3-24-2138/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2138

Haldusasi

R.Gi ja S.Ni kaebus Kose valla teabe väljastamiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – R.G (volitatud esindaja S.N) ja S.N

Vastustaja – Kose vald, volitatud esindaja Janno Perv

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.09.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.G ja S.N esitasid 10.05.2024 Kose vallale taotluse (dtl 14) väljastamaks kõigi Kose valla

erateede hooldamist puudutav teave (sh kaardi väljavõte ja muud andmed, millelt nähtub, milliseid

erateid ja millises mahus Kose vald hooldab ning millistel kaalutlustel) (dtl 15).

Vald vastas 26.06.2025 (dtl 17): Kuna tegemist on mitteavalikuks kasutamiseks antud erateega, siis

selle tee hooldamiseks puudub mistahes õiguslik või lepinguline alus. Avalike vahendite kasutamine

eraomandi parendamiseks ilma õigusliku aluseta ei ole lubatud. Asjaolu, et kõnealust teed on

vallavalitsus osaliselt hooldanud ei anna õiguspärast ootust õigusvastase praktika jätkumiseks. Kuna

viitate, et vald on varasemalt eraomandis olevaid teid ilma õigusliku aluseta hooldanud, siis võtame

selle teabe kontrollimiseks ning väite paikapidavuse korral selle praktika ka lõpetame.

Taotlejad esitasid 01.07.2024 täiendava nõude (dtl 18): Juhul, kui kohalik omavalitsus ei jätka

teehooldust senisel kujul, siis väljastada kõigi Kose valla erateede hooldamist puudutav teave (sh

kaardi väljavõte ja muud andmed, millelt nähtub, milliseid erateid ja millises mahus Kose vald

hooldab ning millistel kaalutlustel).

Vald vastas 11.07.2024 täiendavalt (dtl 26-27):

-

Käesoleval hetkel puudub Kose vallas vastav õigusakt mis võimaldaks avalike vahendite

kasutamist eraomandi kinnisasja parendamiseks. Teisisõnu tähendab seda, et Kose vald ei ole

enesekorralduslikult seda küsimust õiguslikult reguleerinud.

-

Teie pöördumises toodud viide eneseteadlikkusest, et vald korraldab teehöövliga teehooldust

mitmetel avalikus kasutuses mitteolevatel erateedel, on meile ülimalt huvipakkuv. Tegeleme

1(7)

käesoleval hetkel viites toodud asjaolu tuvastamisega. Oleksime ühtlasi tänulikud igasugusest

informatsioonist, mis võimaldab luua õigusselgust valla teehoolduses.

2. S.N ja R.G esitasid 22.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada Kose valda

väljastama kaebajatele Kose valla erateede hooldamist puudutav teave (sh kaardi väljavõte ja muud

andmed, millelt nähtub, milliseid erateid ja millises mahus Kose vald hooldab ning millistel

kaalutlustel) 30 päeva jooksul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kaebuse põhjendused:

-

Vastustaja on jätnud mulje, nagu ei teaks, kas ja milliseid teid vallas hooldatakse. Vallal endal on

olemas teave, millistel kaalutlustel ta erateid hooldab.

-

Kaebajate õigus teabe ja selgituste saamiseks tuleb PS § 44 lg-st 2 ja §-st 46.

-

Teabenõudele vastamise nõue on eraldi nõue, mis ei tähenda, et see ei saaks olla kaebajate eratee

hooldusega seotud nõude juures tõendiks.

-

Erateede hoolduse finantseerimine ja sellega seotud teenuste pakkumine elanikele (olgu selleks

erateede talihooldus või muu tegevus eratee hooldamisel) kohaliku omavalitsuse eelarve toel

seondub otseselt avaliku võimu volituste kasutamisega.

