2-25-5204/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista FERROLINE GRUPP OÜ-lt (registrikood 10713480) Delamode Baltics UAB (Leedu Vabariigi registrikood 300614485) kasuks 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot.
Legislator headnote
AI generated2-25-5204/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista FERROLINE GRUPP OÜ-lt (registrikood 10713480) Delamode Baltics UAB (Leedu Vabariigi registrikood 300614485) kasuks 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot.
Full text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Otsuse tegemise aeg ja koht
, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-5204
Tsiviilasi / hagi ese
Delamode Baltics UAB hagiavaldus FERROLINE GRUPP
OÜ vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
2035,53 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja
Delamode Baltics UAB (Leedu Vabariigi registrikood
300614485, aadress Naugarduko g. 98, LT-03160 Vilnius,
Leedu Vabariik)
Lepinguline esindaja Marko Jaani
Kostja
FERROLINE GRUPP OÜ (registrikood 10713480, aadress
Lõõtsa tn 12, 11415 Tallinn)
Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson
Viimase kohtuistungi aeg või
viide asja lahendamisele
kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista FERROLINE GRUPP OÜ-lt (registrikood 10713480) Delamode Baltics UAB
(Leedu Vabariigi registrikood 300614485) kasuks 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot.
3. Välja mõista FERROLINE GRUPP OÜ-lt (registrikood 10713480) Delamode Baltics UAB
(Leedu Vabariigi registrikood 300614485) kasuks viivis põhinõude 153 (ükssada
viiskümmend kolm) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses alates 03.04.2025.a (kolmandast aprillist kahe tuhande kahekümne
viiendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 153 (ükssada
viiskümmend kolm) eurot.
4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5. Tagastada Delamode Baltics UAB (Leedu Vabariigi registrikood 300614485) riigilõiv 125
(ükssada kakskümmend viis) eurot.
Menetluskulude jaotus ja
kindlaksmääramine
6. Jätta menetluskulud FERROLINE GRUPP OÜ (registrikood 10713480) kanda.
7. Välja mõista FERROLINE GRUPP OÜ-lt (registrikood 10713480) Delamode Baltics UAB
(Leedu Vabariigi registrikood 300614485) kasuks riigilõiv 225 (kakssada kakskümmend
viis) eurot.
8. Välja mõista FERROLINE GRUPP OÜ-lt (registrikood 10713480) Delamode Baltics UAB
(Leedu Vabariigi registrikood 300614485) kasuks viivis riigilõivu 225 (kakssada
kakskümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest.
9. Määrata Delamode Baltics UAB (Leedu Vabariigi registrikood 300614485) lepingulise
esindaja kulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
10. Delamode Baltics UAB (Leedu Vabariigi registrikood 300614485) on kohustatud esitama
lepingulise esindaja kulude nimekirja 10 (kümne) päeva jooksul alates tagaseljaotsuse
jõustumisest.
11. FERROLINE GRUPP OÜ (registrikood 10713480) on kohustatud Delamode Baltics UAB
(Leedu Vabariigi registrikood 300614485) menetluskulude nimekirjale vastama 7 (seitsme)
päeva jooksul alates menetluskulude nimekirja kättesaamisest.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte
toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)
kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte
teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui
tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud
eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem
kui 2100 eurot.
Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS
§ 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või
põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg
uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,
peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses.
Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja
seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendav osa
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi
õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab
käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.
2. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
2 (4)
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
Kohus võttis hagiavalduse 07.04.2025 menetlusse ja andis kostjale hagiavaldusele vastamiseks
tähtaja 20 päeva menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kättetoimetamisest. Kohus toimetas
07.07.2025 kättetoimetamisportaalis (Käpo) hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte
kostja juhatuse liikmele T. S.. Hagile vastamise tähtaeg möödus eeltoodust tulenevalt 28.07.2025.
Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohus lahendab eeltoodut arvestades hagiavalduse
tagaseljaotsusega.
