2-23-52/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-52

Kohtuasi

S.X hagi If P ja C Insurance AS-i vastu

kindlustushüvitise ja viivise saamiseks ning garantii

andmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. augusti 2024. a otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

S.X apellatsioonkaebus 8499,61 eurot If P&C Insurance

vastuapellatsioonkaebus 511,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:S.X(isikukood XXX), lepinguline esindaja F

Kostja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168),

lepinguline esindaja Allan Habicht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. augusti 2024. a otsus.

2. Teha uus otsus, millega jätta S.X hagi If P&C Insurance AS-i vastu rahuldamata.

3. Jätta S.X apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Rahuldada If P&C Insurance vastuapellatsioonkaebus.

5. Jaotada poolte maakohtus kantud menetluskulud järgmiselt:

5.1. jätta hagiavalduse menetlemisega seotud kulud 9% ulatuses If P&C Insurance

AS-i kanda ning 91% ulatuses S.X kanda;

5.2. jätta If P&C Insurance AS tasaarvestuse avalduse menetlemisega seotud

kulud S.X kanda.

6. Jätta poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud S.X kanda.

2-23-52

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.X (hageja) esitas 02.01.2023 Harju Maakohtule hagi If P&C Insurance AS (kostja) vastu,

milles palus mõista kostjalt välja 4404,09 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivise sellelt alates 03.01.2023 kuni kohustuse täitmiseni. Samuti

palus hageja kohustada kostjat väljastama hagejale kliinilise psühholoogi külastamise kohta

garantiikiri. 15.05.2023 hagiavalduse tervikteksti kohaselt jäi hageja oma nõuete juurde,

kuid suurendas kostja vastu esitatud rahalise nõude 4965,35 eurole. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.08.2020 õnnetusjuhtumikindlustuse

lepingu, mis hõlmas mh raviteenuse kindlustusriski hüvitislimiidiga 3000 eurot.

Kindlustatud isikud olid hageja ja F (hageja ema). 07.08.2021 juhtus hagejaga

õnnetusjuhtum. Kostja on jätnud kindlustushüvitise osaliselt välja maksmata. Pooled läbisid

ka lepitusmenetluse, mis jäi tulemuseta.

3. Kostja loobus ebaõigesti kliinilise psühholoogi külastamisega seotud kulude hüvitamisest

põhjendusel, et psühhiaatri kulu ei kuulu hüvitamisele. Kostja tegevuse tõttu jäi hageja

kliinilise psühholoogi ravist ilma, kuigi ravi on senini aktuaalne. Kostjal tuleb väljastada

hagejale garantiikiri.

4. Kuigi kindlustuse tüüptingimuste TPA-20171 p 46, mis defineerib raviteenuse

kindlustuskaitse, transpordikulusid ei nimeta, näeb tingimuste p 56 vältimatu transpordi

hüvitamise kindlustatud isikule raviteenuse osutamise kohta ja tagasi koju jõudmiseks.

Transpordikulu ei ole seega ka hõlmatud kindlustussummaga, vaid lisandub sellele. Hageja

pöördus korduvalt kostja poole meditsiinilise transpordi saamiseks garantiikirja

väljastamiseks, kuid kostja seda ei väljastanud. Samuti ei nõustunud kostja hüvitama

taksoga sõitmise kulu. Hageja pidi ise otsima meditsiinilise transpordi ja kandma sellega

seotud kulu.

5. Hageja oli pika aja jooksul voodihaige ja täiesti abitu. Hageja emal tuli võtta hageja eest

hoolitsemiseks haigusleht. Seega tuleb kostjal hüvitada ka F päevaraha 7 päeva eest

(10.08.2021–16.08.2021) 10 eurot päevas.

6. Kindlustuse tingimuste kohaselt on hagejal õigus haigla päevarahale. Hageja viibis haiglas

taastusravil 13.01.2022–24.01.2022. Kostja hüvitas üksnes omaosaluse arve 25 eurot.

2-23-52

Minimaalne haigla päevaraha võiks olla 10 eurot. Päevaraha arvutamist peaks selgitama

kostja, kuna kindlustuspoliisi vormistamisel puudus võimalus haigla päevaraha määrata.

7. Kokku on hageja kandnud järgmisi kulusid, mille kostja hüvitas vaid osaliselt:

Ajavahemikus 22.09.2021–08.10.2021 kandis hageja järgimisi kulusid:

-

Arve A21-12349 60 eurot (kostja poolt tasutud),

-

Arve 125809 ratastooli rent 7,71 eurot, -

Balneom

erakliinikumi arve 5294, 55 eurot, -

Valaria OÜ arve nr 48, 150

eurot.

Kokku 272,71 eurot, millest kostja hüvitas 28.09.2021 212,71 eurot.

26.09.2021–01.10.2021 Narva-Jõesuu SPA 430 eurot,

-

Sõit Narva-Jõesuusse Valari OÜ arve nr 49, 255, 60 eurot,

-

Sõit Narva-Jõesuust Tallinnasse 255,60 eurot,

Kostja hüvitas hagejale taastusravi 113,10 eurot ja transpordikulu 182,30 eurot.

02.10.2021–26.10.2021 kandis hageja järgimisi kulusid:

-

ratastooli rent 1,10 eurot (kostja poolt välja makstud),

-

taastusravi 11., 13., 15., 19., 25.10, 50 eurot,

-

08.10.2021 Valaria OÜ transpordi arve nr 50, 364,60 eurot,

-

08.10.202 taastusraviarsti visiit, 5 eurot,

-

Valaria OÜ transpordi arve 51, 360 eurot, - Valaria OÜ transpordi arve 52, 542 eurot.

Kokku 1016 eurot, millest kostja hüvitas transpordikulu 53,40 euro ulatuses.

27.10.20211–10.12.2021 ja kantud kulud:

-

massaaž 20 eurot, laserravi 10 eurot, psühholoog 25 eurot, ultraheli 30 eurot, nahaarst 5

eurot,

-

Valaria OÜ transpordi arve 53, 1916 eurot.

Kokku 2006 eurot, millest kostja hüvitas 384,66 eurot.

06.12.2021–10.12.2021 kantud kulud: -

massaaž 20 eurot,

-

taastava kirurgia kliinik 5 eurot,

-

kliiniline psühholoog 25 eurot,

-

statsionaarse ravi 13.01–26.01.2022 omaosalus 25 eurot ja massaaž 60 eurot, -

Valaria OÜ transpordi arve 54, 312 eurot.

Kostja hüvitas üksnes massaaži 60 eurot

7.1. Hagiavalduse 15.05.2023 tervikteksti kohaselt on kostja jätnud hüvitamata:

a) transpordikulu 3916,45 eurot (328,9 + 105,60 + 848,60 + 1916 + 288,90 + 32,66 + 36,06 +

52,91 + 28,31 + 123,32 + 155,19);

b) ravikulu 488,90 eurot (316,90 + 50 + 5 + 55 + 45 + 12 + 5);

c) haigla päevaraha (10 päeva × 10 eurot/päev) 100 eurot;

d) F päevaraha (7 päeva × 10 eurot/päev) 70 eurot, alternatiivselt on tegemist hageja

hooldusabi kuluga; e) valuraha 390 eurot.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

9. Poolte vahel oli õnnetusjuhtumikindlustuse leping 3X1011023118083, mille lahutamatuks

osaks on õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused TPA-20171, õnnetusjuhtumikindlustuse

valuraha hüvitiste tabel TPA-CP-20131 ja õnnetusjuhtumikindlustuse püsiva puude

raskusastmete tabel TPA-PD-20131. Hageja teatas 09.08.2021, et ta libastus 07.08.2021

2-23-52

Ülemiste keskuses, kukkus paremale jalale ja põrutas pea. Hagejal oli parema jala

hüppeliigese päksi murru ja põlveliigese vääne. 25.09.2021 fikseeriti haigusloos, et hagejal

oli põlv turseta, hüppeliigesel mõõdukas turse ja lubatud täiskoormus paremale jalale.

