2-24-17591/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17591

Kohtuasi

Flinty OÜ avaldus Osaühingu KENTEX FINANCE

EESTI (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. veebruari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Flinty OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlausaldaja) Flinty OÜ (registrikood

11202155), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Repp

Võlgnik Osaühing KENTEX FINANCE EESTI

(likvideerimisel) (registrikood 11764025), seaduslik

esindaja Reet Raidur

Ajutine pankrotihaldur Urmas Tross

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 25. veebruari 2025 määrus jätta muutmata.

2. Flinty OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Võtta vastu määruskaebemenetluses Flinty OÜ ja Osaühingu KENTEX

FINANCE EESTI (likvideerimisel) poolt esitatud tõendid.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Flinty OÜ kanda.

5. Jätta ajutise pankrotihalduri Urmas Trossi taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks rahuldamata.

6. Jätta rahuldamata OK pankrotihalduri Mark Uska taotlus pankrotihalduri

menetlusse kaasamiseks.

7. Keelduda vastu võtmast OK pankrotihalduri Mark Uska poolt esitatud Tartu

Ringkonnakohtu 09.09.2024 määrust tsiviilasjas 2-21-7742.

8. Võtta tõendina asja materjalide juurde Tartu Maakohtu 06.05.2025 määrus

tsiviilasjas 2-22-14798.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Flinty OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 20.11.2024 Harju Maakohtule avalduse

Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel) (võlgnik) pankroti

väljakuulutamiseks.

1.1. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu alusetu rikastumise nõue.

06.05.2021 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-3061 määruse, millega mõistis

võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 11 300,50 eurot koos lisanduva viivisega.

Nõue lõppes 08.03.2021 tasaarvestusega. Nõude lõppemine on tuvastatud Tartu Maakohtu

07.07.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-2595, mis jõustus 29.04.2024. 18.11.2021 (s.o 8 kuud

pärast nõude lõppemist) esitas võlgnik kohtutäitur O. Kutšmeile avalduse täitemenetluse

läbiviimiseks võlausaldaja suhtes ja palus pöörata sundtäitmisele kohtumääruse tsiviilasjas nr

2-19-3061. Kohtutäitur saatis 24.11.2021 võlausaldajale täitmisteate ning arestis võlausaldaja

arvelduskontod. 02.12.2021 kandis kohtutäitur arestimise tulemusel saadud 11 492,61 eurot

üle võlgnikule. 06.01.2022 otsusega tunnistas kohtutäitur võlausaldaja pangakonto arestimise

tühiseks. 09.05.2022 tegi Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-22-686 määruse, millega jättis

võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ning nõustus kohtutäituriga selles, et

arestimine oli tühine. Seega on võlgnik saanud 11 492,61 eurot tühise arestimise tulemusel.

Eeltoodust tulenevalt on avaldajal võlgniku vastu nõue summas 11 492,61 eurot, millele

lisandub viivis, mis avalduse esitamise hetkeks on 2779,72 eurot. 30.05.2022 on algatatud

võlgniku likvideerimismenetlus. Võlausaldaja on esitanud eelnevalt nõude võlgniku

likvideerimismenetluses ning 17.05.2024 esitas võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik on

püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole esitanud äriregistrile alates 2018 ühtegi aruannet,

mistõttu puudub võimalus saada adekvaatset ülevaadet võlgniku majanduslikust seisust ning

taolised ühingud ei tohiks majanduskäibes osaleda. Võlgnikul puudub kinnisvara ja kõik

võlgnikuga seotud ühingud on registrist kustutatud.