-

Vastustajal on olemas palutud teave või on seda vähemalt võimalik luua olemasolevat teavet

analüüsides, sünteesides või lisateavet kogudes. Vastustaja vastuse kohaselt puuduvad andmed ja

dokumendid erateede hoolduse kohta, ent ometi on vaidlusalust kaebajate kaebuses viidatud

erateeks olevat teelõiku aastaid hooldatud, sh on vaidlusaluse tee hooldamine teehöövliga

teostatud ka kohtumenetluse toimumise ajal. Ühtlasi hooldab vald ka mitmeid teisi avalikus

kasutuses mitteolevaid erateid. Seega on vaieldamatult olemas dokumentatsioon, mis puudutab

ainuüksi vaidlusaluse avalikus kasutuses mitteoleva eratee hooldust, mistõttu ei ole kaebajatele

kuidagi usutav, et vastustajal puuduvad väidetud dokumendid erateede hoolduse kohta.

Riigihangete registrist on leitavad hanke alusdokumendid vallateede suvise hooldamise kohta.

Hanke eelduseks on kaardi või nimekirja esitamine teenuse mahu kohta ja hilisem kontroll.

Vastustaja on korraldanud ka lumelükkamise avalikus kasutuses mitteolevatel erateedel.

Kaebajad saavad need andmed ise tuvastada, kui vastustaja esitab kohtumenetluses nimetatud

dokumendid.

-

Vastustaja vastustes kohtumenetluses puuduvad igasugused kaalutlused, millest tulenevalt vald

hooldab avalikus kasutuses mitteolevaid erateid või alternatiivselt selgitused selle kohta, mida

vald on teinud, et vastavad kaalutlused kindlaks teha. Kaebajad ei ole küsinud vallalt

mittehooldamise põhjendusi, vaid just neid põhjendusi, miks siiski vald vaatamata seadusliku

aluse puudumise väitele mitteavalikke erateid ikkagi hooldab (dtl 292). Vastustaja selgitused

eratee erandliku teehoolduse kohta ei ole asjakohased. Kaebuse esitajad selgitavad, et soovivad

kõigi mitteavalike erateede suvise hooldamise põhjendusi ja kaalutlusi eraldi.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu:

-

Vastusena kaebajate teabenõudele puuduvad Kose valla dokumendihaldussüsteemis andmed valla

territooriumil asuvatel erateedel, mis ei ole avalikuks kasutuseks vallale üle antud, teostatavate

hooldustööde kohta. Kaebuses viidatud üks tee kuulub osaliselt vallale ja osaliselt eraomanikele,

tee vastab avalikuks kasutamiseks määramise tingimustele, kuna teed läbib ühistranspordi- ja

õpilasliin ning antud tee ühendab omavahel riigiteid.

-

Vald vastab kaebajate selgitustaotlusele ja selgitab omalt poolt, et Kose vallas teostatakse erateede

hooldamist ainult juhul, kui erateed on antud vallale üle avalikuks kasutamiseks. Avalikus

kasutuses mitteolevate erateede mittehooldamise põhjenduseks on avaliku teenuse osutamise

seadusliku aluse puudumine. Erateede üleandmine toimub vastava korra kohaselt.

-

Kaebajad on teadlikud vastustaja dokumendiregistrist ja on seda ka kasutanud. Ka on kaebajad

kasutanud avaliku infoallikana riigihangete registrit.

-

Kose valla teede kaart ja teede nimekiri ei vasta reaalsele olukorrale ja vastustaja teeb pikemat

aega Transpordiametiga koostööd teedevõrgu täpsustamiseks. Kaebajate toodud veebileht on era-

2(7)

isiku poolt hallatav kaardirakendus, mis on mõeldud lumetõrje teenuse osutajatele. Vastustaja

esitab kohtumenetluse käigus riigihangete dokumendid ja hankelepingud. Lepingute täitmise

kontroll ja kuidas täidetakse rahalisi kohustusi väljub kaebuse nõude piiridest.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tagastas 13.01.2025 määrusega kaebajate nõude kohustada vastustajat uuesti otsustama Sae-

Aninõmme eratee teehöövliga hooldamise küsimus. Määrus on jõustunud.

