2-25-8059/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks 4 433 (neli tuhat Jätta hagi rahuldamata viivise 1 297.55 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisele
Legislator headnote
AI generated2-25-8059/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks 4 433 (neli tuhat Jätta hagi rahuldamata viivise 1 297.55 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisele
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-8059
K O H T U O T S U S
/TAGASELJAOTSUS/
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Ifret Mamedguseinov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Rakvere, 27. august 2025
Tsiviilasja number
2-25-8059
Tsiviilasi
Hagi hind
Heimondo Estonia OÜ hagiavaldus M. P. vastu võla nõudes
6 224.59 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Heimondo Estonia OÜ (registrikood 16887028,
asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Igor Vavilov (e-post:
XXX);
Kostja: M. P. (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses: XXX,
elukoht Rahvastikuregistris: XXX, e-post: XXX).
Asja läbivaatamise kuupäev 27. august 2025 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi
tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks 4 433 (neli tuhat
nelisada kolmkümmend kolm) eurot ja 4 senti (sh tarbijakrediidilepingust nr XXX
tulenev põhinõue).
3. Jätta hagi rahuldamata viivise 1 297.55 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisele
järgnevast päevast 24.05.2025.a, kuni põhinõude summa 4 433.04 eurot täitmiseni VÕS
§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses osas.
4. Jätta menetluskulud 71% ulatuses kostja ja 29% ulatuses hageja kanda ning välja
mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks menetluskulud kokku
summas 447 (nelisada nelikümmend seitse) eurot ja 30 senti (so 71% riigilõivust).
5. Välja mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks viivis
menetluskuludelt (447.30 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni
menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1 (7)
2-25-8059
6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord
Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui
kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada
kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)
ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is
SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is
Luminor Bank, riigilõiv summas 420 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele
dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Heimondo Estonia OÜ esitas 23.05.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse M. P. vastu võlgnevuse
summas 5 730.59 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt M OÜ (edaspidi
nimetatud esialgne võlausaldaja) ja M. P. sõlmisid interneti vahendusel 29.12.2021 kliendilepingu
nr XXX. Kostja on tuvastanud ennast digitaalselt. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne
võlausaldaja võlgnikule taotleda laenu ja vajaduse korral täiendava laenuosa saamiseks võlgnikule
lubatud krediidilimiidi piires. Perioodil 29.12.2021 – 18.04.2022 võlgnik on taotlenud laenu ja 2
korda, nimelt:
29.12.2021- laen summas 500 eurot; perioodil 29.12.2021– 29.12.2021 tagasi makstud kokku 0
eurot. Põhisumma jääk 500 eurot;
29.12.2021 -täiendav laenuosa 4 350 eurot. Uus põhisumma: 4 850 eurot; perioodil 29.12.2021 -
18.04.2022- tagasi makstud kokku 861.12 eurot, millest põhiosa katteks 861.12 eurot. Põhisumma
jääk 3 988.88 eurot (4 850 – 861.12).
18.04.2022 esitas Kostja vastavalt 29.12.2021 kliendilepingu punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava
laenuosa 145 euro saamiseks. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist täiendavalt ka
kliendilepingu ja uued laenutingimused ja Kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping.
Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus ka 29.12.2021 Kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 3
988.88 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4 133.88 eurot (3 988.88 + 145). Peale Kostja
poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist M OÜ rahuldas Kostja poolt esitatud
taotluse ja kandis 18.04.2022.a Kostja poolt märgitud pangakontole täiendava laenusumma 145
eurot. Peale laenu ülekandmist saadeti kostjale uus arve, et teavitada laenutagasimakse tähtajast.
Perioodil 18.04.2022 - 03.11.2022 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse
katteks. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus
kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt
täitnud ja Kostja jäi M OÜ-le võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu M OÜ 03.11.2022.a ütles
poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel Kostjaga sõlmitud laenulepingu
ülesse ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist.
2. Vastavalt 31.03.2022.a laenutingimustele kostja laenu põhisummaks on 4 964.53 eurot. Kostja
kohustus laenu tagastama igakuisete kohustuslike osamaksetega, mis tuli tasuda vastavalt kostjale
2 (7)
2-25-8059
saadetud tagasimakse maksegraafikule, mida ta ei ole nõuetekohaselt täitnud. Perioodil 31.03.2022
- 03.11.2022 (ülesütlemine) kostja on tasunud 2 osamakset (03.05.2022 – 511,49 eurot; 27.08.2022
– 20,00 eurot) kogusummas 531.49 eurot, millest põhiosa katteks 531.49 eurot. Seega Kostja
võlgnevus Hagejale seisuga 23.05.2025.a tagastamata laenupõhiosa eest on 4 433.04 eurot.