Võlgniku vastuväited ja menetluse vahepealne käik

2. Võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele ja maksejõuetuse väitele vastu. Tõele ei vasta

avaldaja väide, et Harju Maakohtu 06.05.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-19-3061 tulenev

võlgniku nõue lõppes avaldaja poolt 08.03.2021 tehtud tasaarvestusega. Vastupidiselt

võlausaldaja väidetele on tsiviilasjas nr 2-21-2595 tuvastatud, et võlausaldaja 08.03.2021

tasaarvestusavaldus oli toimetu. Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2024 otsusega tühistati Tartu

Maakohtu viidatud otsus osaliselt ja muudeti maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus ei

tuvastanud kohustuste täitmist avaldaja poolt mitte tulenevalt avaldaja 08.03.2021

tasaarvestusavaldusest, vaid tulenevalt avaldaja poolt võlgnetud summa ülekandmisest

võlgniku pangakontole 02.12.2021. Majandusaasta aruannete esitamata jätmine on võlgnikule

antud erisuse raames võimaldatud. Samuti ei esine maksuvõlgnevusi. Likvideerimisel

äriühing ei osale majanduskäibes vaid tegeleb likvideerimismenetluse eesmärkide

saavutamisega. See ei tähenda maksejõuetuse esinemist või viidet sellele.

3. Harju Maakohus nimetas 30.12.2024 määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks

Urmas Trossi. Kohus ei nõustunud võlgniku väidetega pankrotiavalduse aluseks oleva nõude

ebaselguse kohta. Võlgnik ei ole väitnud, et oleks tagastanud täiteasjas nr 084/2021/8773

avaldaja vara arvel 02.12.2021 alusetult võlgnikule üle kantud raha. Raha ülekandmine ja

selle ebaseaduslikkus on fikseeritud Tartu Maakohtu 09.05.2022 kohtumäärusega, mis on

jõustunud. Võlgnik tugineb põhjendamatult vastunõudele, mis tulenevat Harju Maakohtu

06.05.2021 määruse resolutsiooni p-dest 3 ja 4. Jõustunud kohtuotsusega on võlgniku suhtes

tuvastatud selle kohustuse täitmine (Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2024 otsus tsiviilasjas 2-21-

2595, resolutsiooni p 3 alapunkt 4). Võlgniku väited selle kohta, millised asjaolud väidetavalt

sellise lahendi tegemiseni viisid, ei mõjuta lahendi õigusmõju menetlusosaliste omavahelises

suhtes.

4. Ajutine haldur esitas 31.01.2025 aruande, milles leidis, et võlgnik ei ole maksejõuetu ning

pankrotiavaldus tuleks jätta rahuldamata. Aruande kohaselt on võlgniku vara hinnatav

summas 115 354,58 eurot (sh SEB kontol olevad rahalised vahendid summas 120,51 eurot ja

varalised nõuded summas 115 233,80 eurot) ning võttes arvesse võlgniku osaniku kinnitust

võimaliku lisarahana kohustuste katteks summas 78 056 eurot, saab võlgniku varalist

seisundit hinnata kuni summas 193 410,58 eurot. Võlgnikul on selgeid kohustusi summas 33

160,52 eurot ning kohustusi, millele võlgnik vaidleb vastu summas 154 938,41 eurot, s.o

kokku 188 098,41 eurot. Seega on võlgnikul vahendeid kõigi kohustuste katmiseks. Kui

tulevikus isegi vähetõenäoliselt realiseeruvad nõuded arvesse võtta (ca 154 938,41 eurot), siis

puudub maksejõuetuse seisund, sest on ikkagi piisavalt vahendeid täita kõik kohustused.

Võlgnik alustas likvideerimist mais 2022.a ning võlgnikul majandustegevust ei ole, toimuvad

erinevas staadiumis kohtuvaidlused ja lõpetatakse täitemenetlusi. Võlgniku seisund on

iseloomulik kas tegevuse jätkamisele või alustatud vabatahtlikule likvideerimise lõpuni

viimisele, kuna on olemas vahendid võimalike kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur palus

määrata kindlaks oma tasu summas 2730 eurot (käibemaksuta).