Teiseks peab kohus oluliseks kaebajate tahet nende eesmärgist nähtuvalt tõlgendada, kuna kohtuasjas

on kasutatud nii väljendit „mitteavalike erateede suvine hooldus“ kui ka lihtsalt „erateede hooldus“.

Kaebuse materjalidest nähtub üheselt, et kaebajad soovisid, et neile kuuluvat mitteavalikku erateed

hooldataks suviti edasi. Kaebajad ei ole väitnud talvise lumetõrje puudumist. Juhul, kui kaebajate

erateed suviti (teehöövliga vms) edaspidi ei hooldata, soovisid kaebajad selliste teede hooldamise

kohta teavet (dtl 15). Sellisena on kaebajate eesmärki vastamisel mõistnud ka vastustaja. Kaebajad on

toonud veel 11.03.2025 seisukohas, et neid huvitavad nimelt mitteavalike erateede suvise hooldamise

põhjused (dtl 293). Poolte vahel ei ole erimeelsusi avalike teede või avalikult kasutatavate erateede

suvise või ka aastaringse hooldamise üle.

Seega käsitleb kohus, et kaebajate algne teabenõue oli suunatud mitteavalikus kasutuses olevate

erateede suvise hoolduse kohta teabe saamisele, sest see tuleneb nii eelnenud kirjavahetusest kui ka

kaebajate viimasest sisulisest seisukohast (11.03.2025).

5. Kohtule nähtub esmalt, et kohtu menetluses ja käesoleva otsusega lahendatav teabenõudele

vastamise nõue on olemuselt pigem sekundaarne nõue kaebajate eesmärgi suhtes, et nende erateed

hooldataks. Seda kinnitavad:

-

kaebajad on kohtumenetluses kinnitanud, et soovivad teabenõudes soovitud teavet ka selleks, et

tugineda sellele eratee hooldamise küsimuse nõude tõendamisel (dtl 53);

-

teabenõue on esitatud tingimuslikult ehk kaebajad on soovinud vastust üksnes juhul, kui nende

eratee hooldamise küsimus ei lahene kaebajale soovitud viisil.

Kohus märgib esmalt, et AvTS ega ka MSVS ei näe ette tingimuslikku teabenõuet ega ka

selgitustaotlust, sealjuures võib tingimusliku taotluse korral olla keerukas aru saada, millal on alanud

vastamise tähtaeg. Käesolevas asjas on kaebajad vastustaja suunistele vastavalt esitanud ka taotluse

(dtl 22 jj), mille lahendus on ka seotud kaebaja eratee hooldamisega, mistõttu võib olla võimalik

lugeda, et vastamise tähtaeg hakkab kulgema alles selle haldusmenetluse lõpust. Kuna vastustaja on

sellegipoolest vastanud, puudub vajadus hinnata, millal hakkas kulgema vastamise tähtaeg.

Kohus selgitab kaebajatele ka täiendavalt, et kaebajate soovitud teave ei ole kohtupraktika kohaselt

eelduslikult asjakohaseks tõendiks kaebajate eratee hooldamise küsimuse lahendamisel. Kaebajatel

puudub subjektiivne õigus nõudmaks, et vastustaja lõpetaks teiste isikute erateede hooldamise, kuna

see ei puuduta kaebajate õiguseid. Juhul, kui vastustaja hooldab teistele isikutele kuuluvaid erateid

õigusvastaselt, ei tulene sellest asjaolust kaebajatele subjektiivset õigus nõuda võrdse kohtlemise

alusel enda teele õigusvastase praktika laiendamist.

6. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata. Vastustaja 26.06.2025 vastus (dtl 17) ja 11.07.2024

vastus (dtl 26) on küll osaliselt puudulikud, st neis ei ole väljendatud üheselt, kuidas on kaebajate

taotlus lahendatud. Samas on vastused piisavalt arusaadavad, et keskmine isik mõistab, miks andmeid

ei väljastata. Kohtule ei nähtu, et kohustamisnõude rahuldamisel saaks või tuleks anda kaebajatele

teistsugune vastus või täiendavaid asjaolusid välja selgitada või kaaluda. Kohustamisnõude

rahuldamist ei tingi ka see, et vastustaja võib olla rikkunud nt teabenõude ümbertõlgendamise ja

3(7)

sellest teavitamise nõudeid. Vastustaja on proovinud anda kaebajatele sisulise vastuse, mis on

vastamisel esmatähtis.

7. Teabenõue on teabenõudja poolt AvTS sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe

saamiseks või taaskasutamiseks (AvTS 6). Teabenõudes tuleb tuua taotletava teabe sisu või

dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid (AvTS § 14 lg

1 p 4). Avalik teave (edaspidi ka teave) on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja

dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides

sätestatud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1).

Riigikohus selgitas 06.02.2025 otsuses nr 3-22-2476, et arvestades avaliku teabe mõiste seotust teabe

jäädvustamise ja dokumenteerimisega, hõlmab teabenõudja soovitud viisil teabenõude täitmine nii

teabe saamise viisi kui ka vormi, sh teabekandjat. Sellist lähenemist toetab ka AvTS eelnõu

seletuskiri (462 SE, Riigikogu IX koosseis), milles on selgitatud, et eelnõu laieneb üksnes

olemasolevale jäädvustatud (dokumenteeritud) teabele ning avalik teave peab teabevaldajal

jäädvustatult või dokumenteeritult olemas olema (lk-d 19–20). Praktikas on ka levinuim ja enamjaolt

lihtsaim viis teabenõude täitmiseks edastada teabenõudjale dokumendi koopia või väljavõte sellest (p

13).

Kohtuasjas on esitatud ka riigikohtuniku täiendav arvamus, kus on leitud, et teabenõude

definitsioonis on esiplaanil teabe sisu, mitte vorm ehk esikohal peaks olema teabe-, mitte

dokumendipõhine lähenemine. Arvamuses viidatud Euroopa Kohtu lahendid puudutavad IKÜM

rakendamist, sh õigust saada lisaks dokumentidele ka väljavõtteid andmebaasidest.

Riigikohus on leidnud 02.12.2021 määruses nr 3-20-992, et teabenõudeks tuleb pidada ka isiku

avaldust, kui taotletud arvandmed on kas vastustajal olemas või on need leitavad hõlpsa arvutustehte

abil (nt keskmised palgad), mida ei ole põhjust pidada andmete sünteesimiseks MSVS § 2 lõike 2

punkti 1 tähenduses (p 11).

8. Eeltoodud praktikat käesolevale asjale kohaldades nähtub vastustaja vastustest, et vastustajal

kaebajate küsitud teave puudub, kuna vallal puudub tema enesekorraldusõigust arvestades õigusakt,

mille alusel avalikus kasutuses mitteolevaid erateid avalikest vahenditest (teehöövliga suvisel ajal –

kohtu märkus) hooldataks. Kohtule on vastusest üheselt selge, et seega puudub kaebajaid huvitav

dokument, sh kaardi väljavõte, millest nähtuks, milliseid erateid ja millises mahus Kose vald hooldab

ning millistel kaalutlustel. Kuna puudub õiguslik alus nende teede hooldamiseks, ei saa olla tegemist

ka avaliku teabega AvTS § 3 lg 1 mõttes, s.o teabega, mis on saadud või loodud seaduses või selle

alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

Kohtule ei nähtu samuti, et tegemist oleks vastustaja seisukoha kohaselt teabega, mis on leitav nt

hõlpsa arvutustehte abil (RK lahend nr 3-20-992) või andmebaasi väljavõttena (täiendav arvamus RK

lahendi nr 3-22-2476 juures). Seega ei ole kaebajate teabenõudele võimalik vastata hiljemalt 5

tööpäeva jooksul (AvTS § 18 lg 1).