22.09.2021 nägi ortopeed taastusravina ette ravivõimlemise, massaaži, vesivõimlemise

basseinis, laser- või magnetravi. Arst märkis, et transport taastusravile on võimalik

tavataksoga, inva- või eritransport ei ole põhjendatud. Kuna 29.11.2021 ortopeedi arvamuse

kohaselt paranes hüppeliigese murd aeglaselt, otsustas kostja hüvitada edasise taastusravi

ortopeedi või taastusravi arsti raviplaani alusel. Kokku on kostja hüvitanud hagejale

raviteenusena 2753,44 eurot, sh ravikulu 1295,49 eurot ja transpordikulu 1457,95 eurot.

Lisaks maksis kostja valuraha 357,50 eurot.

10. Hagejal ei ole päevaraha nõuet, kuna kindlustuspoliisi kohaselt ei ole hageja päevaraha

kindlustuskaitset valinud. See, et hageja ema pidi väidetavalt 7 päeva hagejat hooldama, ei

ole kindlustusjuhtum. Samuti ei ole hageja valinud haigla päevaraha kindlustuskaitset.

11. Transporditeenus ei ole olemuselt raviteenus ega ole seetõttu tingimuste TPA-20171 p-

s 46 välja toodud, kuid p 56 näeb ette, et kui kostja maksab hüvitist ravi eest, hüvitatakse ka

kulutused kindlustatu vältimatuks transpordiks. Transpordihüvitis kuulub seega raviteenuse

kindlustuskaitse alla ja on piiratud kindlustussummaga 3000 eurot. Seega ei saaks hageja

igal juhul hüvitada enam kui 246,56 eurot (3000 – 2753,44).

11.1.

Suurem osa hageja nõudest moodustub Valaria OÜ väidetavalt osutatud

transporditeenus. Õige ei ole väide, nagu oleks hageja pidanud kasutama meditsiinilist

eritransporti, kuna kostja keeldus taksokulu hüvitamisest. Kostja lähtus

transpordikulude arvestamisel Tallinna linna keskmisest kallima taksoteenuse osutaja

Tallink Takso OÜ hinnakirjast. Arusaamatu on, miks hageja tellis veoteenust

turuhinnast 4 korda kallimalt ettevõttelt, kelle põhitegevusala on ehitiste viimistlus ja

kes ei ole alates 2020 IV kvartalist makse, sh tööjõumakse tasunud. Kõik hageja

esitatud arved on väidetavalt tasutud sularahas. Arusaamatu on ka ooteaja vajalikkus.

11.2.

Hageja vigastus ei nõudnud meditsiinilise eritranspordi kasutamist. Hageja

külastas valdavalt Tallinnas asuvaid meditsiiniasutusi. Tallinnas on ühistransport

tasuta. Vältimatu transport ei tähenda ilmtingimata meditsiinilist transporti.

11.3.

Narva-Jõesuu SPA-s pakutud teenuseid oleks saanud tellida ka Tallinnas.

Tegemist oli toreduslike kulutustega. Lisaks kasutas Valaria OÜ teenust kaks isikut.

Seega võiks arve olla põhjendatud 50% ulatuses. Hageja oleks saanud kasutada ka

ühistransporti (24 eurot).

11.4.

Väidetavalt tellis hageja transporditeenuseid aasta jooksul 5128,14 euro eest,

mis on, arvestades hageja vigastusi, külastuste arvu, meditsiiniasutuste asukohta,

ebamõistlik.

12. Kõik taastusraviga seotud arved on hüvitatud. Kostja keeldus psühholoogi visiitidega

seotud kulude hüvitamisest, kuna tingimuste p 58 kohaselt ei hüvitata kulutusi

psühhiaatrilisele ravile. Tegemist ei ole ravikuluga. Samuti keeldus kostja abivahendite

ostmise kuludest tingimuste p 46.7 alusel ja ravimite ostmise kuludest tingimuste p 55

alusel.

13. Kostjal ei ole kohustust väljastada hagejale garantiikiri. Tingimuste p 52 kohaselt

maksab kostja hüvitist raviteenuste eest, mis on osutatud ühe aasta jooksul arvates

õnnetusjuhtumi toimumisest. Seega ei pea kostja garanteerima pärast 21.08.2022 tekkinud

2-23-52

kulude hüvitamist. Hageja ei ole ka tõendanud, et täiendavad psühholoogi külastused

oleksid meditsiiniliselt põhjendatud ja seotud õnnetusjuhtumiga.

14. Kui kohus hagi rahuldab, palub kostja tasaarvestada hageja nõude kostja vastu kostja

nõudega hageja vastu. 19.06.2023 täpsustatud tasaarvestuse avalduse kohaselt on kostja

hüvitanud hagejale transporditeenust alusetult 930,80 euro ulatuses. Eluliselt ei ole usutav,

et hageja ostis transporditeenuseid Valaria OÜ-lt. Kostja maksis hagejale transporditeenuse

eest põhjendamatult suurt hüvitist (1457,95 eurot).

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja raviteenuse

kulude hüvitise 70 eurot, valuraha hüvitise 390 eurot ja nendelt alates 03.01.2023 arvestatud

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja menetluskuludest jättis

maakohus 9% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 81% hageja kanda. Maakohus märkis,

et määrab menetluskulude rahalise suuruse ja riigile hüvitatava riigilõivu kindlaks pärast asjas

tehtud lahendi jõustumist.

16. Maakohus tuvastas, et hageja ja F kindlustusvõtjatena ning kostja kindlustusandjana

sõlmisid õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu (poliis nr 3X1011023118083) perioodiga

19.09.2020–18.09.2021. Kindlustusepingu lahutamatuks osaks on õnnetusjuhtumikindlustuse

tingimused TPA-20171 (edaspidi tingimused), õnnetusjuhtumikindlustuse valuraha hüvitiste

tabel TPA-CP-20131 ja õnnetusjuhtumikindlustuse püsiva puude raskusastmete tabel TPA-

PD-20131. Need on kostja eelnevalt välja töötanud kasutamiseks kindlustuslepingustes ja

neid ei ole hagejaga läbi räägitud. Hageja on kindlustatud järgmiste riskide vastu ja

kindlustussummadega: püsiv puue 30 000 eurot, surmajuhtum 30 000 eurot, valuraha 6500

eurot ja raviteenus 3000 eurot. Hageja teavitas 09.08.2021 kostjat, et ta libastus 07.08.2021

Ülemiste keskuses, kukkus paremale jalale ja põrutas pea. Hageja sai parema jala vigastusi ja

pea pindmisi vigastusi. Maakohus järeldas eeltoodust, et toimus kindlustusjuhtum ja kostjal

on seega kohustus hüvitada hagejale lepingus kokku lepitud kahju. Samuti tuvastas

maakohus, et kostja on hüvitanud hagejale raviteenuse riskina 2753,44 eurot (sh

meditsiiniteenuse kulu 1295,49 eurot ja transpordikulu 1457,95 eurot) ning maksnud valuraha

357,50 eurot.

17. Hageja nõue 100 euro suuruse haigla päevara ja 70 euro suuruse F päevaraha

saamiseks, alternatiivselt nõue 70 euro suuruse hageja hooldusabikulu saamiseks, ei ole

põhjendatud ega tõendatud.

17.1.

Kuigi tingimused näevad ette päevaraha kindlustuskaitse ja haigla päevaraha

kindlustuskaitse, ei ole hageja kostjaga sellistes kindlustuskaitsetes kokku leppinud.

See, et F pidi hagejat väidetavalt hooldama, ei ole seega hageja kindlustusrisk hageja

ja kostja vahelise kindlustuslepingu tähenduses. Päevaraha kindlustuskaitse oli hageja

emal (poliisi lk 1), kuid hageja emaga ei ole õnnetusjuhtumit juhtunud ja temal ei ole

olnud ajutist töövõimetust (tingimuste p 3.2 ja 13). Seega ei ole hagejal ka nõuet F

päevaraha 70 euro saamiseks.

17.2.

Poliisi kohaselt on hageja kindlustatud raviteenusega. Tingimuste kohaselt

hüvitatakse raviteenuse kulu arvete alusel. Hageja viibis pärast õnnetust haiglas, kuid

sellest ei tulene kostjale kohustust hüvitada hagejale päevaraha ja haigla päevaraha.

