohta ja anda talle võimalus esitada taotluseid PPA edasiste toimingute suhtes. Isiku selgitusel

oli ta teadlik 10-aastasest sissesõidukeelust, kuid arvas, et see kehtib ainult Eesti osas. Ta

saabus Eestisse 2024. a septembri lõpus, kuna siin elavad elukaaslane ja laps. Ukrainast

lahkus isik ca 12.08.2024, minnes jalgsi läbi metsa Rumeeniasse, ületades ebaseaduslikult

riigipiiri, omamata reisidokumente. Rumeenias pöördus ta ametivõimude poole ja soovis

ajutist kaitset, mis vormistati samal kuupäeval. Rumeenias viibis ta umbes kaks nädalat,

oodates oma Ukraina dokumente (teine isik pidi need talle toimetama). Peale Rumeeniat

liikus ta juba Eestisse marsruudil Rumeenia-Ungari-Slovakkia-Poola-Leedu-Läti-Eesti. Isik

üritas ületada Rumeenia-Ungari ametlikku piiripunkti, kus selgitati, et teda ei lubata riiki,

kuna tema suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld. Ta saadeti Ungari piiripunktist tagasi.

Seejärel asus isik otsima teisi võimalusi riigipiiri ületamiseks ebaseaduslikult – isik leidis ja

ületas Rumeenia ja Ungari vahel oleva asula, kust sisenes piirikontrollita Ungarisse. Seetõttu

puudub Ukraina reisidokumendis Rumeenia välja ja Ungari sisse templijäljendid.

Krüptovaluutana on isikul umbes 800 dollarit. Pärast vestlust võeti isiku reisidokumendid

hoiule ning isik vabastati.

1.6. PPA alustas 05.02.2025 konsultatsioonimenetlus Rumeeniaga Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse nr 2018/1861 art 28 alusel. Rumeenia kinnitas 11.02.2025, et isik omab

ajutist kaitset, mille ära võtmist ei peeta vajalikuks vastavalt Rumeenia siseriiklikele

õigusaktidele.

1.7. PPA pidas 25.08.2025 kell 19:40 isiku 48 tunniks kinni väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja

Eestis viibimise alused. Kuna isiku käitumine oli ebaadekvaatne, tegi patrull talle narko- ja

sülje kiirtesti, mis reageeris positiivselt ainele kokaiin. 25.08.2025 märkas PPA

kinnipidamiskeskuses videovalvet teostav ametnik kell 23:12, kuidas puudutatud isik üritas

endale ümber kaela pandud pükse kinnitada voodi kõrval oleva metallriiuli külge. Ametnikud

vabastasid isiku ümber kaela mässitud pükstest. Isik oli ebaadekvaatne, röökis ebainimlikult

ega reageerinud pöördumistele. Kohale saabunud kiirabiarst osutas esmaabi ning toimetas

isiku kontrolliks haiglasse.

1.8. PPA ametnikud viisid 26.08.2025 isikuga läbi vestlus eesmärgiga välja selgitada tema

Eestisse saabumise ja Eestis viibimise asjaolud ning sooviga anda isikule võimalus esitada

taotlusi ja vastuväiteid. Vestlusel käitus isik ebaadekvaatselt, ta kas ei vastanud ametnike

küsitlustele või andis ebaselgeid ja kohati arusaamatuid ütlusi ja selgitusi. Vestluse käigus

palus isik enda viimist vanglasse, et ta saaks isoleeruda ja narkootikumidest võõrduda.

1.9. Kuna isikul puudus Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus, siis alustati 26.08.2025

tema suhtes illegaalimenetlus nr 1052285521, ta peeti VSS § 15 lg 1 kohaselt kinni ning

hakati korraldama tema Eestist lahkumist. PPA hindas illegaalimenetluses saadud teavet

kogumis ning isikule vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052285521.

2(6)

3-25-2813

Ettekirjutusega kohaldas PPA isiku suhtes territoriaalse sissesõidukeelu 5 aastaks

lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Isikule selgitati, et eesmärgiks on korraldada

tema väljasaatmine Rumeeniasse.

1.10. VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta

viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimist või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Isiku eelnevat käitumist

arvestades on alust arvata, et ta hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma ja on ohuks

avalikule korrale ja iseendale. Vabaduses viibides ei hakkaks ta tegema PPA-ga koostööd

ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil.