Kuigi teabenõude täitmisest keeldumise alused (AvTS § 23 lg-d 1 ja 2) ei käsitle olukorda, kus

teabenõudele vastajal ei olegi sellist teavet avaliku ülesande täitmisel tekkinud, kuna vastustaja sellist

avalikku ülesannet ei täidagi, sh puudub ka mõni muu teabe valdaja, kes täidaks seda ülesannet

vastustaja asemel, tuleb analoogia korras kohaldada AvTS § 23 lg 2 p-i 2, ehk täitmisest võib

keelduda, kui taotletav teave ei käsitle avalike ülesannete täitmist.

Sama tulemuseni jõudmist on selgitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 28.09.2023 otsuses nr 3-21-

2767: Teabenõude täitmise seisukohalt ei oma tähtsust, kas kaebaja soovitud dokumendi või teabe

puudumine on õiguspärane või mitte. Seadusest ei tulene lisaks kohustust teabenõude täitmisest

4(7)

keeldumise korral esitada teabenõudjale tõendid keeldumise aluse esinemise kohta. Olukorras, kus

teabenõude täitmisest keeldutakse põhjusel, et taotletud teave puudub, võiks teabevaldajal olla ka

väga keeruline või isegi võimatu tõendada negatiivset asjaolu, et teabenõudes taotletud teavet ei ole

kunagi eksisteerinud või see ei ole säilinud. Kuna teabevaldajale tuleneb seadusest mh kohustus mitte

anda teadvalt ebaõiget teavet (vt AvTS § 9 lg 2 p 8) ning kaebaja kahtlused, et haldusorgan varjab nii

tema kui ka kohtu eest teavet või dokumente, olid üksnes oletuslikud (st HKMS § 63 mõttes

põhistamata), ja negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on piiratud, siis ei pidanud halduskohus

nõudma vastustajalt tõendeid, mis võiksid kinnitada vastustaja väidet, et kaebaja taotletud

dokumendid puuduvad (vrd Riigikohtu 21.06.2023 otsus nr 2-20-9760, p 26; 03.02.2017 määrus nr

3-2-1-83-16, p 17). Isegi kui põhimõtteliselt saaks vastustajalt nõuda välja kõik vaidlusalustel aastatel

koostatud ja kinnitatud valdkonnaga seotud dokumendid, veendumaks, et ükski neist ei käsitle

tõepoolest kaebaja soovitud teavet, võiks jätkuvalt tõstatada kahtluse, et mõni dokument on ikkagi

jäetud esitamata (p 12).

9. AvTS § 23 lg 2 p 5 näeb ette ka võimaluse, et teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt

süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Selline teabenõue

loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse MSVS ettenähtud korras. MSVS § 2 lg 2 p 1 sätestab,

et selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi

käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist.

Vastustaja vastus haldusmenetluses ja ka kohtumenetluses on olnud läbivalt, et mitteavalikus

kasutuses olevate teede suvise hooldamise kohta teave puudub, sest vastustajal ei ole õiguslikku alust

selliseid teid hooldada ehk vastustaja ei tee seda.

10. Poolte vahel on seega vaidlus selle üle, kas juhul kui vastustaja leiab, et ta ei osuta avalikest

vahenditest kaebajate väidetavat (võimalikku avalikku) teenust, siis kas ja mis määral peab vastustaja

isikule vastamisel asuma siiski olukorda kontrollima, sh analüüsima, sünteesima ja lisateavet

koguma.

Kohtule nähtub, et MSVS sõnastuse grammatilisest tõlgendusest lähtuvalt hõlmab haldusorgani

käsutuses oleva teabe analüüs ja süntees või lisateabe kogumine väga laia tegevuste ringi. Sealjuures

on seadusandja eelduslikult pidanud analüüsi, sünteesi ja teabe kogumist silmas kumulatiivsete, mitte

alternatiivsetena. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määruse nr 3-22-2108 p 7 kohaselt hõlmab

selgitustaotlusele vastamine mh ametnike küsitlemist. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus

käsitlenud selgitustaotlusena isiku avaldust saada kõigi Eestis levivate raadiojaamade nimekirja, kuna

selle teabe esitamine kaebajale nõuaks lisateabe kogumist (p 9).

