2-21-10117/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10117

Kohtuasi

Brave Capital OÜ hagi ELUPAIK OÜ (pankrotis)

vastu võlausaldajate 16. juuni 2021 üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt

kehtetuks tunnistamiseks ja otsuste vastu võetuks

lugemise tuvastamiseks

Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ hagi

ELUPAIK OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate 16.

juuni 2021 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. mai 2024 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Brave Capital OÜ apellatsioonkaebus, 3500 eurot

Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ

apellatsioonkaebus, 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: Brave Capital OÜ (registrikood 11903432),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Hageja II: Rolan Investment OÜ (registrikood 12104532)

Hageja III: Capital Gate Group OÜ (registrikood

12194015)

Hagejate II ja III lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Liis Könn ja Grete-Kai Teeäär

Kostja: ELUPAIK OÜ (pankrotis, registrikood

14010491), lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana

Minumets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-21-10117

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Brave Capital OÜ apellatsioonkaebuses esitatud taotlused

tõendite kogumiseks.

2. Jätta Harju Maakohtu 29. mai 2024 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt selle

põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

4. Jätta ELUPAIK OÜ (pankrotis) apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt Brave

Capital OÜ, Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ kanda ning Brave

Capital OÜ, Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ menetluskulud

nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Brave Capital OÜ nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2. Brave Capital OÜ (hageja I) esitas 26.06.2021 Harju Maakohtule hagi ELUPAIK OÜ

(pankrotis) (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja 16.06.2021 võlausaldajate

üldkoosolekul päevakorrapunkti 1 raames tehtud järgmiste otsuste tühisuse:

1) otsus MB toimkonna liikme ametikohalt tagasi kutsumata jätmise kohta,

2) otsus UU toimkonna liikme ametikohalt tagasi kutsumata jätmise kohta,

3) otsus RV toimkonna liikme ametikohalt tagasi kutsumata jätmise kohta,

4) otsus pankrotitoimkonna mittemoodustamise kohta vastu võtmata jätmise kohta.

Alternatiivselt palus hageja tunnistada need otsused kehtetuks.

Samuti palus hageja tuvastada, et kostja võlausaldajate 16.06.2021 üldkoosolekul võeti vastu

järgmised otsused:

1) kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige MB,

2) kustuda tagasi pankrotitoimkonna liige UU,

3) kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige RV,

4)mitte moodustada pankrotitoimkonda.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 17.12.2018 määrusega välja kostja

pankrot. 14.01.2019 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valiti pankrotitoimkonda MB, UU

ja RV. Kõik toimkonna liikmed olid kostjaga seotud isikud ja ilmses huvide konfliktis.

2-21-10117

Toimkond valiti kostja suurima võlausaldaja Nuorisosäätiö sr, (NS) häältega. NS oli ühtlasi

ka kostja asutaja ja ainuosanik. Toimkonna koosseis oli seega vastuolus pankrotiseaduse

eesmärkidega. Toimkonna selliselt valimine oli võimalik üksnes põhjusel, et sellel ajal

kehtinud pankrotiseadus (PankrS) ei eristanud võlgnikuga seotud võlausaldajaid teistest

võlausaldajatest. NS võõrandas kostja 100% osa 08.06.2021 Soome äriühingule Koskensaaren

Rakennus Oy (KS).

4. Hageja I on kostja võlausaldaja. Hageja I taotlusel toimus 16.06.2021 võlausaldajate

üldkoosolek toimkonna liikmete tagasikutsumiseks. Koosolekul osalesid kõik võlausaldajad.

Pankrotihaldur andis võlausaldajatele, sh NS-le hääled vastavalt nende nõuete suurustele.

Võlausaldajad, sh hagejad vaidlustasid NS-le häälte määramise. Kohus vastuväidetega ei

nõustunud. Koosolekul hääletusele pandud otsuste poolt hääletasid kõik võlausaldajad, peale

NS-i, kes hääletas otsuste vastu. Selle tulemusel jäid otsused vastu võtmata.