1.11. Põgenemisoht on põhjendatud VSS § 68 p-de 4, 6 ja 7 alusel. Isik on korduvalt toime

pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud

vangistus; ta on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest,

et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; ta on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud

sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Isik on kas keeldunud ütluste andmisest või andnud

vastuolulisi ja ebaselgeid ütlusi, mis näitab, et ta ei täida VSS § 23 lg 1 p-st 2 tulenevat

kaasaaitamiskohustust. Isik saabus teadlikult Schengeni alale kehtiva sissesõidukeelu ajal,

otsides võimalusi ebaseaduslikuks piiriületuseks, näiteks vältides piirikontrolli Rumeenia-

Ungari piiril. Selline käitumine annab alust oletada, et isikul on olemas oskused ja teadmised

ebaseaduslikuks piiriületuseks ja et isik on valmis neid oskusi ka edaspidi kasutama. Isiku

senine käitumine ja hoiakud näitavad selgelt tema üleolevat suhtumist ning lugupidamatust

Eesti Vabariigi õiguskorda. PPA hinnangul võib isiku edasine Eestis viibimine ohustada

avalikku korda, millele viitavad ka tema toimepandud kuriteod. Isik on korduvalt PPA-le

teada andnud, et ei soovi naasta päritoluriiki, milleks on Ukraina.

1.12. PPA-le teadaolevalt omab isik Rumeenias elamisluba (ajutine kaitse), millest tulenevalt

saadetakse isik Rumeeniasse. Perekonnal on võimalus kohtuda isikuga väljaspool Eestit,

arvestades asjaoluga, et isiku naine ja tema laps on teda varasemalt külastanud välisriigis.

Samuti on alustatud isiku suhtes menetlus, sest ta on kasutanud oma lähedast suhtes vägivalda

(kriminaalmenetlus on lõpetatud).

1.13. Leebemad järelevalvemeetmed ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikust. Isik võib

hakata väljasaatmisest kandmisest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema

väljasaatmist riigist. Tuginedes isiku varasemale käitumisele, puudub PPA-l tema suhtes

usaldus ja seetõttu ei aitaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine kaasa

lahkumiskohustuse täitmisele.

1.14. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema

turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine

ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul välja

saata.

2. D.R selgitas kohtuistungil, et tal ei õnnestuks end Eesti suguses väikeriigis varjata.

Tema soov on olla enne väljasaatmist koos abikaasa ja lapsega, paluda neilt andeks.

Ta saaks abistada PPA-d. Ta on narkomaan, see on ta hävitanud, 25.08.2025

vahejuhtum tulenes samuti narkootikumidest. Tal oli kavatsus minna Saksamaale, kuid

sissesõidukeelu tõttu ei jäänud talle muud võimalust kui Eestisse tulla. Eesti on tema

kodu. Ukrainas ei tunne ta kedagi. Rumeeniasse on nõus minema. Etteheiteid

kinnipidamiskeskusele tal ei ole.

3(6)

3-25-2813

3. PPA selgitas kohtuistungil, et ei oska isiku väljasaatmise aega prognoosida, kuna

sarnast koostööd Rumeeniaga on olnud vähe. Aeg oleneb lennupiletite saamisest,

transiidi korraldamisest ja meeskonna leidmisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1). Kui välismaalast on vaja kinni pidada kauem

kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 23 lg 1).

VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus välismaalase kinnipidamiseks loa kuni kaheks

kuuks, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alused ning samas seaduses sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

5. Puudutatud isik on Ukraina kodanik ning tal ei ole Eestis viibimiseks õiguslikku alust.

Tema suhtes on Harju Maakohtu 07.08.2019 kohtuotsusega nr c-cc-cccc kohaldatud

Schengeni alale sissesõidukeeldu perioodiks 04.12.2019–04.12.2029. PPA vormistas

26.08.2025 isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1052285521,

kohaldades tema suhtes territoriaalset sissesõidukeeldu 5 aastaks lahkumisettekirjutuse

täitmise päevast arvates.

Seega on puudutatud isik väljasaadetava staatuses.

6. VSS § 23 lg 1 p 1 võimaldab Eestis viibimisaluseta viibivat välismaalast kinni pidada,

kui esineb põgenemisoht ning kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase

Eestist lahkumise kohustuse täitmise tulemuslikkust. PPA taotlusest nähtuvalt on isiku

kinnipidamine vajalik lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. PPA on selgitanud, et

eesmärgiks on korraldada isiku väljasaatmine Rumeeniasse. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku

Rumeeniasse väljasaatmiseks põhimõttelisi takistusi. Isikut ei ole praegu võimalik

Rumeeniasse välja saata, sest vaja on hankida lennupiletid, koostada transiiditaotlused ja

moodustada saatemeeskond.

7. PPA taotluse kohaselt on puudutatud isiku kinnipidamine vajalik põhjusel, et esineb

põgenemisoht. PPA sisustab põgenemisohtu läbi VSS § 68 p-de 4, 6 ja 7. Nende

punktide kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud

tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus

(p 4), välismaalane on PPA-le teada andnud või tema käitumisest järeldub, et ta ei

soovi lahkumiskohustust täita (p 6) või kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema

suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul (p 7). Põgenemisohu

kindlakstegemiseks tuleb hinnata lisaks muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid

asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud

objektiivsetel asjaoludel. Kohus ei hinda siiski põgenemisohu kindlakstegemisel isiku

ohtlikkust avalikule korrale või temale endale, sest väljasaadetavat võib

kinnipidamiskeskusse paigutada üksnes väljasaatmise, mitte avaliku korra tagamise

eesmärgil.