Hageja nõue päevaraha ja haigla päevaraha saamiseks ei ole tingimuste p 46.1

tähenduses samane haigla voodipäeva tasuga. Päevaraha ja haigla päevaraha on eraldi

kindlustatavad riskid tingimuste p-de 3.2, 13, 38, 39 järgi. Hageja vande all antud

seletus, et ta vajas õnnetusjuhtumi tõttu igapäevaselt abi, võib olla õige, ent tõenditest

2-23-52

ei nähtu, et hagejal oleks olnud vaja hooldusteenust, millega seoses oleksid tekkinud

kulud.

18. Hageja nõue kohustada kostjat andma kliinilise psühholoogi külastamiseks hagejale

garantiikiri, on põhjendamatu. Lepingu tingimustest ei tulene kostjale kohustust hüvitada

hagejale kahju muul viisil, näiteks garantii andmisega hageja kasuks.

19. Hageja transpordikulu hüvitamise nõue 3916,45 euro saamiseks ei ole põhjendatud.

Vajalikud transpordikulud on hagejale juba hüvitatud.

19.1.

Tingimuste p 46.1 kohaselt hüvitatakse raviteenuse kindlustuskaitse korral

raviteenuse kulu (sh operatsioonid) ning p 56 kohaselt, kui kindlustusandja maksab

hüvitist ravi eest, hüvitatakse ka kulutused kindlustatu vältimatuks transpordiks Eesti

piires selle ravi osutamise kohta ja tagasi koju. Hageja arvamus, et kostja peab

hüvitama transpordikulud, sõltumata kindlustuslepingus kokku lepitud raviteenuse

riski summast, ei ole kooskõlas võlaõigusseaduse ega pooltevahelise lepinguga.

Transpordikulu ei ole ravikulu ja nii mõistis seda ka hageja ise. Kostja ei pea

kindlustussumma väliselt transpordikulusid hüvitama. Transpordikulu käib raviteenuse

kindlustuskaitse alla. Selliselt pidi lepingut mõistma ka mõistlik kindlustusvõtja.

Tegemist ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjutava tüüptingimusega.

19.2.

Kuna raviteenuse kindlustusriski kindlustussumma oli 3000 eurot ja kostja on

hagejale juba hüvitanud 2753,44 eurot, võiks hagejal olla raviteenuse ja

transpordikulude hüvitamise nõue 246,60 euro ulatuses.

19.2.1.Hagejale osutas meditsiinilist transporti OÜ Valaria, lisaks nõuab hageja

taksosõidukulude hüvitamist. Tegelikult ei olnud hagejal meditsiinilist

transpordi vaja. Seda kinnitab mh kostja usaldusarsti dr KM arvamus. Hageja

vajas taastusravi, ravivõimlemist, massaaži, vesivõimlemist, laser- või

magnetravi. Ortopeedi sissekande kohaselt ei olnud aga inva- või eritransporti

vaja ja taastusravile oli võimalik minna taksoga. Kostja tõendid kinnitavad, et

tegelikult viibis hageja 10.11.2021–19.11.2021 välisreisil ja kasutas

lendamiseks Riia lennujaama. Töövõimetuslehe soovis hageja lõpetada

01.11.2021. Hageja seisund oli paranenud ja ta pidi jätkama ravi psühholoogi

juures. 30.11.2021 kande järgi oli hageja liikumine raskendatud ja ta jätkas

füsioteraapiaga 2022. a. Ortopeed dr KK arvamuse kohaselt oli hageja

võimeline juba operatsioonijärgselt liikuma sõiduauto või ühistranspordiga.

Hageja ei olnud vanuse, tervisliku seisundi või vigastuse tõttu olukorras, kus

teda saanuks pidada voodihaigeks. Tal ei olnud takistusi igapäevaste

tegevustega toime tulemiseks. Hageja käis välisreisidel 18.02.2022–

28.02.2022 ja 08.04.2022–15.04.2022. Seega ei olnud ratastooli kasutamine

ega meditsiiniline eritransport tegelikult vajalik.

19.2.2.Hageja väited meditsiinilise transpordi kasutamise kohta on ka

tõendamata. OÜ-l Valaria oli väidetava teenuse osutamise ajal üks sõiduk –

GAZ 24. See ei ole meditsiinilise eritranspordi sõiduk. OÜ Valaria juhatuse

liikme väitel osutati hagejale teenust sõidukiga Peugeot Rifter,

registreerimismärgiga HHHHHH, kuid sellise registreerimismärgiga sõiduk on

Volvo V40. Peugeot Rifter on tavaline sõiduauto, sellesse ei mahuks

ratastooliga istuma. Sõiduauto HHHHHH oli väidetava teenuse osutamise

ajaks lammutatud. OÜ Valaria juhatuse liikme selgitused Narva-Jõesuusse

sõitmise kohta on vastuolulised.

2-23-52

20. Hageja nõue 488,90 eurot raviteenuse kulude hüvitamiseks on põhjendatud 70 euro

ulatuses, sh 20 eurot massaaž, mille hüvitamisega kostja nõustus ja 50 eurot psühholoogi

külastuse eest.

20.1.

Hageja nõue on 12 euro ulatuses põhjendamatu, kuna hageja on ise kinnitanud,

et see on tasutud.

20.2.

Psühholoogi külastuse näol on tegemist ravikuludega. Hageja käis psühholoogi

nõustamisel perearsti suunamisel seoses õnnetusjuhtumiga. Varem on kostja hagejale

psühholoogi kulud ka hüvitanud. Tingimuste p 58 ega p 99.3 antud juhul ei kohaldu.

20.3.

Nõue nahaarsti visiidi hüvitamiseks 5 euro ulatuses ei ole põhjendatud. Hageja

esitatud tõenditest ei nähtu vältimatut vajadust käia nahaarsti juures.

20.4.

Põhjendatud ei ole EMO 04.07.2022 visiidi tasu 5 eurot. EMO visiit toimus

tegelikult 07.06.2022 seoses silmalau häirega, mitte õnnetusjuhtumiga. Samuti ei

nähtu, et 05.11.2021 EMO visiit oleks olnud seotud augustis 2021 juhtunud

õnnetusega.

20.5.

10.12.2021 ultraheli kulu 30 euro hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja

tõendid ei kinnita, et hagejal oleks selline kulu tekkinud ja et see oleks seotud augustis

2021 toimunud õnnetusjuhtumiga.

20.6.

Narva-Jõesuu taastusravi kulude 316,90 euro ja 11.10.2021–25.10.2021

taastusravi kulu 50 euro hüvitamise nõuded ei ole põhjendatud. Hageja tellis Narva-

Jõesuu SPA-s magnetteraapia, veealuse dušš-massaaži, virgutava võimlemise

basseinis, massaaži vesivoodil, klassikalise seljamassaaži (60 min); manuaalse

lümfidrenaaži ja valgusravi. Kostja hüvitas hagejale magnetteraapia, veealuse dušš-

massaaži ja basseinis virgutava võimlemise kulud kokku 113 eurot. Ülejäänud hageja

tellitud protseduurid ei ole seotud arstide poolt määratud jalaraviga. Taastusravikulud

ajavahemiku 11.10.2021–25.10.2021 eest 50 eurot on kostja hagejale juba hüvitanud.

21. Valurahana 390 euro hüvitamise nõue on põhjendatud. Arvestades hageja vigastusi ja

valuraha tabelit, tuli hagejale maksta valuraha 747,50 eurot, kostja maksis vaid 357,50 eurot.

22. Kostja tasaarvestuse taotlus ei ole põhjendatud. Kostja leidis, et on alusetult maksnud

hagejale transporditeenuste eest OÜ-le Valaria, kuid seadis selle kulu kahtluse alla alles

kohtuvaidluses. Kahjukäsitluse käigus arvestas kostja kulu ümber taksoteenuse kuluks.

Kostjal tulnuks hagejale kohe teatada, et sellised meditsiinilise transpordi kulud ei ole üldse

aktsepteeritavad. Hüvitise tagasinõudmine hagejalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Apellatsioonkaebus

23. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi

rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi selles osas rahuldada ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja täiendavalt 4493,35 eurot (transpordikulu 3916,45 eurot, ravikulu 406,90 eurot,

haigla päevaraha 100 eurot, F päevaraha 70 eurot või alternatiivselt hageja hooldusabi kulu) ja

sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 03.01.2023 kuni kohustuse

täitmiseni. Samuti palub hageja kohustada kostjat väljastama hagejale garantiikiri kliinilise

psühholoogi külastamise kohta. Alternatiivselt palub hageja saata asi tühistatud osas tagasi

maakohtule uues läbivaatamiseks. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

2-23-52

24. Maakohus jättis ebaõigesti välja mõistmata haigla päevaraha. Maakohus jättis

tähelepanuta hageja viited Riigikohtu juhistele ja lepitaja seisukohtadele tüüptingimuste

tõlgendamise kohta. Kostja ei ole veenvalt selgitanud, kuidas haigla päevaraha arvutatakse.