3. Hageja esitas hagiavalduse põhinõude 1605 eurot maksmise nõudes, põhinõudelt 1605 eurot
arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 81,51 eurot tasumise nõudes, põhinõudelt 1605 eurot
alates 03.04.2025 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõudes,
sissenõudmiskulu 153 eurot tasumise nõudes ja sissenõudmiskulult 153 eurot alates 03.04.2025
VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõudes. Hageja esitas 06.05.2025
avalduse hagist osaliselt loobumiseks põhinõudest 1605 eurot maksmisest, sissenõutavaks
muutunud viivise 81,51 eurot tasumise nõudest ja põhinõudelt 1605 eurot alates 03.04.2025 VÕS §
113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõudest. Hageja põhjendas hagist osalist loobumist
sellega, et peale hagi esitamist kohtusse ning hagi menetlusse võtmist kostja tasus 28.04.2025
hagejale 1605 eurot. Hageja oli pidanud kostjaga läbirääkimisi ning jõudis kostjaga kokkuleppele,
et kui kostja tasub põhivõlgnevuse summas 1605 eurot siis hageja loobub põhinõudest ja
põhinõudelt arvestatud viivisenõudest. Seega loeb hageja oma põhinõude summas 1605 eurot ja
sellelt nõutava viivisenõude tsiviilasjas nr 2-25-5204 kostja vastu täidetuks. Kohus võttis
09.06.2025 määrusega hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas menetluse nõuete osas, millest
hageja loobus. Kohtumäärus jõustus 03.07.2025. Kohus jätkas menetlust sissenõudmiskulu 153
eurot ja sissenõudmiskuludelt alates 03.04.2025 VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise
tasumise nõudes. Kohus lahendab tagaseljaotsusega hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude
kostja vastu.
4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 22.05.2024 ja
17.06.2024 veolepingud, mille alusel osutatud veoteenuse eest on kostja kohustatud hagejale
tasuma veotasu 1605 eurot, milline nõue on sissenõutavaks muutunud. Kohus loeb hageja esitatud
faktilised väited lepingute sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise
aja kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 153 eurot tasumist. Hageja põhjendab hagiavaldust
väitega, et ta on kasutanud Bene Est Law Office OÜ õigusabi kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks,
mistõttu tekkis hagejal kohustus tasuda Bene Est Law Office OÜ õigusteenuse osutamise eest 153
eurot. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks õigusabi
kasutamise ja sellest tekkinud kulu kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla
sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju
hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse
vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus
kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja
hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete
esitamiseks. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulud kuuluvad 40 euro ulatuses hüvitamisele
VÕS § 1131 lg 1 alusel ning 113 euro ulatuses hagejale tekkinud kahjuna. Kohus rahuldab
hagiavalduse tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 153 eurot.
5. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist
kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni
otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt 153 eurot viivise
protsendina väljamõistmist põhinõude tasumata osalt alates 03.04.2025. Hageja ei ole põhjendanud
3 (4)
hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab
seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 153
eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 03.04.2025 kuni põhinõude
täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 153 eurot.
6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
7. Kohus tagastab hagejale menetluses tasutud riigilõivu 125 eurot TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel.
8. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on
pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus
osaliselt hagist ja põhjendas seda nõude osalise rahuldamisega kostja poolt. Hageja esitatud
maksekorraldusest nähtuvalt on kostja hagejale 28.04.2025 tasunud 1605 eurot. Kohus on eeltoodut
arvestades seisukohal, et hageja on hagist osaliselt loobunud seetõttu, et kostja rahuldas nõude
osaliselt pärast hagi esitamist. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millest hageja ei loobunud.
Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel kostja kanda.
9. Hageja on asjas tasunud riigilõivu 350 eurot, millest kohus on hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2
alusel tagastanud 125 eurot. Riigilõiv on kohtusse pöördumisel vältimatu menetluskulu. Kohus
määrab kindlaks hageja kohtukulu 225 eurot (riigilõiv) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud
menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
10. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud
korras. Kohus annab hagejale tähtaja lepingulise esindaja kulude nimekirja esitamiseks ning
kostjale tähtaja hageja menetluskulude nimekirjale vastamiseks. Tähtajad on märgitud kohtuotsuse
resolutsioonis.
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Ventsli
kohtunik
4 (4)