3-25-2812/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2812

Määruse kuupäev

27. august 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease

Koguduse kaebus seoses Pilistvere kalmistul säilmete

väljakaevamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse kaebus.

2. Jätta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse taotlus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Kogudus esitas 26. augustil 2025

Tartu Halduskohtule kaebuse, mille sisu on kokkuvõtvalt järgmine. Kaebaja esitab kohtule

tühistamiskaebuse ning vaidlusaluseks haldusaktiks on esimees Madis Moreli 19. augusti

2025. a kiri nr 009, milles tehti teatavaks, et Eesti Muinsuskaitse Selts viib läbi

väljakaevamise Pilistvere kalmistul Jüri Vilmsi säilmete tuvastamiseks. Kaebaja selgitas, et

ajendatud sõjahaudade kaitse seadustest on Eesti Sõjamuuseumil õigus kaevata J. Vilmsi

säilmed sõjamehe staatuse ajendil. J. Vilms on ekslikult sattunud sõjahaudade nimekirja.

Tegemist on hauarahu rikkumisega. DNA küsitavus. Kas väidetav vereliin elava sugulasega

on piisavalt pädev selleks, et üles kaevata 106 aastat tagasi sängitatud J. Vilms.

Tühistamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates.

Keelamiskaebuse võib esitada tähtajatult. Kohus võib kaebaja taotlusel kohaldada esialgset

õiguskaitset ehk ajutisi meetmeid, kui vastasel korral võib tulevikus tehtava kohtuotsuse

täitmine olla raskendatud või võimatu. Esialgse õiguskaitse meetmena võib kohus eelkõige

peatada vaidlustatud haldusakti täitmise või kehtivuse, aga rakendada ka muid vajalikke

meetmeid. Oluline on, et haldusakti halduskohtus vaidlustamine haldusakti kehtivust

iseenesest ei peata. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb tasuda 20 euro suurune

riigilõiv.

2. Kohus mõistab, et Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Kogudus on

halduskohtule esitanud kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus võtab esmalt

seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse (II).

I

3. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

5. Kohus selgitab, et HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda, ning

HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi saab tühistamiskaebuse esitada haldusakti peale. Haldusmenetluse

seaduse § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks, et tegemist on reguleeriva toimega

õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks

antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja

kohustusi.

6. Avalikult kättesaadavatest andmetest nähtuvalt võib mõista, et kaebaja on vaidlusaluse

haldusaktina välja toonud Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse esimehe 19. augusti 2025. a

kirja nr 009. Eesti Muinsuskaitse Selts ei ole aga avalik-õiguslik isik, vaid eraõiguslik

juriidiline isik. Mainitud kirjaga teavitati üksnes kaebajat, Põhja-Sakala Vallavalitsust ja

Muinsuskaitseametit, et Eesti Muinsuskaitse Selts viib ajavahemikul 25. – 29. august 2025 J.

Vilmsi säilmete tuvastamiseks Pilistvere kalmistul läbi väljakaevamise. Kuna 19. augusti

2025. a kirjal puudub regulatiivne sisu, ei saa ka sel põhjusel nimetatud dokumenti pidada

haldusaktiks. Vastavalt sõjahaudade kaitse seaduse § 9 lg-le 1 võib Kaitseministeerium või

tema määratud asutus või volitatud isik otsustada tundmatute surnute säilmete väljakaevamise

ja identifitseerimise korraldamise juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et matmispaik on

sõjahaud, kuid selles asuvate säilmete olemasolu kindlakstegemine, nende arvu tuvastamine

või säilmete identifitseerimine ei ole muul viisil võimalik.

7. Kuivõrd kaebusest tulenevalt nähtub kaebaja soov esitada kohtule kaebus tühistamis- ja

keelamisnõudes ning kaebaja vaidlustab seda, et Pilistvere kalmistul toimub väljakaevamine

J. Vilmsi säilmete tuvastamiseks, siis tõlgendab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse, milles

nõuab tühistada haldusakt, millega otsustati Pilistvere kalmistul läbi viia väljakaevamine J.

Vilmsi säilmete tuvastamiseks, ning keelata Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete

väljakaevamine nende tuvastamise eesmärgil.

8. Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS

§ 44 lg 1). Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik

kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Keelamiskaebuse võib

esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu,

mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal

vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1).

9. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, kuidas J. Vilmsi säilmete väljakaevamine rikub

kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse mitte enda õiguste

kaitseks, vaid avalikes huvides tagada hauarahu. Kaebuses ei ole viidatud ühelegi seadusele,

mis annaks kaebuse esitajale õiguse oma liikmete, muude isikute või avalikes huvides

halduskohtusse pöörduda. Kohtule teadaolevalt ei tulene kaebuse esitajale sellist õigust

ühestki seadusest.

10. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus

Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete väljakaevamise vaidlustamiseks, mistõttu tuleb kaebus

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

II

12. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Pilistvere kalmistul J.

Vilmsi säilmete väljakaevamise keelamiseks.

13. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

14. Riigikohtu halduskolleegium on oma 22. septembri 2014. a määruses nr 3-3-1-59-14 (p-s

12) selgitanud, et esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse

õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse

kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal.

15. Kuivõrd eelnevalt jõudis kohus seisukohale, et kaebaja puudub subjektiivne õigus

vaidlustada Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete väljakaevamist ning kaebaja esitas kaebuse

avalikes huvides (vt määruse I osa), siis puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus.

16. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)