Kindlustuspoliisi vormistamisel puudus hagejal võimalus haigla päevaraha määrata. Kostja

veebilehel käesoleval ajal avaldatud infost ei tulene, et päevaraha poliisis puudumisel ei kuulu

haigla päevaraha tasumisele. Kindlustushüvitise maksmisest keeldumine on vastuolus hea usu

põhimõttega. Poliisi vormistamisel puudus selline valik, nagu haigla päevaraha. Kui klient

viibis haiglas, tuleb haigla päevaraha tasuda. Arusaamatuks jääb, kuidas saavad

tüüptingimustes olla kliendi õigused, mille realiseerimine ei ole võimalik. Hageja vajas

hooldust ja hageja emal tuli hageja hooldamiseks võtta haigusleht. Hageja ema oli kostja poolt

kindlustatud ja tema poliis nägi päevaraha hüvitamise ette. Kostja ei ole F-ile hüvitist välja

maksnud. Maakohus jättis arvestamata, et hooldusravi kuulus kostja üldtingimuste kohaselt

hüvitamisele. Otsusest ei nähtu, miks maakohus andis dr KK arvamusele primaarse

tähenduse.

25. Hagejal tuli meditsiinilise transpordi teenus kiiresti ise otsida ja selle eest tasuda, kuna

kostja jättis vastamata palvele väljastada garantiikiri. Kostja võttis endale kohustuse

väljastada garantiikiri, kuid jättis selle pahatahtlikult täitmata. Maakohus jättis need hageja

väited käsitlemata ja see võis tuua kaasa ebaõige otsuse tegemise.

26. Kostja kinnitas vastuses hagile ise, et transporditeenus ei ole olemuselt raviteenus.

Seega ei saa seda kulu ravikulude hulka arvestada. Kuna kostja väitis eksitavalt, et taksoga

sõitmise kulu ei hüvitata, pidi hageja kasutama meditsiinilist transporti. Algselt kostja need

kulud hüvitas, kuid muutis kantud kulud taksokuludeks. Kostja käitumine on arusaamatu.

Tingimuste p 56 kohaselt tuli transpordikulu hüvitada. Kõik tõendid transporditeenuse

kasutamise kohta on esitatud. Meditsiinilise transpordi kasutamine on kindlustusvõtja poolt

kahju ärahoidmise ja vähendamise põhimõttega kooskõlas.

27. Maakohus tugines lahendi tegemisel ebaausalt saadud tõendile, s.o salaja salvestatud

telefoni kõnele Wga ja jättis hageja vastavad väited tähelepanuta. Transpordiks kasutatud

sõiduk ei pidanud olema Valaria OÜ omandis. Hageja selgitas vande all, kuidas ta sõidukisse

sisse sai ja kuidas teda sellega sõidutati. Hageja välisreisil viibimine ei kinnita, et hageja ei

vajanud meditsiinhilist transpordi teenust. Kostja võttis õigeks, et ta on jätnud 246,56 eurot

hüvitamata.

28. Õiged ei ole maakohtu põhjendused ravikulude hüvitamata jätmise kohta. Maakohus ei

arvestanud, et kui hageja ise kinnitas, et 12 eurot on tasutud, oli hageja nõue selle võrra

vähendatud. Sanatooriumis viibimine oli arstide poolt hagejale näidustatud. Kohus ei

põhjendanud veenvalt, miks hüvitamisele kuulub ühte liiki massaaž, aga teine mitte.

29. Maakohus kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt, jättis välja selgitamata nõude

lahendamiseks vajalikud asjaolud, arvestamata hageja väited ja antud seletused ning rajas

järeldused kostja väidetele. Maakohus viis läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige

lahendi tegemise ja rikkus lahendi põhjendamise kohustust.

30. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti osaliselt hageja kanda. Kostja

menetluskulud olid 450 eurot ekspertarvamuse koostamise eest. Tegemist on ebamõistlikult

suure ja ebavajaliku usaldusarsti ajakuluga. Kostja menetluskulude hageja kanda jätmine on

äärmiselt ebaõiglane, kuna hageja kasutas võimalusi, et lahendada vaidlus kohtuväliselt ja

lisaks peab kandma ka oma õigusabikulud. Kostja esindaja esindusõigus oli lõppenud.

2-23-52

Vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebus

31. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

32. Kostja esitas 15.10.2024 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi, samuti menetluskulude jaotuse osas, ja teha

tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

33. Maakohus jättis kostja tasaarvestuse avalduse ebaõigesti rahuldamata. Kuna Valaria

OÜ ei ole hagejale transporditeenust osutanud, maksis kostja alusetult hagejale

transporditeenuste eest 930,80 eurot. Kostjal on õigus see hagejalt tagasi nõuda. Kostja

kahtlused Valaria OÜ väidetavalt osutatud teenuste osas süvenesid ajas. Kostja ei pidanud

kahjukäsitluse käigus eeldama, et hageja esitab talle valeandmeid. Maakohus tuvastas, et

hageja ei ole tõendanud transporditeenuse saamist Valaria OÜ-lt ja kinnitas sellega, et hageja

esitas kahjukäsitluse käigus kostjale valeandmeid kahju suuruse kohta. Maakohtu otsusest

jääb ebaselgeks, miks ei too see kaasa õigust nõuda kindlustushüvitis tagasi. Kostja ei ole

käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja hüvitas hagejale taastusravi põhjendamatult pika

aja jooksul.

34. Maakohus jaotas ebaõigesti menetluskulud. Kuna maakohus rahuldas hagi 9%

ulatuses, peaks kostja menetluskulud jääma hageja kanda 91%, mitte 81% ulatuses.

Hageja seisukoht vastuapellatsioonkaebusele

35. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või

rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse.

37. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja ei

vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja raviteenuse kulude hüvitise 70 eurot ja valuraha hüvitise 390 eurot

(lisandub viivis). Selles osas vaidlustab maakohtu otsust aga kostja. Kostja ei esita sisulisi

vastuväiteid hagi osalisele rahuldamisele, kuid leiab, et maakohus jättis ebaõigesti

rahuldamata tema esitatud tasaarvestuse avalduse. Ringkonnakohus vaatab seega asja läbi

terves ulatuses. Pooled ei vaidlusta maakohtu tuvastatud asjaolusid, mis on märgitud

käesoleva otsuse punktis 16, mistõttu lähtub neist asja lahendamisel ka ringkonnakohus.

38. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hagiavalduse lahendamisel materiaalõigust

ebaõigesti kohaldanud ega tõendeid ebaõigesti hinnanud. Samuti ei ole õiged hageja

üldsõnalised etteheited kohtuotsuse põhjendamise kohustuse, eelmenetluse ülesannete

rikkumise ja poolte ebavõrdse kohtlemise kohta. Kolleegium selliseid rikkumisi ei tuvastanud

(välja arvatud siinse otsuse punktis 47.1 märgitud osas). Vastuseks hageja etteheidetele

märgib kolleegium järgmist.

2-23-52

Päevaraha 100 eurot ja F päevaraha või hooldusabikulu 70 eurot

39. Hageja on ka apellatsioonkaebuses seisukohal, et tal on õigus nõuda kostjalt päevaraha

ja haigla päevaraha või hooldusabikulu hüvitamist, kuid on jätnud tähelepanuta maakohtu

tuvastatu, et hageja ei ole kostjaga sellises kindlustuskaitses kokku leppinud. Hageja viitab ka

ise õigesti, et kindlustusandjal on kohustus maksta kindlustusvõtjale üksnes

kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustushüvitist. Maakohus viitas seejuures õigesti ka

kostja tingimuste p-le 2, mis selgitab, et tingimustes on kirjas kindlustuskaitsed, mille ulatuses

on üldse võimalik kindlustuskaitset saada, kuid konkreetne õnnetusjuhtumikindlustuse leping

hõlmab ainult kindlustuslepingus märgitud kindlustuskaitseid.

