2-25-11903/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-11903 Tsiviilasi A. hagi B. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlustoiming Hagi hind Asja lahendamine suulises menetluses, istung XXX kell 16.00 Pärnu kohtumaja 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A., isikukood XXX

Kostja: B., isikukood: XXX RESOLUTSIOON 1. Rahuldada A. hagi B. vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada A. ja B. abielu, mis sõlmiti XXX Pärnu Maavalitsuses. 3. Jätta abielu lahutamisel A. perekonnanimeks M. 4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-25-11903 1. Hageja esitas 23.07.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahelised abielusuhted lõppenud. Poolte abielu on registreeritud XXX Pärnu Maavalitsuses. 2. Kohus määras asjas istungi XXX. Kostja teatas istungil kohtule, et ta ei ole hagejaga sõlmitud abielu lahutamise vastu ja on nõus lahutusega. Hageja kinnitas, et soovib abielu lahutada, jätta perekonnanimeks M. ning ei soovi menetluskulude väljamõistmist kostjalt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1). Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. 4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Mõlema poole tahteavaldustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ja PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. 5. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud XXX Pärnu Maavalitsuses. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Hageja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks M. 6. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulud 7. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ega hinda menetluskulude suuruse põhjendatust. (digitaalselt allkirjastatud) Brigitta Mõttus kohtunik