5. Võlausaldaja ei nõustunud ajutise halduri aruandes tehtud järeldustega.

6. Võlgnik esitas 04.02.2025 kohtule oma pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on võlgniku

ainuosanik Saneerimine OÜ andnud võlgnikule kohustuste täitmiseks 53 000 eurot. Võlgnik

leidis, et tal on seega piisvalt vahendeid, et katta võlgniku poolt tunnustatud kohustused aga

ka vajadusel avaldaja ebaselged nõuded.

7. Ajutine haldur esitas 05.02.2025 täiendavad selgitused. Ajutine haldur märkis, et võlgniku

ainuosanik on kohustuste katteks antud kinnituse tõendamiseks teinud võlgniku kontole

ülekande summas 53 000 eurot. Seega on olemasolevate vahendite alusel võlgniku vara

hinnatav vähemalt summale 53 440 eurot. Kui käsitleda kohustusena võlgniku poolt

aktsepteeritavaid kohustusi summas 33 160,52 eurot ja pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet

summas 14 272,33 eurot, siis on kohustusi kokku 47 432,33 eurot. Likvideeritav äriühing

suudab oma kohustusi täita ka sellises ulatuses ning puudub alus pankrotiavalduse

rahuldamiseks. Ajutine haldur oli seisukohal, et avaldajal ei ole võlgniku vastu

pankrotiavalduses nimetatud nõuet. Ajutine haldur esitas kohtule võlgniku ainuosaniku poolt

antud kinnistuskirja, et 04.02.2025 võlgniku kontole kohustuste katteks kantud rahalised

vahendid summas 53 000 eurot ei kuulu tagastamisele enne likvideerimismenetluse

lõpuleviimist vastavalt vara jaotusplaanile.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 25.02.2025 määrusega pankrotiavalduse rahuldamata ning

menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus määras ajutise pankrotihalduri tasuks 2730

eurot (käibemaksuta) ja mõistis selle avaldajalt ajutise pankrotihalduri kasuks välja.

Maakohus määras, et ajutise halduri tasu tuleb maksta välja avaldaja poolt 01.12.2024

deposiidina tasutud raha arvel OÜ Konkurss arvelduskontole.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on pankroti väljakuulutamise eelduseks

võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamine (pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 ja § 31 lg 1).

Pankrotiavalduse menetlemise ajal maksis võlgniku ainuosanik Saneerimine OÜ võlgnikule

kohustuste täitmiseks 53 000 eurot. Saneerimine OÜ kinnitas, et enne võlgniku kohustuste

täitmist seda raha tagasi ei nõuta. Nimetatud summa ületab võlgniku teadaolevaid kohustusi,

mille hulgas on ka avaldaja nõue. Maakohus märkis, et jääb võlausaldaja nõudele esitatud

vastuväidete põhjendamatuse osas varem esitatud seisukohtade juurde. Seega on võlgnik

võimeline oma kohustusi täitma ehk pole maksejõuetu. Pankrotihoiatuses esitatud võla

faktiline tasumata jätmine ei ole käesolevas menetlusstaadiumis enam piisav püsiva

maksejõuetuse esinemise põhistamiseks.

8.2. Tuginedes PankrS § 150 lg-le 3 jättis kohus menetluskulud pankrotiavalduse rahuldamata

jätmise tõttu võlausaldaja kanda. Ajutine haldur palus määrata oma ülesannete täitmise eest

tasu 21 tunni eest summas 2730 eurot. Võlgnik ega võlausaldaja tasutaotlusele vastuväiteid ei

esitanud. Kohus leidis, et ajutise halduri tasu vastab tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka

halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tunnitasu (130 eurot) ei ületa PankrS§ 23 lg 3

kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast). Ajutisele pankrothaldurile kuulub

välja maksmisele tasu 21 tunni eest 2730 eurot. Kohus määras tasu tasumise resolutsioonis

näidatud büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6) ning et ajutise

halduri tasu 2730 eurot (ilma km-ta) makstakse välja Rahandusministeeriumi kontole

deposiidina tasutud summast.