40. Seda, et hagejal päevaraha või haigla päevaraha kindlustuskaitse oleks, hageja

tegelikult ka ei väida. Vastupidi, hageja kinnitas nii maakohtu menetluses (vt nt 22.05.2024

istungi protokoll ajamärked 00:42:14 ja 00:51:02) ja kinnitab ka apellatsioonkaebuses, et ta ei

ole päevaraha kindlustuskaitset valinud. Hageja selgitab, et lähtub nõude esitamisel seetõttu

asjaolust, et tüüptingimustes on see olemas. Hageja seisukoht, nagu tuleneks haigla päevaraha

või päevaraha maksmise kohustus ainuüksi kostja tüüptingimustest ja asjaolust, et kostja ei

pakkunud talle lepingu sõlmimisel päevaraha või haigla päevaraha kindlustuskaitse võimalust,

on ekslik. Tüüptingimused on üksnes lepingu osa ja ei saa muuta ega laiendada lepingupoolte

poolt eraldi kokku lepitud lepingu tingimusi (VÕS § 37 ja § 38). Eeltoodu tõttu on ekslik ka

hageja arvamus, nagu tuleks temale päevaraha maksta põhjusel, et poliisilt ei tulene, et haigla

päevaraha tasumisele ei kuulu.

41. Maakohus jättis õigesti hindamata hageja tõendid selle kohta, kas lepingut sõlmides oli

võimalik selliseid riske valida, kuna see ei oma hageja nõude seisukohast tähtsust. Samuti ei

ole selle üle poolte vahel vaidlust. Maakohus ei pidanud asuma seda välja selgitama ka

avalikes huvides. Eeltoodu tõttu ei hinda neid väiteid ja tõendeid ka ringkonnakohus (TsMS §

652 lg 2).

42. Maakohus ei ole jätnud ebaõigesti arvestamata hageja väidetega tüüptingimuste

võimaliku tühisuse kohta. Hageja apellatsioonkaebusest jääb ka ebaselgeks, millist

konkreetset tüüptingimust ta silmas peab ja miks ta leiab, et see on tühine. Hageja viitab

tingimuste p-dele 37, 38 ja 39, mis käsitavad haigla päevaraha kindlustuskaitset, kuid need

tingimused hageja kindlustuslepingule ei kohaldu. Seega ei kerki küsimust ka nende

võimalikust tühisusest. Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium, et võimalus ise valida

kindlustuskaitse ulatus on kooskõlas lepinguvabaduse põhimõttega, mitte vastuolus hea usu

põhimõttega.

43. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust see, kas hageja vajas oma ema poolt osutatud

abi. Maakohus ei eksinud, kui jättis vastavad tõendid hindamata. Kuigi õige on hageja viide,

et kostja tingimuste p 46.5 kohaselt hüvitatakse ravi seisukohalt vajalik ja arsti määratud

taastus- ja hooldusravi kulu, ei nõua hageja siinsel juhul hooldusravi teenuse kulu. Tingimuste

p 51 ja p 53 kohaselt on raviteenuse kulu lepingu tähenduses tasuline teenus, mille osutajal on

vastav tegevusluba. Hageja ei ole esile toonud, et F nendele nõuetele vastaks. Hageja nõuab

päevaraha selle eest, et tema ema F abistas teda 7 päeva kodus. Arsti määratud hooldusravi ei

ole samastatav hooldamiseks osutatava abiga. Ühtegi tõendit 70 euro suuruse kulu tekkimise

kohta ei ole hageja samuti esitanud.

44. Maakohus on asjakohaselt selgitanud, et hageja õigus nõuda päevaraha või haigla

päevaraha ei tulene ka asjaolust, et F ja kostja vahel sõlmitud kindlustusleping nägi ette

päevaraha kindlustuse. Hageja on jätnud tähelepanuta maakohtu selgitused selle kohta, et

kindlustusjuhtum ei toimunud F-iga. Seetõttu on asjakohatu ka etteheide, et

2-23-52

F-ile ei ole kindlustushüvitist makstud. Kuna kindlustuslepingust ei tulene kostjale kohustust

maksta hagejale päevaraha või haigla päevaraha või F päevaraha, ei pidanud maakohus

tuvastama ka seda, kas hageja sai või ei saanud ennast ise teenindada. See ei oma siinse asja

lahendamisel tähtsust.

Transpordikulu 3916,45 eurot

45. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega transpordikulu täiendava hüvitamise

nõude rahuldamata jätmise kohta. Nõude rahuldamiseks pidi hageja esile tooma ja tõendama,

et tal on kindlustuslepingust tulenev transpordikulu hüvitamise nõue kostja vastu. Hageja ei

ole seda teinud.

46. Maakohus leidis õigesti, et transpordikulu kuulub tingimuste p 56 alusel raviteenuse

kindlustuskaitse hüvitise alla ja on seetõttu ka piiratud kokkulepitud kindlustussummaga.

Asjaolu, et tingimuste p 46 loetleb raviteenuse kindlustuskaitse all hüvitatavad

meditsiiniteenused ja siin ei ole transpordikulu märgitud, seda järeldust ei muuda.

Transporditeenus ei olegi meditsiiniteenus p 46 tähenduses, kuid on hüvitatav p 56 alusel koos

hüvitamisele kuuluva meditsiiniteenusega. Maakohus selgitas õigesti, et hageja ei saa nõuda

kostjalt rohkem, kui on kindlustussumma, samuti et eraldi transpordikulusid ei ole kokku

lepitud (26.09.2023 kohtuistung, ajamärge 00:49:25). Hageja ei ole oma kaebuses maakohtu

selgitustega arvestanud ega neid ümber lükanud. Punkti 56 kohaselt, kui If maksab hüvitist

ravi eest, hüvitatakse ka kulutused kindlustatu vältimatuks transpordiks Eesti piires selle ravi

osutamise kohta ja tagasi koju. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et vastav tingimus

on selge ja loogiliselt arusaadav igale mõistlikule kindlustusvõtjale. See ei ole ebamõistlikult

kahjustav ega seetõttu tühine tüüptingimus. Hageja teistsugune seisukoht viiks järeldusele, et

kostjal ei ole lepingust tulenevalt üldse transpordikulu hüvitamise kohustust, kuna

transpordikulu kindlustuskaitses ei ole eraldi kokku lepitud ja see ei ole ka eraldi

kindlustuskaitse liik. Raviteenusega seotud transpordikulu on seega osa raviteenuse

kindlustuskaitsest.

47. Eeltoodu ei oma siinses asjas aga määravat tähtsust, kuna hageja transpordikulu

hüvitamise nõue on igal juhul tõendamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

põhjendustega neid kordamata. Hageja apellatsioonkaebuse väited neid maakohtu järeldusi

ümber ei lükka. Ainuüksi sellest, et hagejale osutati raviteenust, ei saa järeldada, et tal oli

vältimatult vajalik transporditeenus ega seda, et talle sellist teenust tegelikult ka osutati.

Vastuseks apellatsioonkaebuse etteheidetele märgib kohus järgmist.

47.1.

Hageja kordab kaebuses oma seisukohta, et sõiduk, millega Valaria OÜ

väidetavalt hagejale meditsiinilise transpordi teenust osutas, ei pidanud Valaria OÜ

omandis olema. Hageja seisukoht on iseenesest õige, kuid arvestades koos selle

asjaoluga ka muid maakohtu tuvastatud asjaolusid, ei lükka ümber järeldust, et teenuse

osutamine hagejale on tõendamata. Täpsemalt tuvastas maakohus, et Valaria OÜ-le

kuulus ainult üks sõiduk – GAZ 24, mis ei sobi meditsiiniliseks transpordiks, sõiduk,

millega väidetavalt teenust osutati, oli teenuse osutamise ajaks ammu lammutatud ja

sõiduk, millega teenuse osutamist väitis Valaria OÜ suuliselt, ei sobi meditsiinilise

transpordi teenuse osutamiseks, sest ratastooliga sellesse ei mahu. Neid asjaolusid

hageja apellatsioonkaebuses ei vaidlusta. Samuti tuvastas maakohus selle, et Valaria

OÜ juhatuse liikme selgitused olid muutlikud. Hageja viide tema enda poolt vande all

antud seletustele selle kohta, kuidas ta sõidukisse sisse sai ja kuidas teda sõidutati,

neid asjaolusid ümber ei lükka. Seda enam, et ka hageja enda väited on vastuolulised.

