Legislator Case Law & Legislation
2-25-5204/9 AI generated

2-25-5204/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-5204/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista FERROLINE GRUPP OÜ-lt (registrikood 10713480) Delamode Baltics UAB (Leedu Vabariigi registrikood 300614485) kasuks 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-25-5204/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista FERROLINE GRUPP OÜ-lt (registrikood 10713480) Delamode Baltics UAB (Leedu Vabariigi registrikood 300614485) kasuks 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-5204

Tsiviilasi / hagi ese

Delamode Baltics UAB hagiavaldus FERROLINE GRUPP

OÜ vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

2035,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Delamode Baltics UAB (Leedu Vabariigi registrikood

300614485, aadress Naugarduko g. 98, LT-03160 Vilnius,

Leedu Vabariik)

Lepinguline esindaja Marko Jaani

Kostja

FERROLINE GRUPP OÜ (registrikood 10713480, aadress

Lõõtsa tn 12, 11415 Tallinn)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista FERROLINE GRUPP OÜ-lt (registrikood 10713480) Delamode Baltics UAB

(Leedu Vabariigi registrikood 300614485) kasuks 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot.

3. Välja mõista FERROLINE GRUPP OÜ-lt (registrikood 10713480) Delamode Baltics UAB

(Leedu Vabariigi registrikood 300614485) kasuks viivis põhinõude 153 (ükssada

viiskümmend kolm) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 03.04.2025.a (kolmandast aprillist kahe tuhande kahekümne

viiendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 153 (ükssada

viiskümmend kolm) eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Tagastada Delamode Baltics UAB (Leedu Vabariigi registrikood 300614485) riigilõiv 125

(ükssada kakskümmend viis) eurot.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud FERROLINE GRUPP OÜ (registrikood 10713480) kanda.

7. Välja mõista FERROLINE GRUPP OÜ-lt (registrikood 10713480) Delamode Baltics UAB

(Leedu Vabariigi registrikood 300614485) kasuks riigilõiv 225 (kakssada kakskümmend

viis) eurot.

8. Välja mõista FERROLINE GRUPP OÜ-lt (registrikood 10713480) Delamode Baltics UAB

(Leedu Vabariigi registrikood 300614485) kasuks viivis riigilõivu 225 (kakssada

kakskümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest.

9. Määrata Delamode Baltics UAB (Leedu Vabariigi registrikood 300614485) lepingulise

esindaja kulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

10. Delamode Baltics UAB (Leedu Vabariigi registrikood 300614485) on kohustatud esitama

lepingulise esindaja kulude nimekirja 10 (kümne) päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

jõustumisest.

11. FERROLINE GRUPP OÜ (registrikood 10713480) on kohustatud Delamode Baltics UAB

(Leedu Vabariigi registrikood 300614485) menetluskulude nimekirjale vastama 7 (seitsme)

päeva jooksul alates menetluskulude nimekirja kättesaamisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte

teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud

eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS

§ 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või

põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg

uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab

käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

2. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

2 (4)

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus võttis hagiavalduse 07.04.2025 menetlusse ja andis kostjale hagiavaldusele vastamiseks

tähtaja 20 päeva menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kättetoimetamisest. Kohus toimetas

07.07.2025 kättetoimetamisportaalis (Käpo) hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte

kostja juhatuse liikmele T. S.. Hagile vastamise tähtaeg möödus eeltoodust tulenevalt 28.07.2025.

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohus lahendab eeltoodut arvestades hagiavalduse

tagaseljaotsusega.

3. Hageja esitas hagiavalduse põhinõude 1605 eurot maksmise nõudes, põhinõudelt 1605 eurot

arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 81,51 eurot tasumise nõudes, põhinõudelt 1605 eurot

alates 03.04.2025 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõudes,

sissenõudmiskulu 153 eurot tasumise nõudes ja sissenõudmiskulult 153 eurot alates 03.04.2025

VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõudes. Hageja esitas 06.05.2025

avalduse hagist osaliselt loobumiseks põhinõudest 1605 eurot maksmisest, sissenõutavaks

muutunud viivise 81,51 eurot tasumise nõudest ja põhinõudelt 1605 eurot alates 03.04.2025 VÕS §

113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõudest. Hageja põhjendas hagist osalist loobumist

sellega, et peale hagi esitamist kohtusse ning hagi menetlusse võtmist kostja tasus 28.04.2025

hagejale 1605 eurot. Hageja oli pidanud kostjaga läbirääkimisi ning jõudis kostjaga kokkuleppele,

et kui kostja tasub põhivõlgnevuse summas 1605 eurot siis hageja loobub põhinõudest ja

põhinõudelt arvestatud viivisenõudest. Seega loeb hageja oma põhinõude summas 1605 eurot ja

sellelt nõutava viivisenõude tsiviilasjas nr 2-25-5204 kostja vastu täidetuks. Kohus võttis

09.06.2025 määrusega hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas menetluse nõuete osas, millest

hageja loobus. Kohtumäärus jõustus 03.07.2025. Kohus jätkas menetlust sissenõudmiskulu 153

eurot ja sissenõudmiskuludelt alates 03.04.2025 VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise

tasumise nõudes. Kohus lahendab tagaseljaotsusega hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude

kostja vastu.

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 22.05.2024 ja

17.06.2024 veolepingud, mille alusel osutatud veoteenuse eest on kostja kohustatud hagejale

tasuma veotasu 1605 eurot, milline nõue on sissenõutavaks muutunud. Kohus loeb hageja esitatud

faktilised väited lepingute sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise

aja kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 153 eurot tasumist. Hageja põhjendab hagiavaldust

väitega, et ta on kasutanud Bene Est Law Office OÜ õigusabi kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks,

mistõttu tekkis hagejal kohustus tasuda Bene Est Law Office OÜ õigusteenuse osutamise eest 153

eurot. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks õigusabi

kasutamise ja sellest tekkinud kulu kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju

hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulud kuuluvad 40 euro ulatuses hüvitamisele

VÕS § 1131 lg 1 alusel ning 113 euro ulatuses hagejale tekkinud kahjuna. Kohus rahuldab

hagiavalduse tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 153 eurot.

5. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt 153 eurot viivise

protsendina väljamõistmist põhinõude tasumata osalt alates 03.04.2025. Hageja ei ole põhjendanud

3 (4)

hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab

seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 153

eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 03.04.2025 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 153 eurot.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. Kohus tagastab hagejale menetluses tasutud riigilõivu 125 eurot TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel.

8. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus

osaliselt hagist ja põhjendas seda nõude osalise rahuldamisega kostja poolt. Hageja esitatud

maksekorraldusest nähtuvalt on kostja hagejale 28.04.2025 tasunud 1605 eurot. Kohus on eeltoodut

arvestades seisukohal, et hageja on hagist osaliselt loobunud seetõttu, et kostja rahuldas nõude

osaliselt pärast hagi esitamist. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millest hageja ei loobunud.

Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

9. Hageja on asjas tasunud riigilõivu 350 eurot, millest kohus on hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2

alusel tagastanud 125 eurot. Riigilõiv on kohtusse pöördumisel vältimatu menetluskulu. Kohus

määrab kindlaks hageja kohtukulu 225 eurot (riigilõiv) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

10. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras. Kohus annab hagejale tähtaja lepingulise esindaja kulude nimekirja esitamiseks ning

kostjale tähtaja hageja menetluskulude nimekirjale vastamiseks. Tähtajad on märgitud kohtuotsuse

resolutsioonis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

4 (4)