Määruskaebus

9. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata asi tagasi maakohtule pankrotiavalduse läbi vaatamiseks/rahuldamiseks või

alternatiivselt pankrotiavalduse rahuldada.

9.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust.

Maakohu määrusest puudub igasugune võlausaldaja 04.02.2025 seisukohtade ja 07.02.2025

istungil esitatud teeside analüüs ning maakohus on jätnud tähelepanuta pankrotiavalduses

toodud võlgniku maksejõuetuse põhistuse. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu,

mistõttu tuleb pankrot välja kuulutada ning jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda.

Maakohus ja ajutine pankrotihaldur on jõudnud ebaõigesti järeldusele võlgniku

maksejõulisuses olukorras, kus võlgnikul on vara nimekirja kohaselt likviidset vara üksnes

120,51 eurot. Raamatupidamise seaduse § 3 p 1 kohaselt loetakse varaks

raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olevat ressurssi, mis on tekkinud

minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. Seega

ei saa lugeda füüsilise või juriidilise isiku kinnitust varaks (s.o aruandes summas 78 056

eurot). Sarnaselt ei kvalifitseeru kohustute vaba varana 04.02.2025 Saneerimine OÜ poolt üle

kantud 53 000 eurot ja 05.02.2025 antud kinnitus, et summa ei kuulu tagastamisele enne

likvideerimismenetluse lõpuleviimist vastavalt vara jaotusplaanile. Mainitud summa võlgniku

kontole Saneerimine OÜ ühepoolse kinnituse alusel jäämine ei ole kuidagi tagatud tulevikus.

Maakohus on jätnud hindamata võlausaldaja väite, et PankrS § 15 lg 3 p 6 kohaselt on

võimalik pankroti välja kuulutamist vältida ainuüksi, kas 1) nõude tasumisega või 2) piisava

tagatise andmisega.

9.2. Võlausaldaja on juhtinud tähelepanu ka asjaolule, et ajutine pankrotihaldur on asunud

aruande p-s 2.3 seisukohale, et võlgnik on likvideerimisel ja tal puudub majandustegevus.

Kirjeldatust lähtuvalt ei genereeri võlgnik ka mingit tulu, mille arvelt oleks võimalik

olemasolevaid kohustusi tulevikus katta. Järelikult on võlgniku finantsseis ja maksejõuetus

püsiva iseloomuga. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka väite, et Saneerimine OÜ 2023 ja

2024 majandusaasta aruanded on esitamata ning 2022 aasta aruande kohaselt on vara

suuruseks 2500 eurot ja osakapital sisse maksmata. Teadmata on Saneerimine OÜ raha

päritolu ega ole välistatud, et Saneerimine OÜ pankroti korral võidakse üle kantud rahalised

vahendid tagasi võita. Maakohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et Saneerimine OÜ poolt

võlgnikule kantud raha ei saa lugeda kohustuste vabaks varaks, mille arvel võiks olla

võimalik võlausaldajate nõudeid tulevikus reaalselt rahuldada.

9.3. Võlgnikul on viimaste väidete kohaselt vaidlustamata kohustusi summas 33 160,52 eurot,

mis ületavad likviidset vara, kui jätta kõrvale Saneerimine OÜ alusetu kinnitus või ülekanne.

Erinevalt võlgniku ja ajutise halduri nägemusest on võlausaldaja hinnangul põhjendamatu

lugeda vaieldavaks võlausaldaja nõudeid võlgniku vastu summas 14 272,33 eurot ja 5948,35

eurot. Tsiviilasjas nr 2-21-2595 on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud

menetluskulud summas 5948,35 eurot küll vaidlustanud, kuid esitatud määruskaebuse

perspektiivi tuleks suhtuda konservatiivselt.