5. Otsused on tühised vastuolu tõttu seadusega. Tulenevalt kehtiva PankrS § 82 lg-st 8 ei

saanud NS-l 16.06.2021 koosolekul hääli olla. Otsused tulnuks lugeda teiste võlausaldajate

poolthäältega vastuvõetuks. Samal põhjusel on otsused kehtetud. Osaluse hilisem

võõrandamine NS-i poolt ei oma tema nõudele kehtestatud hääleõiguse piirangu suhtes

tähendust. Isegi, kui osaluse võõrandamine välistaks hääleõiguse piirangu, tuleb seda siiski

kohaldada, kuna osaluse võõrandamine oli tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Osaluse

võõrandamise eesmärk oligi vältida seadusest tulenevat hääleõiguse piirangut.

OÜ Rolan Investment ja OÜ Capital Gate Group nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

6. OÜ Rolan Investment (hageja II) ja OÜ Capital Gate Group (hageja III) esitasid 28.06.2021

hagi, milles palusid tuvastada, et võlgniku võlausaldajatele 16.06.2021 üldkoosoleku otsused,

millega otsustati mitte kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liikmeid ja mitte jätta

pankrotitoimkonda moodustamata (päevakorrapunkt 1), on tühised. Alternatiivselt palusid

hagejad II ja III tunnistada kehtetuks 16.06.2021 üldkoosoleku otsused, millega otsustati mitte

kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liikmeid MB, UU ja RV ning mitte jätta pankrotitoimkond

moodustamata. Hagejad II ja III palusid lugeda kehtivaks võlausaldajate 16.06.20211 otsused,

millega otsustatakse kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liikmed MB, UU ja RV ning jätta

pankrotitoimkond moodustamata. Menetluskulud palusid hagejad II ja III jätta võlgniku

kanda.

7. Maakohus võttis hagejate II ja III hagi 30.08.2021 määrusega menetlusse tsiviilasjas

nr 2-21-10135 ja liitis selle tsiviilasja nr 2-21-10117 menetlusse.

8. Üldkoosoleku otsused on tühised seadusega vastuolu tõttu või alternatiivselt tuleb

tunnistada kehtetuks, sest üldkoosolekul rikuti seadusest tulenevat korda (TsÜS § 87, § 38 lg

1 ja PankrS § 83 lg 1). Hääletamisel osales NS, kes PankrS § 82 lg 8 kohaselt hääleõigust ei

oma. Kui NS ei oleks saanud hääletada, oleks vastu võetud vastupidised otsused, sest kõik

teised võlausaldajad hääletasid ettepanekute poolt.

9. PankrS § 82 lg 8 eesmärk on määratleda hääleõiguse piirang isikute suhtes, kes on võlgniku

osanikud ajutise halduri nimetamise päeval või kolme aasta jooksul enne seda. Hääleõiguse

piirangust ei ole võimalik vabaneda osa ega nõude võõrandamisega pärast ajutise halduri

nimetamist. NS oli võlgniku osanik alates selle asutamisest 09.03.2016 ja kuigi ta võõrandas

oma osa 08.06.2021, teostab ta faktiliselt jätkuvalt osaniku õigusi. Osa üleandmine KS-le oli

näilik ja kantud eesmärgist vältida PankrS § 82 lg 8 kohaldamist. Osade üleandmise tehing on

seega tühine vastuolu tõttu heade kommetega või näilikkuse tõttu.

2-21-10117

10. Üldkoosoleku otsus on igal juhul vastuolus seadusega (PankrS § 83 lg 1) põhjusel, et

pankrotitoimkond, mis jäeti tagasi kutsumata, ei vasta PankrS § 74 lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Toimkonna kolmest liikmest kaks esindavad NS-i, s.o suurvõlausaldajat, ja kolmas

väikevõlausaldajat, kelle nõue on tänaseks tasutud. Toimkonda kuuluv RV ei ole ühegi

võlausaldaja esindaja ja toimkonda ei kuulu ühtegi väikevõlausaldaja esindajat. Kuna

võlausaldajate koosseis on menetluse ajal muutunud, ei vasta toimkond enam nõuetele.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidles hagidele vastu ja palus jätta need rahuldamata ning menetluskulud

võrdsetes osades hagejate kanda.

12. Üldkoosoleku vaidlustatud otsus ei ole vastuolus seadusest tuleneva keeluga. Otsus ei ole

tühine ja puuduvad alused selle kehtetuks tunnistamiseks. Etteheiteid, mis puudutavad NS-le

häälte määramist, tuleb jätta tähelepanuta, kuna kohtud on neid tsiviilasjas nr 2-18-16668 juba

hinnanud ja leidnud, et häälte arv on õige.

