2-24-13003/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-13003

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Konsultant

Kevin Reim

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2024, Narva

Tsiviilasja number

2-24-13003

Tsiviilasi

M D hagi Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu

vastu Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu

nõukogu 28.06.2024 otsuse punkti 1 kehtetuks

tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ja

juhatuse liikme lepingust tuleneva võla

väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M D (ik XXX, e-post: XXX)

Kostja: Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu (Reg.

kood: 90003717, e-post: info@njhooldekodu.ee)

Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nele Tammemäe

(e-post: info@namm.ee)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine hagist loobumisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu M D loobumine hagist Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-13003.

3. Jätta kostja menetluskulud summas 2074 eurot hageja kanda.

4. Kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

5. Jätta rahuldamata hageja taotlus menetluskulude tasumise ajatamiseks.

6. Rahuldada M D avaldus riigilõivu tagastamiseks summas 1050 eurot.

7. Kohtul tagastada tasutud tagatis summas 1050 eurot M D arveldusarvele nr

XXX. 8. Edastada määrus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-24-13003

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

M D esitas 28.08.2024 Viru Maakohttule hagi, milles palub tunnistada kostja nõukogu

28.06.2024 otsuse punkti 1 kehtetuks või tuvastada selle tühisus ja lugeda, et juhatuse liikme

ametisuhe ja juhatuse liikme leping lõppes, kas põhistamata ja mõjuva põhjuseta või

23.07.2026 lepingus kokkulepitud tähtaja saabumisega; mõista kostjalt hageja kasuks välja

juhatuse liikme 25 kalendrikuu tasu suurusele vastav hüvitis summas 100 000 eurot ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks 62 kalendripäeva viivise summas

108,42 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohus

jättis 12.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ning palus hagejal tasuda täiendav riigilõiv.

Hageja likvideeris puudused ja kohus võttis 14.10.2024 määrusega hagi menetlusse.

Kohtuasjas toimus istung 10.03.2025, misjärel 24.03.2025 esitas hageja avalduse hagist

loobumiseks. Hageja põhjendas loobumist, et kohus on selgitanud põhjalikult menetluse

väljavaateid, hageja ei ole saavutanud menetluse raames hagiga taotletud eesmärgi ning

hagejal puuduvad võimalused juriidilise nõustamise ja kaitseõiguse tagamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). TsMS § 428 lg-st

1 tulenevalt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse.

Kohus leiab, et hageja hagist loobumine on lubatav, hagist loobumine ei riku olulist avalikku

huvi (TsMS § 429 lg 4). Kohus võtab vastu hageja loobumise kostja Sihtasutus Narva-Jõesuu

Hooldekodu vastu esitatud nõudest, kuna hageja ei näe, et hagiavaldus oleks perspektiivikas.

Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud.

Menetluskulud

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tsiviilasja menetlusega seoses teinud

lepingulisele esindajale kulutusi summas 2955,45 eurot (käibemaksuga). Kostja esindaja

kinnitab, et kõik märgitud lepingulise esindaja kulutused on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega. Kostja ei ole eraisikuna käibemaksukohustuslane ega saa lepingulise

esindaja kuludelt käibemaksu tagasi, mistõttu on kulud näidatud koos käibemaksuga. Kostja

taotleb õigusabikulude välja mõistmist hagejalt, leides, et kostja ei vastuta selle eest, et hageja

on pöördunud kohtusse õiguslikult perspektiivitu hagiga. Kostjal kui juriidilisel isikul õigus

kasutada õigusabi ning ei oma tähendust, et hageja otsustas end ise esindada kuni kohtuistungi

toimumiseni. Sealjuures ei saa välistada, et olukorras, milles hageja oleks kasutanud

professionaalset õigusabi, ei oleks perspektiivitut ning tõendamata hagi kohtusse esitatud.

Kostja on esitanud järgmise menetluskulude nimekirja:

2-24-13003

-

Advokaadibüroo Küllike Namm 06.11.2024 arve nr. 20241255 – materjalidega

tutvumine, suhtlemine kliendiga, tähtaja pikendamise taotluse koostamine, kostja

vastuse koostamine. Kokku 6,5 tundi summas 1348,10 eurot (koos käibemaksuga);

-

Advokaadibüroo Küllike Namm 30.01.2025 arve nr. 20241592 – 30.01.2025 taotluse

koostamine. Kokku 1 tund summas 207,40 eurot (koos käibemaksuga);

-

Advokaadibüroo Küllike Namm 21.02.2025 arve nr. 20241701 – nõupidamine

kliendiga, tõendite kogumine, kohtuistungiks ettevalmistumine. Kokku 4 tundi

summas 829,60 eurot (koos käibemaksuga);

-

Advokaadibüroo Küllike Namm 10.03.2025 arve nr. 20241757 – kohtuistungiks

ettevalmistamine ja 10.03.2025 kohtuistungil osalemine. Kokku 1,75 tundi summas

362,95 eurot (koos käibemaksuga);

-

Advokaadibüroo Küllike Namm 25.03.2025 arve nr. 20241810 – menetluskulude

nimekirja koostamine. Kokku 1 tund summas 207,4 eurot (koos käibemaksuga).

Hageja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Hageja palub kohtul kaaluda TsMS § 162 lg 4

alusel menetluskulude poolte enda kanda jätmist. Samuti on hageja seisukohal, et kõik kostja

menetluskulude nimekirjas olevad tööd ei ole põhjendatud.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta) on

käesolevat menetlust ja üldist kohtupraktikat arvestades põhjendatud ja mõistlik. Samuti on

kostja õigusabikulud üldjoontes põhjendatud. Seda eelkõige arvestades hagiavalduse (12 lk) ja

lisade mahtu (14 lisa).

