Legislator Case Law & Legislation
2-25-8059/6 AI generated

2-25-8059/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-8059/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks 4 433 (neli tuhat Jätta hagi rahuldamata viivise 1 297.55 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisele

Legislator headnote

AI generated

2-25-8059/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks 4 433 (neli tuhat Jätta hagi rahuldamata viivise 1 297.55 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisele

Keywords

AI generated
medical expenses annual travel expenses performance in lieu of fulfillment hail insurance late payment of fees holiday compensation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-8059

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 27. august 2025

Tsiviilasja number

2-25-8059

Tsiviilasi

Hagi hind

Heimondo Estonia OÜ hagiavaldus M. P. vastu võla nõudes

6 224.59 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Heimondo Estonia OÜ (registrikood 16887028,

asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Igor Vavilov (e-post:

XXX);

Kostja: M. P. (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses: XXX,

elukoht Rahvastikuregistris: XXX, e-post: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 27. august 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks 4 433 (neli tuhat

nelisada kolmkümmend kolm) eurot ja 4 senti (sh tarbijakrediidilepingust nr XXX

tulenev põhinõue).

3. Jätta hagi rahuldamata viivise 1 297.55 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast 24.05.2025.a, kuni põhinõude summa 4 433.04 eurot täitmiseni VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses osas.

4. Jätta menetluskulud 71% ulatuses kostja ja 29% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks menetluskulud kokku

summas 447 (nelisada nelikümmend seitse) eurot ja 30 senti (so 71% riigilõivust).

5. Välja mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (447.30 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1 (7)

2-25-8059

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 420 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Heimondo Estonia OÜ esitas 23.05.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse M. P. vastu võlgnevuse

summas 5 730.59 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt M OÜ (edaspidi

nimetatud esialgne võlausaldaja) ja M. P. sõlmisid interneti vahendusel 29.12.2021 kliendilepingu

nr XXX. Kostja on tuvastanud ennast digitaalselt. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne

võlausaldaja võlgnikule taotleda laenu ja vajaduse korral täiendava laenuosa saamiseks võlgnikule

lubatud krediidilimiidi piires. Perioodil 29.12.2021 – 18.04.2022 võlgnik on taotlenud laenu ja 2

korda, nimelt:

29.12.2021- laen summas 500 eurot; perioodil 29.12.2021– 29.12.2021 tagasi makstud kokku 0

eurot. Põhisumma jääk 500 eurot;

29.12.2021 -täiendav laenuosa 4 350 eurot. Uus põhisumma: 4 850 eurot; perioodil 29.12.2021 -

18.04.2022- tagasi makstud kokku 861.12 eurot, millest põhiosa katteks 861.12 eurot. Põhisumma

jääk 3 988.88 eurot (4 850 – 861.12).

18.04.2022 esitas Kostja vastavalt 29.12.2021 kliendilepingu punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava

laenuosa 145 euro saamiseks. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist täiendavalt ka

kliendilepingu ja uued laenutingimused ja Kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping.

Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus ka 29.12.2021 Kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 3

988.88 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4 133.88 eurot (3 988.88 + 145). Peale Kostja

poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist M OÜ rahuldas Kostja poolt esitatud

taotluse ja kandis 18.04.2022.a Kostja poolt märgitud pangakontole täiendava laenusumma 145

eurot. Peale laenu ülekandmist saadeti kostjale uus arve, et teavitada laenutagasimakse tähtajast.

Perioodil 18.04.2022 - 03.11.2022 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse

katteks. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus

kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt

täitnud ja Kostja jäi M OÜ-le võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu M OÜ 03.11.2022.a ütles

poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel Kostjaga sõlmitud laenulepingu

ülesse ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist.

2. Vastavalt 31.03.2022.a laenutingimustele kostja laenu põhisummaks on 4 964.53 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama igakuisete kohustuslike osamaksetega, mis tuli tasuda vastavalt kostjale

2 (7)

2-25-8059

saadetud tagasimakse maksegraafikule, mida ta ei ole nõuetekohaselt täitnud. Perioodil 31.03.2022

- 03.11.2022 (ülesütlemine) kostja on tasunud 2 osamakset (03.05.2022 – 511,49 eurot; 27.08.2022

– 20,00 eurot) kogusummas 531.49 eurot, millest põhiosa katteks 531.49 eurot. Seega Kostja

võlgnevus Hagejale seisuga 23.05.2025.a tagastamata laenupõhiosa eest on 4 433.04 eurot.