9.4. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et 30.05.2022 on algatatud võlgniku

likvideerimismenetlus, kuid võlgniku likvideerija ei ole koostanud likvideerimise algbilanssi

ja seda selgitavat aruannet ega ole koostanud majandusaasta aruandeid vastavalt

likvideerimisotsuse vastuvõtmise ajal kehtinud ÄS § 211 lg-tele 2 ja 3. Ajutisele haldurile on

esitatud allkirjastamata kujul 2022-2024 aruanded. Perioodi 2018-2021 kohta puudub

igasugune info. Eeltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik saada

adekvaatset pilti võlgniku majanduslikust seisust või jaatada võlgniku maksevõimet. Lisaks

on äärmiselt suur risk, et võlgnik võidakse aruannete esitamata jätmise tõttu registrist

kustutada. Võlgnikule tuleks määrata TsMS § 602 kohaselt kohtu poolt likvideerija, et ei

jätkuks välja kujunenud olukord, kus registris on äriühing, mille tegevuse kohta puudub

aruandlus.

9.5. Kuna võlgnikule nimetati ajutine pankrotihaldur, siis PankrS § 15 lg 6 kohaselt oleks

tulnud jätta menetluskulud võlgniku kanda. Likvideerimisel ja pikema aja jooksul adekvaatse

aruandluseta ühingu vastu pankrotiavalduse esitamine on igati mõistlik ning oleks äärmiselt

ebaõiglane menetluskulude võlausaldaja kanda jätmine (TsMS § 172 lg 1).

Menetluse edasine käik

10. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Ajutine haldur oli samuti seisukohal, et

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

13. Võlausaldaja on määruskaebuses märkinud, et soovib asja lahendamist istungil. TsMS §

667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul vajalikuks asjas

istungi korraldamist.

14. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu võlausaldaja ja võlgniku poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid.

15. OK pankrotihaldur Mark Uska esitas 10.06.2025 ringkonnakohtule taotluse

pankrotihalduri menetlusse kaasamiseks, kuna tal on nõue võlgniku vastu. Ringkonnakohus

jätab taotluse rahuldamata. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja

vaidlustanud maakohtu määruse võlgniku pankroti väljakuulutamata jätmise kohta.

Pankrotiseadus ei näe ette võimalust kaasata sellisesse määruskaebemenetlusse teist

võimalikku võlausaldajat.

Pankrotihaldur M. Uska on koos taotlusega esitanud Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2024

määruse tsiviilasjas 2-21-7741 tema OK pankrotihalduriks nimetamise kohta ning Tartu

Maakohtu 06.05.2025 määruse tsiviilasjas 2-22-14798 võlgniku rahaliste vahendite arestimise

kohta summas 11 492,61 eurot OK pankrotihalduri M. Uska kasuks.

PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel pankrotiavalduse

esitamisest kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja

asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike

tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi ringkonnakohus keeldub OK

pankrotihaldur M. Uska menetlusse kaasamisest, peab ringkonnakohus PankrS § 3 lg 3 alusel

põhjendatuks võtta asja materjalide juurde Tartu Maakohtu 06.05.2025 määruse tsiviilasjas 2-

22-14798, kuna sellel on asja lahendamisel tähtsus. Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2024

määrusel tsiviilasjas 2-21-7741 käesoleva asja lahendamisel tähendust ei ole, mistõttu keeldub

kohus selle menetlusse võtmisest.

16. Määruskaebusmenetluses vaieldakse selle üle, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning

kas maakohus on maksejõuetuse hindamisel õigesti arvestanud Saneerimine OÜ poolt

võlgnikule tehtud rahalise ülekandega. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja

juhul, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi tähendab maksejõuetus seda, et

võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei

ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on

juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja

selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena

arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

16.1. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku ainuosanik Saneerimine OÜ tasunud

04.02.2025 võlgniku arvelduskontole 53 000 eurot, selgitusega kohustuste täitmiseks (dtl 643-

644). Saneerimine OÜ poolt pankrotimenetluses antud kinnituse kohaselt on rahalised

vahendid kantud võlgnikule kohustuste katteks ning vahendid ei kuulu tagastamisele enne

likvideerimismenetluse lõpuleviimist vastavalt vara jaotusplaanile. Likvideerimise menetlus

kestab kuni kohtuvaidluste lõppemiseni tsiviilasjades nr 2-24-17591, nr 2-19-13673 ja nr 2-