Nimelt väitis hageja nii seda, et ta ei mäleta, mis sõidukiga oli tegemist, mis marki see

oli, mitu istekohta või mis värvi see oli (12.04.2023 kohtuistungi protokoll, ajamärge

00:30:13), kuid ka seda, et sai autosse ratastooliga sisse, kuna seal olid relsid (samas,

2-23-52

ajamärge 00:32:06). Vande all kinnitas aga hageja sõitmist kostja viidatud tõendilt

nähtuva autoga sarnase autoga, et ta mahtus sinna ratastooliga, kuid ei sõitnud sellega

sinna sisse, kuigi istus sõidu ajal ratastoolis. Hageja selgitas, et nii tema ise kui

ratastool tuli tõsta autosse kahe inimese poolt (22.05.2024 ärakuulamise protokoll).

Samas märkis hageja ka seda, et ta kasutas ratastooli viimati Narva-Jõesuus

detsembris 2021 (samas). Tegelikult käis hageja Narva-Jõesuus 26.09.2021–

01.10.2021. Hageja väitis aga ka seda, et ta ei saanud veel jaanuaris karkudega käia

ning viimaks eitas, et auto, millega ta sõitis, oleks olnud selline, millele kostja tõend

viitas ja ütles, et ei suuda meenutada, milline see auto oli (samas, ajamärge 02:06:43),

st eitas asjaolu, mida oli samal istungil varem kinnitanud. Need hageja väited on

omavahel vastuolus, samuti vastuolus maakohtu tuvastatud asjaoludega hageja

tervisliku seisundi kohta, mida hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud ei ole.

Maakohtu järeldusi ei lükka ümber ka hageja apellatsioonkaebuse väide, nagu ei

lükkaks meditsiinilise transpordi vajadust ümber asjaolu, et hageja käis samal ajal

välisreisil. Nimelt on hageja ise väitnud, et ei saanud varem planeeritud koolitusel

osaleda, kuna on lennujaamas ja sõidab Riiast autoga Tallinnasse (kd II tl 101). Hageja

ei ole oma välisreise puudutavaid asjaolusid maakohtu menetluses täpsustanud ega

selgitanud. Vande all ülekuulamisel hageja reisil käimist ei mäletanud (22.05.2024

protokoll, ajamärge 02:06:43), kuid apellatsioonkaebuses viitab üldsõnaliselt, nagu

oleks talle osutatud välismaal raviteenuseid. Sellele esmakordselt

apellatsioonimenetluses esitatud väitele kolleegium sisulist hinnangut ei anna (TsMS §

652 lg 4), kuid arvestab seda hageja väidete usaldusväärsuse hindamisel. Kolleegiumi

hinnangul on hageja väited läbivalt vastuolulised ja muutuvad ning seetõttu

ebausaldusväärsed. Samuti on need vastuolus asjas kogutud dokumentaalsete

tõenditega, mille alusel maakohus tuvastas, et hageja ei vajanud meditsiinilist

transporti. Maakohus leidis seega õigesti, et hageja seletused ei ole kooskõlas muude

asjas esitatud tõenditega, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb käesolevas punktis

tooduga täiendada.

47.2.

Õiged ei ole ka etteheited kostja esitatud tõendile – telefonikõne Valaria OÜ

juhatuse liikmega. Hageja heitis maakohtu menetluses ette, et tõend on

ebausaldusväärne, kuid ei toonud esile asjaolusid, mille alusel võinuks kohus seda

järeldada. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et tõend saadi hea usu põhimõtte

rikkumisega, märgib kolleegium esmalt, et tegemist on uue etteheitega, millele hageja

maakohtu menetluses ei tuginenud. Igal juhul ei ole hageja esile toonud, et tegemist

oleks kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga TsMS § 238

lg 3 p 1 tähenduses. Väide, et kostja ei teavitanud Wt temale helistamise eesmärgist,

sellist järeldust teha ei võimalda. Seetõttu ei olnud maakohtul vajadust kaaluda tõendi

arvestamata jätmist TsMS § 238 lg 5 alusel.

48. Eksitav on hageja väide, nagu oleks kostja võtnud õigeks, et ta on jätnud 246,56 eurot

hagejale hüvitamata. Kostja märkis vaid seda, et kuna ta on hüvitanud hagejale raviteenuseid

2753,44 euro ulatuses, siis arvestades kindlustussumma suurust (3000 eurot), saaks hageja

kasuks välja mõista veel kuni 246,56 eurot. Selle väljamõistmisega kostja aga ei nõustunud.

49. Asjaolu, et kostja kirjutas hagejale 10.08.20211 e-kirjas, et transpordikulu ei kuulu

kindlustuskaitse alla, ei oma siinse asja lahendamisel tähtsust, kuna kostja on transpordikulu

hagejale osaliselt siiski hüvitanud. Maakohus ei pidanud seega hageja vastavaid väiteid ja

tõendeid käsitlema. Samuti ei oma tähtsust hageja selgitused ja tõendid transpordikulu suhtes

garantiikirja väljastamata jätmise kohta. Hageja ei ole esitanud transpordikulu garantiikirja

puudutavaid nõudeid.

2-23-52

50. Eeltoodust tulenevalt ei võimalda apellatsioonkaebuse väited asuda maakohtust

erinevale seisukohale ka transpordikulude nõuet puudutavas osas. Maakohus jättis hagi selles

osas õigesti rahuldamata.

Ravikulu 406,90 eurot

51. Maakohus jättis hageja ravikulude hüvitamise nõude õigesti 406,90 euro ulatuses

rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et asja materjalist ei tulene,

et hageja oleks oma nõuet 12 euro võrra vähendanud, s.o esitanud taotluse hagist osaliselt

loobumiseks (TsMS § 429) või selle tagasivõtmiseks (TsMS § 424). Kuna hageja kinnitas, et

12 eurot, mille tasumist ta endiselt nõuab, on tegelikult tasutud, ei eksinud maakohus, kui

jättis hagi selles osas rahuldamata.

52. Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks hagejale näidustatud sanatooriumis

viibimine. Maakohus tuvastas, et hageja raviplaan nägi ette taastusravi. Samuti ei ole õige

hageja väide, nagu ei oleks maakohus selgitanud, miks ühte liiki massaaž kuulub hüvitamisele

aga teist liiki mitte. Kuigi hageja ei täpsusta oma kaebuses, millist liiki massaaže ta silmas

peab, nähtub maakohtu otsusest, et kohus tuvastas Ortopeedia Arstid AS-i, dr KM ja dr KK

arvamuste alusel, et protseduurid, mis hüvitamisele ei kuulu, ei ole seotud arstide poolt

määratud jalaraviga. Muuhulgas tuleneb dr KK arvamusest, et osade hageja tellitud

protseduuride kasulikkusel puudub teaduslik tõestus. Hageja neid maakohtu tuvastatud

asjaolusid ümber ei lükanud. Hageja üldsõnaline sisustamata viide hea usu põhimõttele

maakohtu järeldusi ümber ei lükka.

53. Maakohus ei eksinud menetlusnormide vastu, kui jättis hindamata hageja väited ja

tõendid lepitaja K. Haavasalu seisukohtade kohta. Kohus ei hinda siinses asjas

lepitusmenetluses tehtud otsust. Lepitaja seisukohad ei ole kohtule siduvad ega käsitatavad ka

dokumentaalse tõendina, nagu leiab ekslikult hageja. Dokumentaalne tõend on igasugune

salvestus, dokument või andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate

asjaolude kohta (TsMS § 272 lg 1). Hageja ei ole esile toonud, et lepitaja avamus kinnitaks

siinses asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Hageja tugineb lepitaja õiguslikele järeldustele, mis

ei ole kohtule siduvad. Õiguslikke järeldusi asjas esile toodud asjaolude kohta saab teha

üksnes kohus.

54. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust jõuda maakohtust

erinevale seisukohale ka ravikulude osas.