3. Hageja nõuab Kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses päevas. Hageja arvestab viivise alates 03.11.2022.a tagastamata laenupõhiosalt 4 433.04

eurot ja on arvestanud perioodi 04.11.2022.a kuni 23.05.2025.a viivist summas 4 433,04 x 932 p x

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses %= 1 297,55 eurot. Samuti

palub Hageja Kostjalt välja mõista alates 23.05.2025.a, kuni põhinõude summa 4 433.04 eurot

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista võlgnevuse summas 5 730.59 eurot (sisaldab põhinõuet ja viivist) ning viivis alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 24.05.2025.a, kuni põhinõude summa 4 433.04 eurot

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja välja mõista

menetluskulud summas 60 eurot, so riigilõiv, ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

5. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

6. Harju Maakohtu 26.05.2025 kohtumäärusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja see

edastati lahendamiseks Viru Maakohtusse. Tsiviilasi jõudis Viru Maakohtusse 30.06.2025.

7. Viru Maakohus võttis 06.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on e-posti vahendusel kinnitanud

kohtudokumentide kättesaamist 06.08.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei

ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus

kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407

lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

9. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

3 (7)

2-25-8059

11. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) M OÜ ja kostja sõlmisid 29.12.2021 krediidilepingu nr XXX, krediidi ülempiiriga 500 eurot,

intressimääraga 43.20% aastas, krediidi kulukuse määr 53.77%, tagasimaksmine krediidilepingus

kokkulepitud kuupäeval, kokku kuni 32 makset, tingimusel, et klient tasub graafikujärgselt

miinimummakseid, lepingutasu 0 eurot.

summale 500 eurot, intressimääraga 18% aastas, krediidi kulukuse määr 49.28%, tagasimaksed iga

kuu 15. kuupäevaks, tagasimaksete arv 18, osamakse suurus 37.39 eurot, lepingutasu 0 eurot;

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingute alusel kasutas kostja laenu kokku 4 964.53 eurot.

4) Kostja on teinud põhiosa tagasimakseid summas 531.49 eurot;

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates maist 2022. a, seda vähemalt kolme, mai,

juuni ja juuli osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 22.07.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 03.11.2022 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 03.11.2022.

12. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

4 (7)

2-25-8059

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

13. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

14. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

15. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele, jätnud kontrollimata isegi avalikud registrid.

Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole.

Krediidiandja ei ole käesoleval juhul teinud vähimatki pingutust kostja krediidivõimelisuse

kontrollimiseks. Seega asub kohus käesoleval juhul seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud

kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

5 (7)

2-25-8059

16. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

17. Kohus tuvastas veel, et krediidileping on tühine ka juhul, kui krediidiandja oleks

vastutustundliku laenamise põhimõtet kohtule tõendanud. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti leping 29.12.2021. Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr perioodil 30.11.2021 kuni 30.05.2022 oli 16.95%, mis teeb lubatud krediidi

kulukuse määraks sel hetkel sõlmitud lepingutele 50.85%. Sõlmitud krediidilepingu kulukuse määr

ületab seda 2.92%. See tähendab, et tulenevalt VÕS § 4062 lg 3 maksab tarbija tühise lepingu järgi

saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Intressi hageja aga ei nõua.

18. Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 4 964.53 eurot. Tagasi on põhinõude katteks

makstud 531.49 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 03.11.2022 ning nimetatud

ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest

tasumata järelikult 4 433.04 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista üksnes põhinõue

summas 4 433.04 eurot.

19. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 4 433.04 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 71% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 71%

kostja ja 29% hageja kanda.

21. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 23.05.2025 summas 630 eurot. Menetluskulud

kokku on seega summas 630 eurot, s.h riigilõiv. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja 71% 630 eurost, so 447.30 eurot.

6 (7)

2-25-8059

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

23. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

7 (7)