24-12659. Pärast kohtuvaidluste lõppemist saab lõpetada likvideerimise ja likvideerimise

menetluses kinnitatud jaotusplaani alusel, pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist,

makstakse ülejäänud vahendid osanikule (dtl 689). Eeltoodust tulenevalt on võlgniku

ainuosanik andnud võlgnikule rahalisi vahendeid summas 53 000 eurot võlgniku kohustuste

täitmiseks likvideerimismenetluses. Arvestades kinnituskirjas esitatud ainuosaniku selgitust,

saab ringkonnakohtu hinnangul, ainuosaniku poolt võlgnikule kantud rahasummat õiguslikult

käsitleda kinkega võlaõigusseaduse § 259 lg 1 mõistes. Pankroti väljakuulutamise

otsustamisel hindab kohus püsivat maksejõuetust lahendi tegemise aja seisuga. Kolleegiumi

hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale selles,

et võlgniku ainuosaniku Saneerimine OÜ poolt võlgnikule tehtud rahalist ülekannet saab

käsitleda võlgniku varana. Seega on maakohus õigesti võlgniku maksejõulisuse hindamisel

ainuosaniku poolt tehtud ülekandega arvestanud. Eeltoodut ei muuda võlausaldaja

määruskaebuse väited selle kohta, et võlgniku ainuosaniku Saneerimine OÜ 2023. ja 2024.

majandusaasta aruanded on äriregistrile esitamata ning on teadmata Saneerimine OÜ poolne

raha päritolu. PankrS § 22 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja

maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine haldur on pidanud temale esitatud

ja tema poolt kogutud andmeid võlgniku varalisele seisundi hindamiseks piisavaks. Samuti ei

ole pankrotimenetluse osaks võlgnikule uue likvideerija määramine (TsMS § 602).

16.2. Riigikohus on selgitanud, et kuigi juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse

võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust üksnes ajutise halduri määramisel (PankrS § 15 lg 3

p-d 1 ja 4), ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus pankroti

väljakuulutamise üle otsustamisel siiski tähtsusetud. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud

juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja

ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 või 3 tähenduses, peab

kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema

kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid

rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (PankrS § 1

lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus

on püsiv (PankrS § 1 lg 2 või 3 teine eeldus, vt RKTKm 22.02.2017, 3-2-1-163-16, p 13).

Praegusel juhul on võlgnik läbivalt võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale alusetu

rikastumise nõudele vastu vaielnud. Seega tuleb pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel

võlgniku maksejõulisust hinnata vaidlusaluse nõudeta summas 14 272,33 eurot.

16.3. Ajutise halduri aruande järgi on võlgnikul teadaolevaid kohustusi, millele võlgnik vastu

ei vaidle, summas 33 160,52 eurot. Maakohus ja ajutine haldur oma 05.02.2025 täiendavas

selgituses ei ole võlgniku maksejõulisuse hindamisel võtnud arvesse võlgniku poolt

vaidlustatud nõudeid (sh võlausaldaja menetluskulude hüvitamise nõuet tsiviilasjas nr 2-21-

2595). Võlausaldaja ei ole esitanud määruskaebuses väiteid, mis annaksid alust nende

nõuetega arvestada. Mis puudutab menetluskulude hüvitamise nõuet, siis menetlusosalised ei

ole väitnud, et menetluskulude hüvitamist puutuv lahend tsiviilasjas 2-21-2595 on jõustunud.