13. Pankrotitoiminna koosseis vastab nõuetele. See, et väikevõlausaldaja, kelle kandidaat RV

oli, nõue on pankrotimenetluses tasutud, ei muuda toimkonna koosseisu õigusvastaseks ega

tekita kohustust toimkonna esimeest tagasi kutsuda. Seadusest ei tulene nõuet, et toimkonna

liige oleks võlausaldaja esindaja. PankrS § 74 lg-s 5 sätestatud toimkonna liikme

tagasikutsumise aluseid ei esine. Iseenesest saaks üldkoosolek toimkonna liikme tagasi

kutsuda, kuid üldkoosolek ei hääletanud sellise otsuse poolt.

14. Etteheited, mis puudutavad UU ja MB, tuleb jätta tähelepanuta. Kohtud on toimkonna

valimist ja valitud isikute sobivust tsiviilasja nr 2-19-1213 menetluses juba hinnanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Maakohus jättis hagid rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

16. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

a.

Harju Maakohtu 17.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16668 kuulutati välja kostja

pankrot. Pankroti väljakuulutamise ajal oli võlgniku osanik NS ja juhatuse liikmed NS-i

juhatuse liikmed.

b. 14.01.2019 toimus kostja võlausaldajate esimene üldkoosolek, millel valiti

pankrotitoimkond koosseisus MB, UU ja RV.

c.

01.02.2021 jõustusid pankrotiseaduse muudatused, sh PankrS § 82 lg 8, mille kohaselt ei

ole hääleõigust võlausaldajal, kes on juriidilisest isikust võlgniku osanik kolme aasta

jooksul enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 193 lg 1 järgi kohaldatakse hetkel

kehtiva PankrS-i sätteid (sh § 82 lg 8) ka nende pankrotimenetluste suhtes, mis on

algatatud enne 01.02.2021.

d. 26.05.2021 taotlesid võlausaldajad, sh hagejad, üldkoosoleku kokkukutsumist.

e.

08.06.2021 võõrandas NS kostja 100% osa Soome äriühingule KS. Võlgniku juhatuse

liikmed ei muutunud.

f.

09.06.2021 avaldas kostja panrotihaldur Ametlikes Teadaannetes koosoleku 16.06.2021

toimumise teate hageja taotletud päevakorraga.

2-21-10117

g. 16.06.2021 toimus üldkoosolek, mille raames haldur määras NS-ile 9 528 333 häält

vaatamata PankrS § 82 lg-st 8 tulenevale hääleõiguse piirangule ja kõikide teiste

võlausaldajate poolt esitatud vastuväidetele. Üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:



Mitte kutsuda tagasi toimkonna liikmeid UU, MB ja RV.



Mitte võtta vastu otsust jätta pankrotitoimkond moodustamata.

h. Kõik teised üldkoosolekul osalenud võlausaldajad, sh hagejad esitasid vastuväite NS-i

häältele. Kui NS-i hääli mitte arvestada, oleks 100% häälte arvuga võetud üldkoosolekul

vastu järgmised otsused:



Kutsuda tagasi toimkonna liikmed UU, MB ja RV.



Jätta pankrotitoimkond moodustamata.

i.

17.06.2021 tegi Harju Maakohus PankrS § 82 lg 4 kohase määruse, millega määras

NS-ile 9 528 333 häält. 28.06.2021 esitasid hagejad määruskaebuse, milles palusid

määrata NS-ile null häält.

17. Seadus ei välista üldkoosoleku tühisuse tuvastamist TsÜs § 38 lg 2 alusel. Kohus ei ole

õiguslikult seotud otsustusega, mis tehti tsiviilasjas nr 2-18-16668 seoses võlausaldajale NS

häälte määramisega. Häälte uuesti hindamine oleks põhjendatud juhul, kui kohtu ette oleks

toodud uued asjaolud PankrS § 82 lg 7 tähenduses, millega kohtud varasemas häälte

määramise menetluses arvestada ei saanud. Selliseid asjaolusid ei ole esile toodud. Kuigi

PankrS § 82 lg 8 näeb ette mh juriidilisest isikust pankrotivõlgniku osaniku hääleõiguse

piirangu, ei kohaldu see pankrotimenetluses, milles võlausaldajate esimene üldkoosolek

toimus enne sätte jõustumist, s.o enne 01.02.2021. PankrS § 82 lg 8 jõustumist 01.02.2021 ei

saa pidada PankrS § 82 lg 7 tähenduses uueks asjaoluks, mis annaks alust määrata võlgniku

pankrotimenetluses hiljem teistsugune häälte arv. Kuna NS-le on hääled määratud õigesti, ei

ole üldkoosoleku 16.06.2021 otsused TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised.