11. Kohus leiab siiski, et avalduse selgitustaotlusena käsitlemise piir asub seal, kus selgitustaotlusele

vastamise toimingud seisnevad olulises osas juba mõne muu (haldus)menetluse läbiviimises. Seega

kuigi selgitustaotlusele vastamise käigus tuleb koguda lisateavet ning saadut koostoimes vastustaja

käsutuses oleva muu teabega analüüsida ja sünteesida, ei ole seega siiski võimalik selgitustaotluse

kaudu võimalik nõuda näiteks järgmiste menetluste läbiviimist MSVS korras:

-

selgitustaotlusega, kas haldusorgani käsutuses olev teave kinnitab, et naabermaja on ohutu,

soovitakse sisuliselt ehitusjärelevalve läbiviimist;

-

selgitustaotlusega, kas kohaliku omavalitsuse kulud kindlas valdkonnas on ikka põhjendatud,

soovitakse sisuliselt revisjonikomisjoni poolt kontrolli algatamist (KOKS § 48 lg 3);

-

selgitustaotlusega, kas ja kuidas on haldusorgan kontrollinud ametnike poolt tööülesannete

täitmist, soovitakse sisuliselt distsiplinaarsüüteo uurimist või siseauditi läbiviimist.

Kaebajate selgitustaotlus mitteavalikus kasutuses olevate teede suvise hooldamise asjaolude

väljaselgitamiseks ongi ennekõike sarnane kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni läbiviidava

kontrolli või Riigikontrolli läbiviidavat majandusauditiga (RKS § 6 ning § 7 lg 2), ennekõike

5(7)

küsimustes, kas majandustehingud on õiguspärased (kas neiks on õiguslik alus). Kui hinnata

kaebajate teabenõuet koostoimes kohtumenetluses esitatud seisukohtade ja nõutud dokumentidega,

siis selgub sellest kaebajate eeldus, et vaatamata sellele, et vastustaja on selgitanud, et mitteavalikus

kasutuses olevaid erateid ei hooldata, sest selleks puudub õiguslik alus, toimub õigusvastane

hooldamine ikkagi. Kaebajad on täiendavaid dokumente küsides soovinud saada ka teavet, et mis

ulatuses on selliseid teid hooldatud ja palju on selle eest makstud. Kaebajate nõuet küsitleda selle

kohta ka valla ametnikke saab käsitleda sisuliselt soovina, et vastustaja selgitaks välja, kas, kes ja

miks võib olla valla ametnikest rikkunud oma ametikohustusi.

Kaebajate eesmärk on seega kohtumenetluses avaldatut arvestades, et vald viiks läbi järelevalve oma

vara õiguslikul alusel ja otstarbekalt kasutamise kohta. Sellise järelevalve läbiviimiseks puudub aga

kaebajatel subjektiivne õigus. Sealjuures on vastustaja ka vastanud, et võtab kaebajate esitatud teabe

kontrollimiseks. Muus osas, kui järelevalve algatamisele vastuse saamiseks kaebajatel subjektiivne

õigus puudub, sh kuna eelpool viidatud kontrollide kui järelevalvemenetluste aluseks olevad

õigusnormid ei kaitse mh kaebajate subjektiivseid õiguseid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2024

määruse nr 3-24-2063 p 10 väljakujunenud kohtupraktika kohta).

Kohus märgib, et eeltoodu ei välista selgitustaotluse esitamist konkreetse avalikus kasutuses

mitteoleva eratee kohta, eeldusel, et selline taotlus ei muutu olemuselt mõnda muud menetlust

algatavaks avalduseks. MSVS näeb ette ka keeldumise alused, kui taotlus on ebamõistlikult mahukas

või tegemist on ilmselgelt pöördumise õiguse kuritarvitamisega (MSVS § 5 lg 9 p-d 7 ja 9).

12. Tallinna Ringkonnakohus on 27.06.2023 määruses nr 3-22-2108 selgitanud, et kohtulik kontroll

selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorgan otsustab

kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata (p 8). Vastustaja on vastamisel jäänud

selgitustaotluse raamesse ja selgitanud õigusliku aluse puudumist, kuid teabe lisandumisel selle

täiendavat kontrollimist.

Lisaks kui kaebajad vastustaja vastusega sisuliselt mõne konkreetse tee osas ei nõustu (nt 11.03.2025

seisukoht, dtl 292 – mis juhtudel erandina erateid hooldatakse) – siis ei ole see enam

selgitustaotlusele vastamiseks kohustamise esemeks. Selgitustaotlusele esitatud vastuse vaidlustamise

kaudu ei saa isik vaidlustada vastustaja tegevust, millel puudub otsene seos kaebaja subjektiivsete

õiguste tagamisega (mis on teiste, kaebajatele mittekuuluvate teede hooldamise põhjendatud

juhtudeks).

13. Kohus selgitab täiendavalt, et kaebajate pöördumist on võimalik käsitleda ka märgukirjana, st

kuna selles sisaldub teave, et vallas võidakse hooldada avalikest vahenditest avalikus kasutuses

mitteolevaid erateid (vt MSVS § 2 lg 1 p 2, samuti osaliselt p 1).

Vastustaja on pöördumiste märgukirjana käsitlemise korral neile vastanud, kuna vastustaja on

kinnitanud, et võtab teabe kontrollimiseks, lõpetab olemasolu korral sellise praktika (dtl 17) ning

samuti avaldab, et kaebajad võivad esitada täiendavat teavet sellise praktika kohta (dtl 26).

14. Kohus leiab samuti, et algse teabenõude osana, sh selle tõlgendamisel ei saa käsitleda kaebajate

poolt kohtumenetluses esitatud soovi (20.09.2024, dtl 130) saada täiendavaid dokumente. Algne

teabenõue ei hõlmanud soovi saada kaarti kõigi Kose valla teede, samuti kõigi suvise teehooldusega

hõlmatud teede kohta. Viimasesse kuuluvad esmajärjekorras avalikud teed ja avalikus kasutuses

olevad erateed, mis ei ole vaidluse esemeks. Algne teabenõue ei puudutanud mingis osas suvise

hoolduse hankemenetluste dokumente. Kohus leiab, et eelnevalt viidatud 28.09.2023 otsuses nr 3-21-

2767 toodud seisukoht kohaldub ka selgitustaotlustele ehk kui haldusorgan on selgitanud, et ta sellist

teenust ei osuta, sest selleks puudub õiguslik alus, ei pea haldusorgan hakkama eraldi tõendeid

koguma, kas seda teenust ikkagi osutatakse.

6(7)

15. Kohus möönab, et vastustaja vastustes puuduvad selged viited, kas kaebajate taotluseid

käsitletakse teabenõude, selgitustaotluse või muu avaldusena. Samuti puuduvad viited vastamise

õiguslikele alustele. Tegemist ei ole selliste menetluslike puudustega, mille õigusvastasuse

tuvastamine oleks kaebajate õiguste kaitseks kohtuotsuse resolutsioonis vajalik.

Kohus leiab samuti, et vastustaja vastus on selgitustaotlusele vastamise kaalutlusõigust arvestades

piisav. Arvestades, et kaebajate eesmärgile vastavad teised menetlused (majanduslike ressursside

korrakohase kasutamise kontroll), puudub kaebajatel ka subjektiivne õigus sellele, et vastustaja viiks

selle kontrolli läbi selgitustaotlusele vastamise käigus. Kohtule ei nähtu, et kohustamisnõude

rahuldamise korral oleks vastustajal kohustus kaebajatele täiendavalt vastata või täiendavaid

menetlustoiminguid läbi viia ulatuses, mis on MSVS mõtteks.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda

(HKMS § 108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

7(7)