Võlausaldaja on 25.06.2025 seisukohas tuginenud täiendavalt sellele, et tsiviilasjas nr 2-22-

14798 on hagi tagamise korras arestitud võlgniku pangakontol olevad rahalised vahendid 11

492,61 euro ulatuses OK pankrotihalduri Mark Uska kasuks. Võlgnik on 26.06.2025

seisukohas avaldanud, et tsiviilasjas 2-22-14798 esitatud hagi on perspektiivitu. Seega on

võlgnik sellele nõudele vastu vaielnud. Kuna nõude üle on kohtuvaidlus, siis ei ole

ringkonnakohtu hinnangul alust seda käesolevas asjas võlgniku kohustusena arvesse võtta.

16.4. Asja materjalidest nähtuvalt oli võlgnikul 04.02.2025 seisuga SEB kontol vabu

vahendeid summas 53 440,25 eurot (dtl 643-644). Tsiviilasjas nr 2-22-14798 on hagi

tagamise korras arestitud võlgniku pangakontol olevad rahalised vahendid 11 492,61 euro

ulatuses. Eeltoodut arvesse võttes saab võlgnik kontol olevaid rahalisi vahendeid kasutada 41

947,64 euro (53 440,25-11 492,61) ulatuses. Seega katab võlgniku vara vaidlustamata

kohustusi summas 33 160,52 eurot ka juhul, kui võtta arvesse, et võlgnik ei saa oma vara

arestitud summa osas käsutada. Üksnes asjaolu, et likvideerimisel oleval võlgnikul sisulist

majandustegevust ei ole, ei anna alust pankroti välja kuulutamiseks. Ajutine haldur on

leidnud, et võlgnik ei ole maksejõuetu ning tema majanduslik seisund on iseloomulik

vabatahtlikult alustatud likvideerimise lõpuni viimisele.

16.5. Ülaltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust asuda maakohtust erinevale

seisukohale selles, et puudub võlgniku pankroti väljakuulutamise alus. Seega tuleb maakohtu

määrus pankrotiavalduse rahuldamata jätmise osas jätta muutmata.

17. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankroti- või

maksejõuetusavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse

seetõttu, et võlausaldaja oma pankroti- või maksejõuetusavaldusest loobub, hüvitab

pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus jäeti rahuldamata,

on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud PankrS § 150 lg 3 alusel võlausaldaja kanda.

Ka PankrS § 15 lg 6, mis reguleerib menetluskulude jaotamist ajutise halduri nimetamata

jätmisel, ei võimalda jaotada menetluskulusid maakohtust erineval viisil.

Pankrotiavalduse esitamise otsustus on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab võlausaldaja

arvestama pankrotiseaduses sätestatud õiguslike tagajärgedega, sh menetluskulude kandmise

võimaliku kohustusega. Määruskaebuses esile toodud asjaolu, et likvideerimisel olev võlgnik

ei ole täitnud aruandekohustust, ei anna alust pidada menetluskulude võlausaldaja kanda

jätmist äärmiselt ebaõiglaseks.

Ajutise halduri tasu suuruse osas ei ole võlausaldaja määruskaebuses konkreetseid

vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda ajutise halduri tasu suuruse osas

maakohtust erinevale seisukohale.

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel võlausaldaja kanda. Võlgnik ei ole määruskaebemenetluses menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud. Ajutine haldur on 17.06.2025 esitanud taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks summas 650 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja on vaielnud ajutise

halduri menetluskulude hüvitamisele vastu.

Ringkonnakohus leiab, et vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 25 lg 1 sätestab, et

pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalisteks pankrotiavalduse esitanud

võlausaldaja ja võlgnik. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes asjaolule, et TsMS § 175 lg 1

kohaselt kuuluvad hüvitamisele ainult menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, puudub

ringkonnakohtul õiguslik alus ajutise halduri poolt esitatud taotluse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on vaidlustatud määruses seoses pankrotiavalduse

menetluse lõppemisega ajutise halduri tasu ja kulud kindlaks määranud. Pankrotiseadus ei näe

ette, et ajutisele haldurile on õigus määrata täiendavat tasu selle eest, kui ta esitab seisukohti

pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlustes.

19. PankrS § 32 lg 2 kohaselt võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja

pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)