18. Üldkoosoleku otsused ei ole kehtetud PankrS § 83 lg 1 alusel. Kuna NS-i hääled on

määratud õigesti, ei too need väited kaasa ka otsuste kehtetust. Kehtetust ei too kaasa ka

väited pankrotitoimkonna koosseisu seadusele mittevastavusest. Asjaolu, et RV ei ole enam

ühegi väikevõlausaldaja esindaja, ei mõjuta toimkonna koosseisu õiguspärasust ega selle

liikmena tegutsemise lubatavust. RVe kandidatuuri seadis üles OÜ Causa Õigusbüroo, kes

sellel hetkel oli väikevõlausaldaja. PankrS § 74 lg 2 kohaselt peavad toimkonna liikmed

olema esitatud nii väiksemate kui ka suuremate nõuetega võlausaldajate poolt, kuid nad ei pea

olema konkreetse võlausaldaja esindajad. Kostja toimkonna moodustamise õiguspärasust

hinnati tsiviilasjas nr 2-19-1213. Hagejad ei toonud esile uusi asjaolusid, mis võiksid viidata

isikute mittesobivusele. Esile ei ole toodud ka asjaolusid, millest tuleneks toimkonna liikme

vabastamise alus PankrS § 74 lg 5 tähenduses.

Apellatsioonkaebused

19. Hageja I ning hagejad II ja III paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagid vastavalt rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kostja kanda.

20. Hageja I kaebuse kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata 01.02.2021 jõustunud

PankrS § 82 lg-st 8 tuleneva hääleõiguse piirangu. Seaduses puudub rakendussäte, mis selle

kohaldamise välistaks. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et kostja toimkond vastab

seadusele. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, kui jättis käsitlemata hageja väited NS-i

poolt kostja osa võõrandamise tehingu tühisuse kohta.

2-21-10117

21. Hagejate II ja III kaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et üldkoosoleku otsus ei

ole tühine põhjusel, et kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-18-16668 NS-le määratud häälte

kehtivuse. Maakohus väitis, nagu ei oleks esile toodud uusi asjaolusid, mida kohtud

varasemas häälte määramise menetluses arvestada ei saanud, kuid jättis tähelepanuta, et

kohtud ei ole varem hinnanud, kas NS-i ja KS-i vaheline osa võõrandamise tehing kehtib.

Maakohus jättis selle küsimuse hindamata. Kuna NS oli kostja osanik, ei ole tal PankrS § 82

lg 8 järgi hääleõigust vaatamata sellele, et ta andis hiljem osa üle KS-le. Maakohus leidis

ebaõigesti, et PankrS § 82 lg 8 ei kohaldu pankrotimenetluses, mille võlausaldajate esimene

üldkoosolek toimus enne sätte jõustumist, ja arvestades PankrS § 193 sätestatut ka seda, et

sätte jõustumist ei saa pidada uueks asjaoluks PankrS 82 lg 7 tähenduses. Alternatiivselt on

üldkoosoleku otsused kehtetud. Otsus on vastuolus seadusega, sest pankrotitoimkond ei vasta

PankrS § 74 lg 2 nõuetele.

Vastustaja seisukoht

22. Kostja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata ja kostja menetluskulud solidaarselt

hagejate kanda. Hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

24. Pooled vaidlevad siinses asjas selle üle, kas 01.02.2021 jõustunud PankrS § 82 lg-st 8

tulenev hääleõiguse piirang kohaldub kostja pankrotimenetluses ja kas kostja võlausaldajate

üldkoosoleku 16.06.2021 otsused on selle piirangu rikkumise tõttu tühised või alternatiivselt

kehtetud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas sama koosoleku otsused on kehtetud

põhjusel, et üldkoosolek jättis tagasi kutsumata pankrotitoimkonna, mis ei vasta seaduse

nõuetele. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid (vt käesoleva otsuse p 16) ei ole

apellatsioonimenetluses vaidlustatud ja neist lähtub asja lahendamisel ka ringkonnakohus.

25. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejate esile toodud alustel võib vaidlustatud 16.06.2021

üldkoosoleku otsus olla TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine. Maakohtu otsusest ei selgu ka, millisel

viidatud sättes loetletud alusel võiks üldkoosoleku otsus siinsel juhul tühine olla. TsÜS § 38

lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine siis, kui see on tagajärjena seaduses

otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et

pankrotiseadus on võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise küsimuses

tsiviilseadustiku üldosa seaduse suhtes eriseadus. Pankrotiseadus ei näe ette võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid. Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsus ei vasta

seadusele, otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, mõni muu seadusesäte näeb

selgelt ette otsuse vaidlustamise võimaluse või kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid

huve, on see PankrS § 83 lg 1 järgi otsuse kehtetuks tunnistamise (mitte tühisuse) alus. Seega

hõlmavad PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise alused põhimõtteliselt ka kõiki TsÜS § 38 lg-s 2 sätestatud juriidilise isiku

organi otsuse tühisuse aluseid. Kuigi välistatud ei ole, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus

võib TsÜS § 38 lg 2 alusel siiski olla tühine, kui otsus on vastuolus heade kommetega, ei ole

2-21-10117

hagejad sellele viitavaid asjaolusid siinses asjas esile toonud (vt ka TrtRnKo 30.04.2024, 2-

22-14549/16, p 7.1 ja PankrS I komm (2024), § 83, p 1.1). Ringkonnakohus muudab vastavalt

maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

26. Hagejate nõuet võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel tuleb seega käsitleda

PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamise põhimõtete alusel. Maakohus

leidis õigesti, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused ei ole kehtetud.

26.1. Hagejad tuginesid hagiavaldustes esmalt sellele, et üldkoosoleku otsused on vastuolus

seadusega, kuna need on vastu võetud võlausaldajale NS alates 01.02.2021 kehtivast PankrS §

82 lg-st 8 tulenevat hääleõiguse piirangut arvestamata.

26.1.1. Kolleegium leiab, et kuna häälte määramisega seotud vaidluste jaoks on ette nähtud

erikord (PankrS § 82 lg 4), ei saa häälte määramist või määramata jätmist põhimõtteliselt

vaidlustada hagiga võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuste vaidlustamisega (vt ka

TrtRnKm 01.12.2022, 2-21-19742/13, p 7 ja TrtRnKo 30.04.2024, 2-22-14549/16, p 11.1).

Hagejad on NS-le vaidlusalusel koosolekul häälte määramist seaduses sätestatud korras ka

vaidlustanud ja saanud oma hääleõiguse piiranguid puudutavad etteheited kohtu ette tuua.

Kohtud hindasid hagejate väiteid tsiviilasjas nr 2-18-1668 ja jätsid vastavad kaebused

rahuldamata (HMKm 17.06.2021 ja TlnRnKm 08.09.2021, (dtl 111–117)). Tsiviilasjas nr 2-

18-16668 tehtud otsustused häälte määramise kohta on siduvad kõikidele

pankrotivõlausaldajatele.

26.1.2. Hageja I seisukoht, nagu oleks häälte määramise menetlus piiratud ja eriline menetlus,

kus ei toimu sisulist õigemõistmist, on ebaõige ja vastuolus tsiviilkohtumenetluse

põhimõtetega. Asjaolust, et häälte määramise vaidlustamise menetlus toimub hagita

menetluses, ei saa järeldada, nagu ei kontrolliks kohtud häälte määramise õigsust sisuliselt ja

põhjalikult. Häälte määramise ja määratud häälte vaidlustamise menetluses võetakse arvesse

kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Tegemist ei ole formaalse menetlusega (vt ka TrtRnKm

12.01.2021, 2-19-7701/123, p 9). Seadusest ei tulene hagejatele õigust avada juba läbitud

häälte vaidlustamise menetlus uuesti PankrS § 83 lg 1 alusel algatatud üldkoosoleku otsuse

vaidlustamise menetluses. Hagejate käsitlus, mis muudab PankrS § 82 lg-s 4 sätestatud häälte

vaidlustamise menetluse tarbetuks, on vastuolus pankrotiseaduse eesmärkidega, mh menetluse

kiireloomulisuse ja efektiivsusega.

26.1.3. Eeltoodut kinnitab kaudselt ka PankrS § 82 lg 7, mille kohaselt ei takista see, et hääled

on varem halduri või kohtu poolt määratud, mõnel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu

määramist, kui ilmnenud on uued asjaolud. Häälte määramine § 82 lg-te 3 ja 4 alusel on selle

üldkoosoleku suhtes seega lõplik ja teistsugused hääled on võimalik määrata mõnel muul

koosolekul siis, kui ilmnevad uued asjaolud (vt ka RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-27-15, p 12–

13). Seda arvestades on ekslik ka maakohtu seisukoht, nagu saaks siinses menetluses hinnata

ümber tsiviilasjas nr 2-18-1668 vaidlustatud koosolekul määratud häälte arvu siis, kui esile

oleks toodud uued asjaolud, millega kohtud häälte määramise vaidlustamise menetluses

arvestada ei saanud. Kolleegium märgib täiendavalt, et hagejad ei ole selliseid uusi asjaolusid,

mis oleksid tekkinud pärast häälte vaidlustamise menetluse läbimist, ka esile toonud. Hagejad

tuginevad jätkuvalt enne 16.06.2021 üldkoosolekut toimunud asjaoludele.

26.1.4. Eeltoodust tulenevalt ei oma siinses menetluses tähtsust poolte väited selle kohta, kas

PankrS § 82 lg-st 8 tulenev hääleõiguse piirang 16.06.2021 üldkoosolekul kohaldus või mitte,

sh väited NS-i poolt kostja osa võõrandamise kohta ega selle tehingu kehtivuse kohta.

Hagejad ei saa siinses menetluses nendele asjaoludele enam tugineda. Hagejate maakohtule

2-21-10117

tehtud etteheited, mis puudutavad nende väidete käsitlemata jätmist, on seetõttu edutud. Kuna

need väited ei oma asja lahendamisel tähtsust, ei anna neile hinnangut ka ringkonnakohus.

Samuti jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 2 alusel rahuldamata hageja I

apellatsioonkaebuses esitatud taotlused nõuda notarilt Tea Türnpuult välja dokumendid NS-le

kuulunud kostja osa võõrandamise kohta ja andmed seoses sellega notari poole pöördumise

kohta, taotluse nõuda kostja pankrotihaldurilt välja pankrotitoimkonna liikmetega

üldkoosoleku kokkukutsumist puudutav kirjavahetus ja taotlus kuulata vande all või

tunnistajana üle kostja pankrotihaldur. Hageja I soovis tõenditega tõendada asjaolu, et NS

võõrandas osaluse kostjas eesmärgiga vältida PankrS § 82 lg-st 8 tulenevat hääleõiguse

piirangut. Kuna hagejad ei saa siinses menetluses NS-le määratud häälte arvu vaidlustada,

leidis maakohus õigesti, et tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust TsMS § 238 lg 1

tähenduses. Seega puudub taotluste rahuldamiseks alus ka ringkonnakohtul.

26.2. Teiseks leidsid hagejad, et üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega, kuna

üldkoosoleku otsusega jäeti vastu võtmata otsustused pankrotitoimkonna tagasikutsumise ja

toimkonna määramata jätmise kohta, kuigi pankrotitoimkond ei vasta seadusest tulenevatele

nõuetele. Nimelt leiavad hagejad, et toimkonda ei kuulu enam ühtegi väikevõlausaldaja

esindajat, nagu nõuab PankrS § 74 lg 2. Kolleegium leiab, et maakohus leidis õigesti, et see

väide ei anna alust üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Apellatsioonkaebuses

hagejad üksnes kordavad oma maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on juba

ammendavat vastanud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega

ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).

27. Eeltoodust tulenevalt jäävad hagejate apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu

otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab ülaltoodut arvestades maakohtu

otsuse õiguslikke põhjendusi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Seoses apellatsioonkaebuste rahuldamata jäämisega, jäävad kostja apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda ja hagejate kulud

nende endi kanda.

29. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka

ringkonnakohus. Tsiviilasjas kantud menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg

2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)