3. Hageja nõuab Kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses päevas. Hageja arvestab viivise alates 03.11.2022.a tagastamata laenupõhiosalt 4 433.04
eurot ja on arvestanud perioodi 04.11.2022.a kuni 23.05.2025.a viivist summas 4 433,04 x 932 p x
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses %= 1 297,55 eurot. Samuti
palub Hageja Kostjalt välja mõista alates 23.05.2025.a, kuni põhinõude summa 4 433.04 eurot
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt
välja mõista võlgnevuse summas 5 730.59 eurot (sisaldab põhinõuet ja viivist) ning viivis alates
hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 24.05.2025.a, kuni põhinõude summa 4 433.04 eurot
täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja välja mõista
menetluskulud summas 60 eurot, so riigilõiv, ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt
menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras.
5. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi
tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 26.05.2025 kohtumäärusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja see
edastati lahendamiseks Viru Maakohtusse. Tsiviilasi jõudis Viru Maakohtusse 30.06.2025.
7. Viru Maakohus võttis 06.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse
koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva
jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on e-posti vahendusel kinnitanud
kohtudokumentide kättesaamist 06.08.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei
ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus
kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407
lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
9. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui
kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega
oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale
krediiti või laenu.
3 (7)
2-25-8059
11. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised
asjaolud:
1) M OÜ ja kostja sõlmisid 29.12.2021 krediidilepingu nr XXX, krediidi ülempiiriga 500 eurot,
intressimääraga 43.20% aastas, krediidi kulukuse määr 53.77%, tagasimaksmine krediidilepingus
kokkulepitud kuupäeval, kokku kuni 32 makset, tingimusel, et klient tasub graafikujärgselt
miinimummakseid, lepingutasu 0 eurot.
summale 500 eurot, intressimääraga 18% aastas, krediidi kulukuse määr 49.28%, tagasimaksed iga
kuu 15. kuupäevaks, tagasimaksete arv 18, osamakse suurus 37.39 eurot, lepingutasu 0 eurot;
2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune
laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
3) Lepingute alusel kasutas kostja laenu kokku 4 964.53 eurot.
4) Kostja on teinud põhiosa tagasimakseid summas 531.49 eurot;
4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates maist 2022. a, seda vähemalt kolme, mai,
juuni ja juuli osamaksete tasumisega.
5) Kostjale saadeti 22.07.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg
võlgnevuse tasumiseks. 03.11.2022 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.
6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 03.11.2022.
12. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga
järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning
omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab
krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma
igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -
vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides
1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe
omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid
andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida
üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis
analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse
korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku
laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja
esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse
vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et
krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija
regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas
töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise
regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,
arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud
tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude
tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse
arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,
et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud
4 (7)
2-25-8059
nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale
teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet
tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse
konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise
kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei
antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks
otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu
„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh
eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014
lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
14. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,
loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui
see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel
juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja
muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei
kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3
ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija
krediidivõimelisust valesti.
15. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud
andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga
tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks
olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,
kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.
Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt
piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku
kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel
täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist
teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna
Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks
kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste
võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides
tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele, jätnud kontrollimata isegi avalikud registrid.
Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole.
Krediidiandja ei ole käesoleval juhul teinud vähimatki pingutust kostja krediidivõimelisuse
kontrollimiseks. Seega asub kohus käesoleval juhul seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud
kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt
VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS
§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude
vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
5 (7)
2-25-8059
16. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes
põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise
põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7
tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud
tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
17. Kohus tuvastas veel, et krediidileping on tühine ka juhul, kui krediidiandja oleks
vastutustundliku laenamise põhimõtet kohtule tõendanud. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on
tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas
ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist
krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti leping 29.12.2021. Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi
kulukuse määr perioodil 30.11.2021 kuni 30.05.2022 oli 16.95%, mis teeb lubatud krediidi
kulukuse määraks sel hetkel sõlmitud lepingutele 50.85%. Sõlmitud krediidilepingu kulukuse määr
ületab seda 2.92%. See tähendab, et tulenevalt VÕS § 4062 lg 3 maksab tarbija tühise lepingu järgi
saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise
tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi
käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Intressi hageja aga ei nõua.
18. Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 4 964.53 eurot. Tagasi on põhinõude katteks
makstud 531.49 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 03.11.2022 ning nimetatud
ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest
tasumata järelikult 4 433.04 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista üksnes põhinõue
summas 4 433.04 eurot.
19. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue
summas 4 433.04 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt
maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise
ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,
et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 71% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 71%
kostja ja 29% hageja kanda.
21. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot.
Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 23.05.2025 summas 630 eurot. Menetluskulud
kokku on seega summas 630 eurot, s.h riigilõiv. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus
kostjalt hageja kasuks välja 71% 630 eurost, so 447.30 eurot.
6 (7)
2-25-8059
22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on
nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab
menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
23. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1
ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov
Kohtunik
7 (7)