Garantii

55. Hageja nõuab apellatsioonkaebuses kostjalt endiselt ka garantii väljastamist, kuid ei

ole maakohtu otsust selles osas sisuliselt vaidlustanud. Hageja ei toonud esile, et maakohus

oleks rikkunud õigusnormi, või tuvastanud mõne asjaolu ebaõigesti või ebapiisavalt.

Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks rikkunud garantii väljastamise nõude

rahuldamata jätmisel menetlusõiguse norme või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

Apellatsioonkaebus jääb ka selles osas rahuldamata.

56. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi hageja poolt vaidlustatud osas õigesti

rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja

hagiavalduse osas erineva otsuse tegemiseks. Maakohus leidis seega õigesti, et hageja nõue

on põhjendatud kokku 460 euro ulatuses (lisandub viivis). Hagi rahuldamine sõltub aga

sellest, kas põhjendatud on ka kostja menetluslik tasaarvestuse avaldus.

2-23-52

Kostja tasaarvestuse avaldus

57. Kostja heidab oma vastuapellatsioonkaebuses maakohtule ette tasaarvestuse avalduse

rahuldamata jätmist. Kostja esitas nimelt 01.02.2023 koos vastusega hagiavaldusele

tasaarvestuse avalduse, mida muutis ja täpsustas 19.06.2023 menetlusdokumendis. Kostja

leidis, et ei ole eluliselt usutav, et Valaria OÜ oleks osutanud hagejale transporditeenust ja

seega on kostja tasunud hagejale transporditeenuse eest alusetult 930,80 eurot. Kostja viitas

seejuures Valaria OÜ arvetele nr 46, 48, 49 ja 50. Seoses arvetega nr 49 ja 50, mis puudutasid

NarvaJõesuu SPA külastust, märkis kostja veel, et hagejal ei olnud vajadust tarbida neid

teenuseid just Narva-Jõesuus ja kostja oli hagejat juba enne SPA külastamist teavitanud, et

raviteenuseid on võimalik tellida ka Tallinnas, mistõttu kostja teenuste eest tasumist ei

garanteeri.

58. Eelnevast nähtub, et kostja on soovinud esitada hageja vastu menetlusliku

tasaarvestuse avalduse. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on

kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib

kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse

täitmist. Sellise avalduse esitamine kohtumenetluses on iseenesest lubatav (vt nt RKTKm

03.04.2024, 2-21-7518/93, p 15, RKTKo 27.04.2011, 3-2-1-23-11, p 10).

59. Maakohus leidis, et hüvitise tagasinõudmine hagejalt oleks vastuolus hea usu

põhimõttega, kuna kostja seadis kulu ja teenuse kui sellise ning hüvitise maksmise kahtluse

alla alles kohtuvaidluse keskel. Kahjukäsitluse käigus arvestas kostja kulud ümber

taksoteenuse kuludeks. Samuti tõi maakohus esile, et kostjal olid olemas dokumendid, mille

alusel tuvastada, kas hageja vajab meditsiinilist transporti. Kolleegium leiab, et maakohtu

järeldus selle kohta, et kostja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole õige. Maakohus

on sellise järelduse tegemisel jätnud tähelepanuta asjaolud, millele kostja oma tasaarvestuse

avalduses tugines, nimelt selle, et hageja transporditeenuse hüvitise nõue tugines

tegelikkusele mittevastavatele andmetele. See on viinud maakohtu ebaõigete järelduste

tegemiseni.

60. Maakohus viitas iseenesest õigesti, et kostja tagasinõude õiguslik alus on VÕS § 1028

lg 1, mille kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva

või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei

ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja leiab, et kuna hageja

esitas kostjale transpordikulude kohta valeandmeid, ei olnud tal tegelikult kindlustushüvitise

väljamaksmise kohustust, s.t kostja tugineb asjaolule, et täidetud kohustust ei olnud olemas.

61. VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja,

see on antud juhul kostja kohustus. Kostjal oli kahju kindlakstegemiseks VÕS § 448 lg-st 2

tulenev õigus nõuda hagejalt pärast kindlustusjuhtumi toimumist lepingu täitmise kohustuse

kindlakstegemiseks vajalikku teavet, sh tõendite esitamist niivõrd, kuivõrd hagejalt võis

mõistlikult oodata nende esitamist. Kostja õiguse nõuda hagejalt kahju suuruse selgitamiseks

vajalikke dokumente ja selgitusi sätestavad ka tingimuste punktid 62 ja 116.

62. Hüvitis, mille tagastamist kostja nõuab, seisneb kahjujuhtumiga seoses osutatud

raviteenusega kaasnenud transpordikulus. Hageja esitas kostjale oma transpordikulu

tõendamiseks Valaria OÜ arved, mh arved nr 46, 48, 49 ja 50. Nende arvete esitamise üle

asjas vaidlust ei ole. Mh nähtub arvete esitamine hageja enda menetlusdokumentidest. Kostja

arvestusest nähtub, et ta hüvitas hagejale Valaria OÜ arve nr 46 alusel 508 eurot, arve nr 48

alusel 150 eurot, arve nr 49 alusel 127,80 eurot (37,70 + 90,10) ja arve nr 50 alusel 144,60

eurot (kd II tl 77–78).

2-23-52

63. Seda, et arve nr 46 alusel tasus kostja hagejale 508 eurot, kinnitab hageja ise oma

hagiavalduse lisas 3 esitatud tabelis (kd I tl 13). Arve nr 48 alusel 150 euro saamist kinnitab

hageja oma 01.11.2023 menetlusdokumendis esitatud kinnitusega kostja tabeli vastavate

ridade õigsuse kohta. Arvete nr 49 ja nr 50 alusel kokku 272,40 euro (127,80 + 144,60)

väljamaksmist kinnitab hageja 15.05.2023 hagiavalduse terviktekst ja kostja poolt hagejale

saadetud e-kiri (kd II tl 21), millest nähtub väljamakse tegemine 182,30 euro ulatuses.

Täiendavalt 90,10 euro tasumist kinnitab hageja oma hagiavalduse lisas 3 (kd I tl 14). Seega

on tõendatud, et kostja tasus hagejale arvete 49 ja 50 alusel kokku 272,40 eurot (182,30 +

90,10). Hageja 01.11.2023 menetlusdokumendis esitatud väide, et ta ei ole kostjalt tegelikult

37,70 eurot saanud (seoses arvega nr 49), on vastuolus hageja enda esitatud arvestuste ja

tõenditega. Samuti on sisustamata ja vastuolus muude tõenditega hageja 15.05.2023

hagiavalduse terviktekstis esitatud väide, et ta on arvete nr 46, 48, 49 ja 50 alusel saanud

tegelikult üksnes 765,41 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja on saanud

kostjalt tasaarvestuse aluseks olevate arvete alusel hüvitist kokku 930,40 eurot (508 + 150 +

272,40), aga mitte 930,80 eurot.

64. Kostja tasaarvestuse avalduse põhjendatuse hindamiseks tuli maakohtul seega hinnata,

kas hageja esitas kostjale arvete nr 46, 48, 49 ja 50 meditsiinilise transpordi kuluna

hüvitamiseks esitamisel valeandmeid. Kostja on õigesti osundanud, et maakohus on jätnud

tasaarvestusavalduse lahendamisel tähelepanuta, et kahtlused Valaria OÜ arvete osas ilmnesid

lõplikult kohtumenetluse käigus, sh hageja vande all ülekuulamisel, Valaria OÜ juhatuse

liikme avaldatust ja tõendite kõrvutamisel. Kostja ei pidanud kahjukäsitluse ajal eeldama

valeandmete esitamist hageja poolt. Seetõttu on asjakohatu maakohtu viide sellele, et kostjal

olid juba kahjukäsitluse ajal dokumendid, mille alusel tuvastada, kas hageja vajab

meditsiinilist transporti või mitte. Samuti ei ole asjakohane etteheide, et kostja ei seadnud

Valaria OÜ osutatud teenust kahtluse alla kahjukäsitluse käigus, vaid lihtsalt arvestas kulud

ümber taksoteenuse kuluks. Kahjukäsitluse ajal ei teadnud kostja, et hagejale ei ole väidetavat

transporditeenust üldse osutatudki. Kujunenud olukorda tuleb eristada olukorrast, kus kostja

uskus teenuse saamist hageja poolt, kuid ei pidanud seda täies ulatuses põhjendatuks.

65. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejale Valaria OÜ poolt teenuse osutamine on

tõendamata (vt p 45–50 ülal). Arvestades ka vastuolusid, mis puudutavad Valaria OÜ poolt

osutatud teenuseid, nõustub kolleegium kostjaga, et hageja esitas kostjale kahjukäsitluse ajal

valeandmeid nii selle kohta, et ta vajas meditsiinilist eritransporti kui ka selle kohta, et Valaria

OÜ osutas talle sellist teenust. Seda, et Valaria OÜ tegelikult transporditeenust ei osutanud

kinnitavad hageja enda ja Valaria OÜ juhatuse liikmelt teenuse saamise ja osutamise kohta

kogutud tõendid, mis on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldusega selle kohta, et tegelikult hageja meditsiinilist eritransporti ei vajanud.

Maakohus ei ole selles osas tõendeid ebaõigesti hinnanud. Hageja vastuapellatsioonkaebuse

vastuses esitatud viide tema enda poolt vande all antud seletusele ei anna alust jõuda

maakohtust erinevale järeldusele. Kuna Valaria OÜ poolt hagejale teenuse osutamine on

tõendamata, väited teenuse saamise kohta on ebausaldusväärsed ja hageja ei ole esitanud

ühtegi tõendit ka sellise kulu tegelikult kandmise kohta, on õige kostja seisukoht, et hageja

esitas talle vaidlusaluste arvete hüvitamiseks esitamisega valeandmeid transporditeenuse

saamise kohta. Hageja rikkus sellega VÕS § 448 lg-st 2 tulenevat kohustust.

66. Seda, kuidas mõjutab kindlustusvõtja poolt valeandmete esitamine kindlustusandja

täitmiskohustust, reguleerib VÕS § 449. Viidatud sätte esimene lõige näeb ette, et kui

kindlustusandjal tekib kindlustusvõtja VÕS §-s 448 sätestatud kohustuse rikkumise tagajärjel

kahju, võib kindlustusandja selle ulatuses täitmise kohustust vähendada. Sama sätte teise

lause kohaselt, kui kindlustusvõtja rikub §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb

2-23-52

kindlustusandja täitmise kohustusest. Kostja tasaarvestuse avaldus on seega esitatud kujul

põhjendatud siis, kui hageja poolt valeandmete esitamine oli tahtlik.

67. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Siinsel juhul tuvastatud asjaolusid arvestades on hageja

poolt kostjale valeandmete esitamine olnud tahtlik. Hageja väitis kostjale, et Valaria OÜ

osutas talle meditsiinilist eritransporti, kuid tuvastatud asjaoludel, ei olnud Valaria OÜ-l

võimalik sellist teenust hagejale osutada ja seda ka ei osutatud. Hageja ei saanud

transporditeenuse saamise kohta ebaõigeid andmeid (arveid) esitada ekslikult või hooletusest.

Hageja käitumine on seega olnud tahtlik ja teadlikult suunatud kindlustusandjalt

põhjendamatult suure kindlustushüvitise saamisele.

68. Kuna ebaõigete andmete avaldamine kindlustusandjale on olnud tahtlik, ei oma VÕS §

449 lg 2 kohaselt tähtsust, kas ja kuidas mõjutas rikkumine täitmiskohustuse ulatust.

Kindlustusandja vabaneb oma täitmiskohustusest sellises olukorras täielikult. See tähendab, et

asjakohane ei ole maakohtu etteheide, et kahjukäsitluse ajal pidas kostja võimalikuks

arvestada Valaria OÜ arvete alusel esitatud hüvitise taotluse ümber taksoteenuse kuluks ja

tähtsust ei oma ka hageja osundatu, et tal oli vaja arstide juures käia. Hageja kostja

tasaarvestuse avaldusele muid sisulisi vastuväiteid ei esitanud ja jäi üldsõnaliselt väite juurde,

et kostjal ei ole hageja vastu kehtivat ja sissenõutavaks muutunud nõuet. Nagu ülal tuvastatud,

ei ole hageja selline seisukoht õige. Kostja nõue ei ole tuvastatud olukorras vastuolus hea usu

põhimõttega. Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult kindlustusandjale teabe andmise kohustust,

ei ole kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumine või selle tagasinõudmine ausalt ja

õiglaselt mõtleva isiku seisukohast vastuvõtmatu.

69. Eeltoodust tulenevalt vabanes kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest Valaria

OÜ arvetega seotud kulu hüvitamisega seoses ja tal on õigust nõuda hagejale juba makstud

raha VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi. Ringkonnakohus tunnustab kostja nõuet hageja vastu

930,40 euro ulatuses.

70. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 460 eurot

(lisandub viivis 03.01.2023 kuni tasaarvestuse avalduse tegemiseni 01.02.2023 VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras 3,97 eurot). Kostja tunnustatud nõue tuleb hageja nõudega

VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestada. Kuna tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas

ulatuses lõpevad (VÕS § 197 lg 2), ei ole hagejal enam kostja vastu nõuet.

71. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus hagi rahuldamise osas tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta hagi terves ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

72. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi osalise rahuldamise kohta, tuleb

uuesti otsustada ka menetluskulude jaotamise küsimus (TsMS § 173 lg 3). Kuna

ringkonnakohus määrab ise menetluskulude jaotuse, ei käsitle kolleegium kostja

vastuapellatsioonkaebuse etteheiteid maakohtu määratud menetluskulude jaotusele.

73. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehakse. Üldjuhul kannab menetluskulud seega kohtuvaidluse põhjustanud pool. Kuna siinsel

juhul jääb hagi rahuldamata põhjusel, et kostja esitas haginõude vastu menetlusliku

tasaarvestusavalduse, paludes kohtul teha tasaarvestuse juhul, kui kohus peab hageja nõuet

põhjendatuks, ei ole kohtulahend siiski tehtud tervikuna hageja kahjuks ja TsMS § 162 lg 1

kohaldamine ei oleks õige. Osas, milles kohus pidas hageja nõuet põhjendatuks, on hagi

tehtud hageja kasuks, ja osas, milles kohus pidas põhjendatuks tasaarvestusnõuet, on otsus

2-23-52

tehtud kostja kasuks. Seetõttu tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS §-st 163 (vt ka

RKTKm 28.06.2024, 2-212998/69, p 14).

74. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

75. Hageja nõudis kostjalt 4965,35 euro väljamõistmist, millest põhjendatud on 460 eurot

(arvestamata lisanduva viivise nõuet), s.o 9%. Hageja nõue jääb siiski tervikuna rahuldamata

kostja tasaarvestuse avalduse tõttu. Kostja tasaarvestuse avaldusest on põhjendatud 99,96%

(930,40 eurot 930,80 eurost). Hagejal ei olnud hagi esitamisel võimalik ette näha, et hagi jääb

rahuldamata tingimusliku tasaarvestuse vastuväite tõttu, st enne riske kaaluda ja mõista, et

menetluskulud võivad tervikuna jääda tema kanda. Arvestades eeltoodut, tuleb maakohtus

hagiavalduse menetlemisega seoses kantud menetluskulud jätta 9% ulatuses kostja ja 91%

ulatuses hageja kanda ning tasaarvestuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja

kanda.

76. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb siinse vaidluse asjaolusid arvestades jaotada TsMS

§ 171 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt kannab apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Siinsel juhul jääb hageja

apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas,

millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendava kindlustushüvitise. Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse üksnes oma tasaarvestusavalduse rahuldamata jätmise osas.

Kostja kaebus on edukas. Ringkonnakohtu menetluse kulud jäävad seetõttu tervikuna hageja

kanda.

77. Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium, et menetluskulude jaotamise

proportiooni ei mõjuta asjaolu, et hageja püüdis lahendada vaidlust kostjaga ka kohtuväliselt.

Arvestades tuvastatud asjaolusid, on hageja nõue olnud algusest peale suures osas alusetu.

Hageja esitas apellatsioonkaebuses etteheited ka kostja menetluskulude rahalisele suurusele,

kuid kuna maakohus ei ole poolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei ole

need väited siinses menetluses asjakohased ja ringkonnakohus neile hinnangut ei anna.

Menetluskulude rahalise suuruse ja maakohtu menetluses vähem tasutud lõivu riigile

hüvitamise küsimuse lahendab maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)