8. Puudutatud isik on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus

(vastavalt Harju Maakohtu 07.08.2019 otsusele väljapressimise eest grupi poolt;

kehalise väärkohtlemise eest ja avaliku korra raske rikkumise eest, mis seisnes selles,

et isik tõukas oma elukaaslast vastu seina, tiris teda kätest, tõukas ja lõi teda kõhu ning

rindkere piirkonda, milline tegevus oli kõrvaliste isikute jaoks nende rahu tugevalt

häiriv). Tegude eest mõisteti talle liitkaristusena 4 aastat ja 6 kuud vangistust, millest

kuulus ärakandmisele 5 kuud.

4(6)

3-25-2813

PPA on lisaks põhjendanud, et isiku eelnevat käitumist arvestades on alust arvata, et ta

hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. PPA selgitusel on isik korduvalt teada

andnud, et ta ei soovi naasta Ukrainasse. Kohtuistungil selgitas isik, et on valmis minema

Rumeeniasse, kuid soovib siiski jääda Eestisse pere juurde. 2025. a jaanuarist toimunud

vestlusel PPA-le ütles isik aga, et tema esialgne plaan oli minna Saksamaale, kuid saades

teada sissesõidukeelust, otsustas ta tulla Eestisse. Sama kinnitas ta kohtuistungil. Isiku väited

on seega vastuolulised ega tekita usaldust selles osas, et ta ei hakkaks enda väljasaatmise

menetluse läbiviimisest kõrvale hoiduma.

Samuti on isik teadlikult sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu

kehtivusaja jooksul, liikudes Rumeeniast pärast algselt ebaõnnestunud piiriületust Rumeenia-

Ungari piiril edasi ebaseaduslikult ning piirikontrolli vältides. Seega on isikul oskused ja

valmisolek ebaseaduslikuks piiriületuseks ning ta võib neid kasutada ka edaspidi.

9. Kokkuvõttes nõustub kohus PPA-ga, et praegusel juhul esineb puudutatud isiku

põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1 koosmõjus VSS § 68 p-dega 4, 6 ja 7). Isiku senine

käitumine, hoiakud ja toime pandud õigusrikkumised näitavad tema hoolimatust

kehtivate reeglite suhtes. Kohtuistungil möönis isik, et ta on narkomaan ning

narkootikumid mõjuvad talle laastavalt. Isik ei ole suutnud enda sõltuvust kontrolli

alla saada. Muuhulgas annavad ka 25.08.2025 aset leidnud intsidendid Presidendi lossi

juures ning kinnipidamiskeskuses tunnistust isiku suutmatusest kontrollida oma

käitumist ja järgida avalikku korda. Eelnevat arvestades on tõenäoline, et isik ei pruugi

vabaduses viibides püsida PPA-le väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks

kättesaadav ja võib asuda ennast varjama ja enda väljasaatmist takistama. Isik

põhjendas küll, et ei ole varem end PPA eest varjanud, ent praeguseks on PPA

koostanud talle sundtäidetava lahkumisettekirjutuse, mis kohtu arvates suurendab

tõenäosust, et isik poleks vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav.

10. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu tõhusad. Põgenemisoht seisneb

ohus, et isik hakkab väljasaatmisest kõrvale hoiduma või ka lahkub teise liikmesriiki.

Eelnevalt esitatud põhjustel on usutav, et isik asuks vabaduses end varjama ega pruugiks

ilmuda määratud aegadel PPA-sse. Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust

arvestades ei oleks tal keeruline ka teise liikmesriiki liikumine, ta on ka varasemalt

sissesõidukeeldu eirates Schengeni riikide vahel liikunud.

11. Isiku esialgset kahe kuu pikkust kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks.

Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud. Isikule on kinnipidamiskeskuses

tagatud järelevalve ja vajadusel arstiabi. Isikul ei ole kinnipidamiskeskuse osas etteheiteid

ning ta nõustus ka kohtuistungil, et kinnipidamiskeskuse ametnikud teda häda korral kohaselt

abistasid. Isikul on võimalik taotleda kinnipidamiskeskuses kokkusaamisi enda naise ja

lapsega.

Kohtule on usutav, et isiku väljasaatmise korraldamiseks on PPA-l vaja aega. Eelduslikult ei

kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuigi pikaajaliseks.

12. Seega rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud

oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise

kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist

kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. Kuna kinnipidamise eesmärk

on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, tuleb puudutatud isik

väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.

5(6)

3-25-2813

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)