Siiski vähendab kohus menetluskulude mahtu tähtaja pikendamise, 30.01.2025 taotluse ja

menetluskulude nimekirja esitamise eest kokku 1,5 h. Kohtu hinnangul on tegu lihtsakoeliste

taotlustega, mille koostamine ei võta õigusnõustajal aega rohkem kui 15-30 minutit.

Samuti ei ole põhjendatud täies ulatuses 21.02.2025 arve nr 20241701 ja 10.03.2025 arve nr

20241757. Seda põhjusel, et kostja ei ole välja toonud, milliseid tõendeid on nende poolt

kogutud. Sealjuures ei ole kostja poolt kohtule ühtegi tõendit esitatud. Samuti dubleerib kostja

osaliselt esitatud arvetel ka kohtuistungiks ettevalmistumise aega. Arvestades, et tegemist oli

eelistungiga ning kohus selgitas 05.02.2025 kirjas, et kohtuistungi eesmärk on pooltele

selgituskohustuse täitmine, sh hagi õigusliku perspektiivi selgitamine, tuleb ka kohtuistungiks

ettevalmistumise aja arvelt kulusid vähendada. Kohus vähendab seega põhjendatud kulusid

2,75 tunnis võrra ja loeb nimetatud arvete eest põhjendatud kuluks kokku 3 tundi.

Järelikult loeb kohus põhjendatud ja mõistlikuks õigusabikulude mahuks 10 tundi.

TsMS § 168 lg-s 4 nähakse ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu

vastu esitatud nõudest loobumise aluseks ei ole kostja poolt hageja nõude rahuldamine. Seega

nõuetest loobumise tõttu tuleb hagejal hüvitada Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu

menetluskulud ning hageja kanda jäävad ka tema enda menetluskulud.

2-24-13003

Kuigi inimlikult on hageja kohtusse pöördumine arusaadav, oli hagejal mõistlik võimalus

õigusabikulude tekkimist vältida, kui ta oleks enne kohtusse pöördumist küsinud

professionaalset õigusnõu. Seetõttu oleks kohtu hinnangul TsMS § 162 lg 4 alusel

õigusabikulude kostja enda kanda jätmine ebaõiglane.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja taotluse õiguskulude väljamõistmiseks osaliselt.

Hagejalt tuleb kostjale hüvitada põhjendatud menetluskulud 10 h x 170 eurot = 1700 eurot +

käibemaks, so kokku 2074 eurot.

Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda poole menetluses tasutud

riigilõivu tagastamist, kuna ta hagist loobus.

Kohtule nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 2100 eurot. Hageja

taotles 29.03.2025 seisukohas muuseas riigilõivu tagastamist. Seega tuleb riigilõiv summas

1050 eurot tagastada M D pangakontole.

Taotlus menetluskulude tasumise ajatamiseks

Hageja on esitanud ka taotluse, et juhul kui kostja menetluskulud jäetakse hageja kanda,

määraks kohus kindlaks menetluskulude väljamõistmiseks tehtava kohtulahendi täitmise korra

selliselt, et hageja saaks tasuda kostja menetluskulusid igakuisete maksetena. Hageja märgib,

et on lasterikka pere (kolm alaealist last) isa, kes on jäänud alates 28.06.2025 töötuks. Samuti

ei tekkinud hagejal õigust töötuskindlustushüvitisele ning omab võlaõiguslikke kohustusi ja

ülalpidamiskohustust oma kolme lapse ees, mida tänane miinimumtöötasu kalendrikuus ei

kata. Kohtumenetluses osalemiseks laenas hageja lähedastelt 2500 eurot. Hageja leiab, et

mistahes summas kostja menetluskulude hüvitamine ühekordse maksena asetaks hageja ja

tema ülalpeetavad äärmiselt raskesse olukorda ja menetluskulude hüvitamisel suuremas

summas kui 200 eurot kalendrikuus tekiksid raskused.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või

et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja poolt kostja menetluskulude maksmise

ajatamine põhjendatud.

Rahalise kohustuse täitmise ajatamise puhul peaks kohtu hinnangul nähtuma, et täitmine on

objektiivselt võimatu, toob kaasa tema maksejõuetuse või on muul põhjusel tema jaoks

ebamõistlikult koormav. Ka Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus hageja nõue on

sissenõutav, ei ole pelgalt kostja võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel aluseks hageja

nõude täitmise edasilükkamiseks. TsMS § 445 lg 1 ei anna selleks alust. (RKTK 2-21-20188

p 17).

Kohus arvestab, et SA Narva-Jõesuu Hooldekodu juhatuse liikmena oli hageja töötasu 4000

eurot kuus. Samuti kontrollis kohus ka andmeid Töötamise registrist, millest nähtub, et tänasel

päeval on hagejal kolm kehtivat töötamist, sh Narva-Jõesuu Linnavalitsuses volikogu

2-24-13003

komisjoni esimehena ning Ida-Virumaa Omavalitsuse Liidus keskastme juhina. Samuti

nähtub Transpordiameti andmetest, et hagejale kuulub ka kolm sõiduautot ja haagis. Seega

kuulub hagejale ka vara, mis on suurema vaevata oma kohustuste täitmiseks võõrandatav.

Järelikult puuduvad kohtu hinnangul hagejal objektiivsed takistused u 2000 euro suuruse

summa korraga tasumiseks, mistõttu jätab kohus taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik