1-24-6214/87 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-6214

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2025. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-6214 (21267000670)

Kohtukoosseis

Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Orvi Koik ja Inna

Ombler

Kriminaalasi

Heli Juhkamsoo süüdistuses KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1

järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2025. a otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Heli Juhkamsoo kaitsja advokaat Märt Mürk

Prokurör

Helga Aadamsoo

Süüdistatav

Heli Juhkamsoo

Isikukood: 47004044217; Elukoht: XXX; kontakt meil XXX,

tel XXX; Kodakondsus: Eesti; Haridus: XXX; Emakeel:

eesti; Töökoht või õppeasutus: XXX; Karistatus: puuduvad;

Tõkend: puudub

Kaitsja

Advokaat Märt Mürk

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2025. a kohtuotsus Heli Juhkamsoo suhtes jätta muutmata

ning süüdistatava kaitsja esitatud apellatsioon rahuldamata.

2. Süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Heli Juhkamsoo on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema tegutsedes alates 01.01.2012

Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse juhatajana, s.o ametiisikuna, võltsis tahtlikult korduvalt Kilingi-

Nõmme Vabaajakeskuse tööaja arvestuse tabeleid (edaspidi tööajatabelid) ja seejärel esitas võltsitud

tööajatabelid Saarde Vallavalitsusele. Nimelt kandis H. Juhkamsoo tahtlikult ajavahemikul

29.11.2019 kuni 30.06.2021 tööajatabelitesse koristajana näilikult tööle vormistatud Y nime ning

talle omistatava töö- ja puhkeaja, ajal kui Y tegelikult Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuses ei

koristanud ja puudus õigus Saarde Vallavalituselt töötasu saamiseks Yt koristajana tööajatabelitesse

märkida.

Heli Juhkamsoo kasutas peale tööajatabelite koostamist teadlikult ja tahtlikult võltsitud

tööajatabeleid, kui edastas need töötasu arvestuse tegemiseks Saarde Vallavalitsuse

raamatupidamisele eesmärgiga omandada õigus väljamakseks tööd mittetegevale Yle.

Kilingi-Nõmme Vabaajakeskus on põhimääruse alusel Saarde Vallavalitsuse hallatav asutus, Saarde

Vallavalitsuse eelarvest finantseeritav ja kõigile vallaelanikele avalikke teenuseid osutav kohaliku

omavalitsuse üksuse asutus.

Saarde vallavanema 30.12.2011 käskkirja alusel oli H. Juhkamsoo alates 01.01.2012 Kilingi-

Nõmme Vabaajakeskuse juhataja ametikohal ja omas otsustusõigust. H. Juhkamsoo omas

ametiseisundit korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 2 p 1 tähenduses ning oli ametiisik KarS

§ 288 lg 1 mõistes.

H. Juhkamsoo omas põhimääruse kohaselt ametiseisundit, kuna tal oli õigus teha otsuseid ja

toiminguid.

Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse põhimäärus kinnitati Saarde Vallavolikogu 30.11.2011 määrusega

nr 25 „Kilingi-Nõmme Päevakeskuse ümberkorraldamine Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuseks ja

selle põhimääruse kinnitamine“. H. Juhkamsoo pädevus hõlmas põhimääruse § 6: p.1 kohaselt

keskuse tegevuse juhtimist; p. 2 kohaselt pädevust teha valla eelarvesse keskuse eelarve osas

ettepanekute tegemist; p. 3 kohaselt õigust kehtestada keskuse sisekord ja muud eeskirjad; p. 4

kohaselt õigust sõlmida lepinguid ja esindada keskust oma pädevuse piires; p. 7 kohaselt anda

täitmiseks kohustuslikke korraldusi keskuses viibivatele isikutele.

H. Juhkamsool oli alates 09.02.2020 kehtima hakanud ja Saarde Vallavolikogu 22.01.2020

määrusega nr 2 kehtestatud Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse põhimääruse § 9: p. 3 kohaselt

pädevus esindada keskust vallasiseselt ja vallast väljaspoole, p. 4 kohaselt õigus käsutada

eelarvevahendeid, p. 5 kohaselt õigus koostada vabaajakeskuse eelarve eelnõu, p. 6 kohaselt

tööandja õigused, p. 7 kohaselt õigus koostada töötajatele ametijuhendeid, p. 8 kohaselt kinnitada

töökorraldusreegleid ja muid sisemisi eeskirju, p. 10 kohaselt õigus andma pädevuse piires

käskkirju.

H. Juhkamsoololli kohustus järgida Saarde vallavanema 30.11.2006 käskkirjaga nr 8 kinnitatud

Saarde vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirju, mh punkti 2.4, mille kohaselt fikseeritakse

tööaja kasutamine tööaja ja töötasu arvestamise tabelitega. Tööaja arvestustabelid esitatakse

paberkandjal või meili teel kuu lõppemisele järgneval päeval.

Samuti sise-eeskirjade punkti 3, mille kohaselt võtab raamatupidamine vastu ainult juhi poolt

viseeritud dokumente ning palgaarvestust puudutavad dokumendid esitatakse raamatupidamisele

hiljemalt kuule järgneval päeval.

Heli Juhkamsoo koostas enne allkirjastamist, täpselt tuvastamata päeval, tööajatabelid, millele

kandis koristustöid mitte teinud Y nime ja talle omistatavad töötunnid, puhkepäevad, puhkused ja

koondandmed.

Allkirjastamise järel edastas H. Juhkamsoo teadlikult ja tahtlikult võltsitud tööajatabelid Saarde

Vallavalitsuse raamatupidajale selleks, et Saarde Vallavalitsus saaks töötasu välja arvutada ja -

maksta. Tabelite alusel arvestas raamatupidaja Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuses mittetöötavale Yle

vastava kuu töötasu. Kuigi Y vabaajakeskuses ei töötanud kanti tema pangakontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX töötasu.

H. Juhkamsoo allkirjastas võltsitud tööajatabeleid ja esitas Saarde Vallavalitsus raamatupidamisele

järgmiselt:

2(17)

Tööaja

arvestuse

tabeli kuu

Tabeli

koostamis

e aasta

Tabeli

allkirjastamis

e kuupäev

Raamatupidamise

s

arvestatud

tabeliga

Raamatupida

mises

arvestatud

töötasu

(bruto)

eurodes

Y

pangakontole

kantud (neto)

summa

eurodes

3(17)

november

2019

29.11.2019

06.12.2019

102,86

82,29

detsember

2019

enne

08.01.2020

08.01.2020

534,60

427,68

jaanuar

2020

05.02.2020

07.02.2020

584,00

467,20

veebruar

2020

02.03.2020

06.03.2020

584,00

467,20

märts

2020

31.03.2020

07.04.2020

584,00

467,20

aprill

2020

04.05.2020

08.05.2020

584,00

467,20

mai

2020

02.06.2020

05.06.2020

584,00

467,20

juuni

2020

02.07.2020

07.07.2020

584,00

467,20

juuli

2020

04.08.2020

07.08.2020

592,37

473,90

august

2020

31.08.2020

07.09.2020

623,71

498,97

september

2020

02.10.2020

07.10.2020

584,00

467,20

oktoober

2020

02.11.2020

06.11.2020

584,00

467,20

november

2020

02.12.2020

07.12.2020

584,00

467,20

detsember

2020

22.12.2020

07.01.2020

584,00

467,20

jaanuar

2021

01.02.2021

05.02.2021

584,00

467,20

veebruar

2021

01.03.2021

05.03.2021

584,00

467,20

märts

2021

01.04.2021

07.04.2021

584,00

467,20

aprill

2021

03.05.2021

07.05.2021

584,00

467,20

mai

2021

02.06.2021

07.06.2021

584,00

467,20

juuni

2021

30.06.2021

07.07.2021

584,00

467,20

Seega, Heli Juhkamsoo, KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisikuna, võltsis dokumente, millega pani

toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti, Heli Juhkamsoo teadvalt kasutas võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigus, pani

toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2025. a otsusega tunnistati Heli Juhkamsoo süüdi KarS § 299 lg 1

järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 300 päevamäära (päevamäär 40,79 eurot), so 12 237

(kaksteist tuhat kakssada kolmkümmend seitse) eurot. Samuti tunnistati Heli Juhkamsoo süüdi KarS

§ 345 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 200 päevamäära (päevamäär 40,79

eurot), so 8158 (kaheksa tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes

kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti Heli Juhkamsoole liitkaristuseks rahaline karistus 12

237 (kaksteist tuhat kakssada kolmkümmend seitse) eurot. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel määrati, et

mõistetud rahalisest karistusest kuulub koheselt tasumisele 50 päevamäära, so 2039,50 (kaks tuhat

kolmkümmend üheksa eurot ja 50 senti) eurot, ja ülejäänud osa 250 päevamäära, so 10 197,50

(kümme tuhat ükssada üheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, jäetakse tingimisi

kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Heli Juhkamsoo ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti KrMS § 175, § 179 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti Heli

Juhkamsoolt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäeti

valitud kaitsjate tasu Heli Juhkamsoo enda kanda.

SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON

3. Apellatsiooni Pärnu Maakohtu 16.04.2025. a otsusele esitas süüdistatav Heli Juhkamsoo kaitsja

advokaat Märt Mürk, kes vaidlustab maakohtu otsust järgmiste asjaolude osas:

3.1 Kaitsja vaidlustab maakohtu tõenditele antud hinnangu osas, milles maakohus leidis, et

vallavalitsus ei olnud teadlik tegelikust koristajast. Vaidluse keskne koht puutuvalt tõendite

hindamist seisneb seega selles, kas Saarde Vallavalitsus oli taolisest töökorraldusest teadlik.

4(17)

3.2 Kui ringkonnakohus on hinnanud tõendite hindamise nõuetekohasust ja vaidluse all olevad

asjaolud on tuvastatud, on materiaalõiguse kohaldamise seisukohalt vaidlus selles, kas eeltoodud

faktilised asjaolud kujutavad endast võltsimist. Vald sõlmis töölepingu Yga, kuid tööd asus

faktiliselt tegema C. Tööajatabelitesse kanti Y nimi, kuna temaga sõlmis vallavanem töölepingu.

Saarde valla raamatupidaja W kinnitas, et muul viisil täidetud tööajatabelit ei olekski ta

aktsepteerinud. Seega süüdistatava tegu ei kujuta võltsimist.

3.3. Maakohus asus seisukohale, et kui esimese isiku eest on teinud tööd teine isik, kuid

tööajatabelis on töö kantud esimese isiku nime alla, on tegemist võltsimisega. See seisukoht on

materiaalõiguse kohaldamisel ebaõige, kuna võltsimist ei ole toimunud – valda ei ole eksitusse

viidud ning töö, mille eest tasu maksti, on tehtud. Seega ei ole toimunud õiguste omandamist, sest

vaidlus puudub asjaolus, et vald sai töötasu maksmise vastu kokkulepitud tööpanuse.

3.4 Vaidlus jätkub selles, kas süüdistatav oli tööajatabelite täitmisel ametiisik KarS § 288 mõistes.

Riigikohus on selgitanud, et avalik ülesanne KVS § 2 lg 1 mõttes peab olema ette nähtud vahetult

seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav ning see peab hõlmama

konkreetset ülesannet, mille rikkumist isikule ette heidetakse (RKKKo nr 3-1-1-98-15, p 62).

3.5. Süüdistatavale heidetakse ette tööajatabelite võltsimist. Asjas oleks seega tulnud tõendada, et

tööajatabelite koostamine on ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või on tõlgendamise

teel õigusnormist tuletatav. Kui vabaajakeskuse juhatajale ei tulenenud tööajatabeli täitmise

kohustust vahetult seadusest, seaduse alusel ega muust õigusnormist tõlgendatavalt, siis ei teostanud

ta tööajatabeleid täites avalikku ülesannet.

3.6. Maakohtu otsuses ei ole toodud, millise seaduse või muu õigusaktiga oli süüdistatavale ette

nähtud tööajatabelite täitmine. Tegemist ei olnud seega avaliku ülesandega. Sellest tulenevalt ei

olnud süüdistatav seda konkreetset ülesannet täites ametiisikuks KarS § 288 mõistes isegi juhul, kui

süüdistatav võis oma töö raames mingite teiste tegevustega täita avalikke ülesandeid.

4. Kaitsja leiab, et vald oli süüdistuse aluseks olevast töökorraldusest ehk sellest, et Y eest teeb

tegeliku tööd tema minia C, teadlik.

4.1. Kaitsja vaidlustab maakohtu järeldusi tõendite hindamine osas. Kaitsja palub ringkonnakohtul

asja läbivaatamisel hinnata uuesti M ja H. Juhkamsoo ütluseid istungiprotokollide alusel. Asjas on

vaidlus selle üle, kas Saarde Vallavanem M oli teadlik, et Y asemel asub vabaajakeskust koristama

C. M väitis vande all, et ta ei olnud sellest teadlik. Maakohus leidis, et M ütlused on

usaldusväärsemad kui Heli Juhkamsoo omad ning lähtus otsust põhjendades seisukohast, nagu ei

oleks M (ega seega ka Saarde vald) teadnud, et C koristas Y asemel Kilingi-Nõmme

Vabaajakeskust. Kaitsja vaidlustab selle maakohtu järelduse, kuna see on vastuolus in dubio pro

reo põhimõttega.

Maakohtu hinnang ei ole põhjendatud, kuivõrd H. Juhkamsoo ütlused riimuvad asjas uuritud muude

tõenditega ning eeskätt põhjendusega, miks sellisel viisil toimiti. Kui maakohus oleks M ja Heli

Juhkamsoo ütluseid analüüsinud kogumis teiste uuritud tõenditega ja muuhulgas kohtu tuvastatud

asjaoludega, oleks maakohus saanud tuvastada, et Heli Juhkamsoo ütlused haakuvad

tõendikogumiga ning on usaldusväärsed.

4.2. Koristaja palkamise ning Heli Juhkamsoo hilisema vallandamisega seotud tõendid viitavad

üheselt valla teadlikkusele asjaolust, et 78-aastane Y ei käinud regulaarselt 400-ruutmeetrist

Kilingi-Nõmme Vabaajakeskust koristamas. Vallavalitsus sõlmis Yga töölepingu 25.11.2019, kuid

asjaolu, et Kilingi-Nõmme Vabaajakeskusele on tarvis koristaja palgata, oli vallale teada juba

oluliselt varem. Seda kinnitab Heli Juhkamsoo poolt koostatud Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse

2019. aasta eelarve koos seletuskirjaga. Heli Juhkamsoo tõi oma ütlustes välja, et ta esitas

seletuskirja koos eelarvega vallale 04.10.2018 (20.02.2025 istungi protokoll, lk 5). Ühtlasi saatis

Heli Juhkamsoo 03.06.2019 Saarde Vallavalitsusele vastavasisulise kirja (süüdistusakti tõend nr

14). Eelnevaga on tõendatud, et vald oli koristaja palkamise vajadusest teadlik hiljemalt 2018. aasta

5(17)

oktoobrist. Asjas ei ole tõendatud, et vald oleks koristaja palkamiseks midagi ette võtnud, kuigi

ainupädevus vabaajakeskusesse koristajaga töölepingu sõlmimiseks oli vallavanemal.

4.3. Lisaks asjaolu, et vallavalitsuse hoonesse, mis on väiksem kui vabaajakeskuse hoone, oli

palgatud täiskohaga koristaja ning seetõttu on et ilmne, et ka vabaajakeskusel oli täiskohaga

koristajat tegelikkuses vaja, on tõendatud Saarde valla endine vallavanem M’i istungil antud

ütlustega.

4.4. Eelnevat arvesse võttes on ebatõenäoline, et Heli Juhkamsoo oleks otsustanud pahatahtlikult

ning vallavanemat eksitades suunata olukorda selliselt, et vallavalitsus sõlmib töölepingu ühe

isikuga, kuid tööle asub teine isik. Asjas on tõendatud, et Heli Juhkamsoo on vallaga sellel teemal

varakult suhelnud ning koristaja palkamise vajadusest aegsasti teavitanud.

4.5. Heli Juhkamsool ei olnud 2018. ega 2019. aastal pädevust vabaajakeskuse töötajatega

töölepinguid sõlmida. Asjas ei ole seetõttu alust väita, nagu oleks H. Juhkamsoo juba 2018. aasta

oktoobris asunud vabaajakeskusesse koristaja ametit looma põhjusel, et ta lootis selle

miinimumpalgaga töökoha anda Cle. H. Juhkamsool ei olnud pädevust töölepinguid sõlmida ning

tal ei oleks olnud mingit alust arvata, et see olukord võiks muutuda. Ainus põhjus, miks Heli

Juhkamsoo tegi ettepaneku võtta vabaajakeskusesse koristaja, seisnes objektiivses vajaduses, kuna

oli teada, et senine koristusekorraldus muutub 2019. aasta septembrist võimatuks. Kuigi

vabaajakeskusesse oli koristajat vaja juba 2019. aasta septembrist, siis palkas vallavalitsus koristaja

alles 25.11.2019 – hoolimata asjaolust, et Heli Juhkamsoo oli aasta aega varem valda teavitanud.

4.6. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti järeldanud, et H. Juhkamsoo ja M ütlustes esineb

diametraalne vastuolu nende isikute vahel toimunud vestluse sisu osas. Seda vastuolu ei esine, sest

M ei ole väitnud võrreldes H. Juhkamsooga vastupidist – M andis üldsõnalise vastuse. See ei

tähenda tõendite hindamisel sellise kaaluga vastuolu, mis võimaldab jätta täpsema vastuse isiku

ütlused tõendikogumist välja. M ei lükanud ümber väidet, et Heli Juhkamsoo tegi ettepaneku, mille

kohaselt hakkaks C vabaajakeskust koristama. See viitab asjaolule, et Heli Juhkamsoo väide – mille

kohaselt tegi ta ettepaneku võtta C vabaajakeskust koristama – on faktiliselt õige, kuid M ei

soovinud seda tunnistada, andes selle asemel ümmarguse vastuse. M tõi välja, et talle sobib, kui C

vabaajakeskust koristab, kuid kuna C on juba vabaajakeskuses tööl, siis ei saa teda sinna uuesti

tööle võtta, vaid tööleping tuleb vormistada kellegi teise nimele (20.02.2025 istungi protokoll, lk 9.)

4.7. M sõlmis töölepingu Yga, kuigi ta pidi mõistlikult aru saama, et Y ei asu isiklikult töölepingus

toodud ülesandeid täitma. C ja Y kannavad sama perekonnanime. C – kes oli sellel ajal

vabaajakeskuse perenaine – on Y minia. M tõi välja, et ta oli sellest asjast teadlik ning tunnetas selle

puhul samuti korruptsiooniohtu, kuid pärast kriminaalpolitseiga suhtlemist leidis, et töölepingu

sõlmimine on siiski võimalik (19.02.2025 istungi protokoll, lk 19). Y on sündinud 26.04.1941, mis

oli Mle teada, sest M poolt allkirjastatud 25.11.2019 töölepingus on Y isikukood (süüdistusakti

tõend nr 17). See tähendab, et Y oli töölepingu sõlmimise ajal 78-aastane. Võttes arvesse, et

pensioniiga on 65 aastat, siis oleks Ml pidanud mõistlikult tekkima küsimus ka Y vanuse osas.

Sellegipoolest otsustas M aga Yga lepingu sõlmida.

4.8. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et M on selgitanud, et tema teadmiste kohaselt elas Y

Vabaajakeskuse lähedal (Järve tänaval, mis jääb alla 1 km). Kaitsja märgib, et uuritud tõenditega on

tõendatud, et Y tegelikult elas vabaajakeskuselt 10 km kaugusel. M ei ole põhjendanud, kust pärines

tema teadmine, et Y elab mujal kui töölepingus toodud aadressil või mis võimaldas tal eirata

töölepingusse märgitud elukoha-aadressi.

4.9. Kaitsja toob apellatsioonis välja rida M poolt kohtuistungil ütlustest tulenevaid asjaolusid, mis

peaksid viitama sellele, et M pidi aru saama, et Y oma kõrge vanuse ja elukoha kauguse tõttu ei

hakka ise koristaja tööd tegema. Samuti toob kaitsja välja, et M teadmist sellest kinnitab tema soov

huviajakeskuse tööandja rollist end distantseerida (põhimääruse muudatus, mis annab tööandja

õigusi süüdistatavale). Vallavanem M soovis ennast võimalikult vähe siduda vabaajakeskuse

töölepingutega ning palus üleandmise akti allkirjastada vallasekretäril, kes seda tavapäraselt ei

teinud ning kellel puudusid selleks seadusest tulenevad volitused. Kaitsja järeldab, et ainus põhjus,

6(17)

miks M oleks pidanud soovima ennast vabaajakeskuse töölepingutest sellisel ebatavalisel viisil

distantseerida, seisneb selles, et ta oli teadlik Yga sõlmitud lepingu asjaoludest ning kartis, et

sellega võib talle vastutus kaasneda. Kaitsja märgib kokkuvõtvalt, et asjas esineb vähemalt mõistlik

kahtlus, et M ja Saarde vald olid töölepingu sõlmimise asjaoludest teadlikud, mistõttu oleks see

asjaolu tulnud kriminaalmenetluse tõendamisstandardi kohaselt tuvastada süüdistatava kasuks.

5. Kaitsja leiab, et süüdistatav ei koostanud tööajatabeleid ametiisikuna. Kaitsja märgib, et avalik

ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel

õigusnormist tuletatav (RKKKo nr 1-16-9105, p 44). Täiendavalt on Riigikohus selgitanud, et kui

isikut süüdistatakse ametialases süüteos, siis tuleb välja selgitada, kas on olemas õigusnorm, millest

tulenevalt on võimalik järeldada, et süüdistatav täitis talle etteheidetavat tegu toime pannes avalikku

ülesannet (RKKKo nr 3-1-1-98-15, p 62). Maakohus leidis, et vabaajakeskus on täitnud avalikke

ülesandeid, sest selle eesmärgiks on olnud pakkuda mitmekülgseid vabaaja veetmise võimalusi ja

elukestvat õpet kõigile vallaelanikele, kaasates läbi erinevate tegevuste aktiivsesse ühiskondlikku

ellu ka need, kes mingil põhjusel on sellest kõrvale jäänud. Mõlema süüdistuse aluseks oleva

ajaperioodi puhul ehk nii vana (enne 09.02.2020 kehtinud) kui ka uue (09.02.2020 kehtima

hakanud) põhimääruse osas on maakohus üldiselt leidnud, et süüdistatav täitis avalikke ülesandeid.

Sellest on maakohus järeldanud, et süüdistatav oli ametiisik KarS § 288 mõistes.

Kaitsja maakohtu sellise järeldusega ei nõustu ning märgib, et maakohus on jätnud arvestamata, et

nii vana kui ka uue vabaajakeskuse põhimääruse järgi oli vabaajakeskus valla hallatav asutus, mitte

eraldiseisev juriidiline isik. KOKS § 35 lg 1 sätestab, et hallatav asutus ei ole juriidiline isik. Saarde

valla põhimääruse § 81 lg 3 sätestab, et hallatav asutus ei teosta avalikku võimu, v.a juhul, kui

seadusega antud volitusest tulenevalt on õigus osa avaliku võimu ülesandeid hallatavale asutusele

delegeerida. Asjas ei ole välja toodud, et hetkel oleks tegemist olnud erandiga Saarde valla

põhimääruse § 81 lg-s 3 toodust. Kuna süüdistatav oli hallatava asutuse juht ning hallatav asutus ei

teosta avalikku võimu, siis ei saanud süüdistatav olla ametiisik.

5.1. Eelnevast tulenevalt oli vabaajakeskuse juhataja n.n. piiratud tööandja – juhataja ei olnud

tööandja täies mahus tööõiguslikus tähenduses ning ei omanud näiteks võimalust ise töötajatele

palka maksta; samuti ei omanud vabaajakeskus juriidilise isiku staatust. Sisulist otsustusõigust

põhimäärusest, töölepingust ja ametijuhendist tulenevalt juhatajal ei olnud. Ametiisiku

määratlemisel tuleb lähtuda tegelikkust rollist otsustusprotsessis, mitte ainult formaalsest

ametinimetustest (RKKKo nr 3-1-1-95-12, p 14.2).

5.2. Süüdistatavale heidetakse ette tööajatabelite võltsimist. Asjas oleks seega tulnud tõendada, et

tööajatabelite koostamine on ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või on tõlgendamise

teel õigusnormist tuletatav. Kui vabaajakeskuse juhatajale ei tulenenud tööajatabeli täitmise

kohustust vahetult seadusest, seaduse alusel ega muust õigusnormist tõlgendatavalt, siis ei teostanud

ta tööajatabeleid täites avalikku ülesannet. Rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 15 lg 2 sätestab, et raamatupidamisüksuse

töötajate vastutus määratakse ametijuhendites. Kaitsja märgib, et süüdistatav ei olnud ametijuhendi

järgi kohustatud tööajatabeleid täitma. Tegemist ei olnud seega süüdistatava ametialase

kohustusega. Kaitsja märgib, et kuna tööajatabelid ei olnud palga arvestamise ega väljamaksmise

aluseks, siis ei tõendanud need juriidilise tähtsusega asjaolusid.

5.3. Maakohtu otsuses ei ole toodud, millise seaduse või õigusaktiga oli süüdistatavale ette nähtud

tööajatabelite täitmine. Tegemist ei olnud seega avaliku ülesandega. Sellest tulenevalt ei olnud

süüdistatav seda konkreetset ülesannet täites ametiisikuks KarS § 288 mõistes isegi juhul, kui

süüdistatav võis oma töö raames mingite teiste tegevustega täita avalikke ülesandeid.

6. Kaitsja leiab, et süüdistatav ei ole toime pannud võltsimist. Võltsimine seisnes maakohtu otsuse

kohaselt selles, et süüdistatav kandis tööajatabelisse Y nime juurde töötunnid, mille tegi C. Kaitsja

rõhutab, et asjas ei ole tegemist olukorraga, kus tööd ei oleks tehtud ning töötunde oleks fiktiivselt

7(17)

märgitud. Maakohus ei ole välja toonud, et mõnest õigusaktist vms dokumendist tulenevalt oleks

keelatud tööajatabelit sellisel viisil täita. Ühtlasi aktsepteeris Saarde vald Heli Juhkamsoole

teadaolevalt olukorda, kus tööleping oli sõlmitud Yga, keda asendas kooskõlas TLS § 15 lg-ga 3 C.

Kaitsja märgib, et TLS praegune redaktsioon võimaldab, et vastava kokkuleppe korral ei pea töötaja

oma kohustusi isiklikult täitma. Sellest nähtub seadusandja tahe lõdvendada töölepingu isikliku

kohustuse täitmise nõuet. Eelnevast järeldub, et kaitseakti punktides 8, 12 ja 13 kirjeldatud

kokkuleppe sõlmimine, kus ühe isiku nimel sõlmitud töölepingu alusel teeb tööd teine isik, on

õiguslikult lubatav. Kuna selline kokkulepe on lubatav, siis peab selle kokkuleppe alusel tehtud

tööd olema võimalik ka õiguspäraselt kajastada. Antud juhul on tehtud koristajatööd tööajatabelites

kajastatud selliselt, et töötunnid on märgitud selle isiku nimele, kellega Saarde Vallavalitsus sõlmis

töölepingu ehk Y nimele, kuigi tööd tegi C.

Süüdistatav kandis koristamisel tehtud tööd tööajatabelisse Y nime alla põhjusel, et vallavanem oli

koristamiseks sõlminud töölepingu Yga. Asjaolu, et Yga sõlmitud töölepingu juurde ei vormistatud

kirjalikult asendamist, ei ole süüdistatavast tingitud. Yga töölepingu sõlmimise ajal kehtinud Saarde

Vallavolikogu määruse nr 25 „Kilingi-Nõmme Päevakeskuse ümberkorraldamine Kilingi-Nõmme

Vabaajakeskuseks ja selle põhimääruse kinnitamine“ § 5 lg 2 kohaselt oli üksnes vallavanemal

õigus keskuse personaliga töölepinguid sõlmida. Eelnevast järeldub, et süüdistatav ei ole võltsimist

toime pannud. Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuses teostati faktiliselt koristustöid ning süüdistatav

kandis tehtud tööd tööajatabelis „koristaja“ reale, kelleks oli vallavanema sõlmitud lepingu kohaselt

Y. Asjaolu, et töölepingus nimetatud Y asemel tegeles koristamisega suulise kokkuleppe alusel C,

ei muuda süüdistatava tegu võltsimiseks KarS § 299 mõistes. TLS § 15 lg 3 kohaselt on lubatav

sõlmida kokkulepe, kus töötaja ei täida oma kohustusi isiklikult.

7. Kaitsja leiab, et süüdistatav ei ole võltsitud dokumenti kasutanud. Maakohus tuvastas õigesti ja

vaidlus puudub asjaolus, et vallavalitsus sõlmis töölepingu Yga ning tegelikult tegi tööd C, töötasu

väljamaksed tehti Yle. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud KarS § 345 lg 1 selles, kui leidis,

et H. Juhkamsoo oleks omandanud töötasu saamise õiguse. Kui tegu on võltsitud dokumendi

kasutamisega, peab kohus ära näitama, kuidas sai võltsitud dokumendi kasutaja õiguse omandada.

Praegusel juhul on see puudu. Enamgi, vaidlus puudub selles, et H. Juhkamsoo ei esitanud vallale

võltsitud dokumente töölepingu sõlmimiseks, st ei suunanud võltsitud dokumentide alusel

töölepingut sõlmima.

8. Kaitsja leiab, et süüdistatav ei tekitanud vallale põhjendamatuid lisakulutusi. Maakohus on otsuse

punktis 3.4 leidnud, nagu oleks süüdistatav põhjendamatult suurendanud vabaajakeskuse

tööjõukulusid, tehes ettepaneku vabaajakeskusesse koristaja palkamiseks. Maakohus on seejuures

jätnud arvestamata objektiivsed põhjused, mis tingisid vabaajakeskusesse koristaja palkamise.

Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et vald oli koristaja palkamise vajadusest teadlik hiljemalt

2018. aasta oktoobrist. Tegemist oli olukorraga, kus enne 2019. aasta septembrit koristas Kilingi-

Nõmme Vabaajakeskust ja Kilingi-Nõmme Muusikakooli sama koristaja. Alates 2019. aasta

septembrist alustas Kilingi-Nõmme Muusikakool tegevust uues asukohas, mistõttu ei saanud sama

isik enam muusikakooli ja vabaajakeskust koristada. Süüdistatav on Saarde valda sellest asjaolust

selgelt ja tähtaegselt teavitanud.

Kaitsja märgib, et kohtunik on menetluse jooksul korduvalt väitnud, et kahju ei ole tekitatud ning

kahju mitteesinemist ei ole vaja tõendada. Kohus on süüdimõistvat otsust aga motiveerinud väitega,

nagu siiski oleks kahju tekitatud. Kohtu selline seisukoht on seetõttu üllatuslik ja vastuoluline.

Maakohus on otsust tehes ebaõigesti tuginenud seisukohale, nagu oleks Heli Juhkamsoo tegu

tekitanud kahju. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis on toonud kaasa ebaõige

otsuse tegemise. Kui maakohus oleks õigesti tuvastanud, et kahju ei ole tekkinud, siis oleks

maakohus saanud jõuda järeldusele, et isegi kui Heli Juhkamsoo täitis tööajatabelit ebatäpselt, siis

ei esine tema teos sellist ebaõiglust, mis vääriks riigi poolt karistusõiguslikku reaktsiooni.

8(17)

9. Kaitsja märgib, et kokkuvõtlikult esines järgmine sündmuste ahel: Saarde Vallavalitsus võttis

vabaajakeskusesse koristajana tööle Y. Y asemel asus vabaajakeskuses koristajatööd tegema C.

Selline kokkulepe on TLS § 15 lg 3 kohaselt lubatav ning ükski osapool ei olnud sellele vastu. Heli

Juhkamsoo märkis vabaajakeskuses tehtud koristajatöö tööajatabelis Y nimele, sest koristaja

tööleping oli sõlmitud Yga. Y andis tema kontole laekunud tasu üle Cle. Ükski eeltoodud

tegevustest ei ole keelatud. Ühtlasi ei ole ükski eeltoodud tegevustest Saarde vallale kahju

tekitanud. Kuna Heli Juhkamsoo ei ole toime pannud ühtegi keelatud tegu, siis ei esine alust tema

süüdimõistmiseks KarS § 299 lg 1 ega § 345 lg 1 kohaselt. Isegi kui eeldada, et Heli Juhkamsoo

täitis tööajatabeleid ebatäpselt, siis oleks tema kriminaalkorras karistamine karistusõiguse kui

ultima ratio põhimõtte rikkumine. Hiljutises praktikas on Riigikohus leidnud KarS § 206 lg 1

kontekstis järgmist: „KarS § 206 lg 1 puhul aitab põhiseadusvastast tulemust vältida tõlgendus,

millega piiratakse

kuriteokoosseisu toimeala koosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamise või ohustamise ulatuse

kaudu. Seepärast ei täida KarS § 206 tunnuseid pelgalt see, kui arvutiandmetesse tehakse õigustatud

isiku nõusolekuta vaid ebaolulisi või eriliste pingutusteta kõrvaldatavaid muudatusi.

Süüditunnistamine ja karistamine osutatud kuriteokoosseisu järgi eeldab selle põhjendamist, miks

mõjutas ebaseaduslik arvutiandmetesse sekkumine kaitstavat õigushüve rohkem kui vähesel määral.

Alternatiivselt tuleb ära näidata, missugune kahju õigustatud isikule tekitati.“ (RKKKo nr 1-21-

5115, p 35) Kaitsja on seisukohal, et sama põhimõte on kohaldatav ka siinses asjas. Isegi juhul, kui

Heli Juhkamsoo on tööajatabeli täitmisel eksinud, siis ei saa see tegu olla ühtegi kaitstavat

õigushüve mõjutanud rohkem kui vähesel määral.

10. Apellant palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega mõista Heli

Juhkamsoo süüdistuses KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi õigeks; jätta Heli Juhkamsoo maakohtus

ning ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud riigi kanda.

PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE

11. Apellatsioonile esitatud vastuses palub prokurör jätta Pärnu Maakohtu kohtuotsus asjas 1-24-

6214 muutmata ja esitatud apellatsioon täies ulatuses rahuldamata. Vajadusel teha kohtuotsuses

täpsustusi, jättes esimese astme kohtuotsuse põhiosa sisuliselt muutmata.

11.1. Prokuratuur ei nõustu apellandi väitega, et vald oli kõnealusest töökorraldusest teadlik

(apellatsiooni p. 5, 17-26). Vastupidiselt sellele, leidis kohtumenetluse käigus kogutud tõenditega

kinnitust, et vald ei teadnud, et Y tegelikult tööle ei asu ja tegelikult vabaajakeskust ei korista, vaid

koristustööd hakkas tegema C, kellel oli juba vabaajakeskuse perenaise täiskohaga tööleping.

Apellant on õigesti apellatsiooni p. 20 välja toonud, et vald teadis, et H. Juhkamsoo soovib palgata

vabaajakeskusesse koristajat ja oli selleks vallalt taotlenud struktuuri muudatust. Soovitud koristaja

töökoht oli vabaajakeskusesse loodud H. Juhkamsoo eestvedamisel. Samas on paljasõnaline ja väär,

et vald oleks pidanud hakkama iseseisvalt vabaajakeskuse koristajat otsima.

Kuigi kaitsja on pühendanud palju menetlusaega apellatsiooni p. 17-30 koristaja töökoha

vajalikkuse ja vabaajakeskusesse selle töökoha loomise kajastamisele, pole need sündmused

kriminaalmenetluse esemeks. Tegemist on kuriteo sündmusele eelnenuga. Kohtumenetluse käigus

joonistus tõendite uurimise käigus välja eellugu. Vajaduse koristaja järele tekitas kaks asjaolu: 1)

Vabaajakeskuse maja koristasid H. Juhkamsoo ja C (vt 19.02.2025 protokoll lk 10), kes soovisid

saada koristamise eest lisatasu (seni oli see neil töölepingust tulenev töökohustus) ja 2)

Muusikakool kolis majast välja ja seegi pind läks vabaajakeskuse koristajale. Kuigi vald polnud

lisatasuga nõus, sest töölepingus oli koristamine tööülesanne, maksis vald siiski mõlemale lisatasu.

H. Juhkamsoo „surus“ koristaja ametikoha vallas siiski läbi ja vald tegi struktuuri muudatuse ja

9(17)

eelarvesse lisandus koristaja töötasu. (Apellatsiooni punktid 17-23). Uuritud tõenditest nähtub, et

vallaametnikud (vallavanem, vallasekretär ja raamatupidaja) teadsid üksnes, et koristaja tööleping

sõlmitakse Yga, kuid keegi ei teadnud, et Y ei hakka tööd tegema ega seda, et töö tegemist ei

võimalda Y tervislik seisund.

11.2. Apellant leiab alusetult, et tegemist pole võltsimisega kuna tasu on makstud saadud tööpanuse

eest. Prokuratuur märgib, et kohtuotsuse p. 3.1 on asjakohaselt välja toodud, et tööajatabeli sisu ei

vastanud tegelikkusele, sest Y ei koristanud. Tööajatabelit kasutas süüdistatav koristaja töötasu

arvestamiseks ja väljamakse saamiseks, et kompenseerida C töö. Tegemist polnud mitte

teisejärgulise vaid esmajärgulise töötasu arvestamise alusega. Seda kinnitas tunnistajana

ülekuulatud raamatupidaja.

Lisaks on väär apellandi väide (p. 105) nagu poleks tööajatabelid võltsitud. Tegelikult kinnitab

võltsitust ka apellant ise näidates, et C töötas ja Y ei töötanud kuigi tööajatabelites oli töötavana

märgitud Y.

11.3. Prokuratuur on seisukohal, et väär on kaitsja seisukoht, et süüdistatav ei koostanud

tööajatabeleid ametiisikuna (apellatsiooni p. 66-80). Asjakohaselt on kohtuotsuses p. 2 kuni p. 3.1.4

analüüsitud H. Juhkamsoo tegutsemist ametiisikuna, sh tema avalike ülesannete täitmist seaduse ja

alamate õigusaktide alusel. H. Juhkamsoo oli valla hallatava asutuse juht ja seda ei muuda seegi, et

töötasu maksmine oli korraldatud valla raamatupidamises. Vabaajakeskusel oli oma eelarve ja

eelarvelised vahendid. Näiteks toimub riigiteenistujatele palga maksmine ühtse raamatupidamise

kaudu rahandusministeeriumi kontodelt, kuid kõik riigiasutused on iseseisvad. Asjas ei ole vaidlust

selles, et H. Juhkamsoo oli vabaajakeskuse juhataja. Kohtuotsuse p. 3.1.1-3.1.4 on maakohus

põhjalikult analüüsinud H. Juhkamsoo ametiseisundit ja jõudnud tulemini, et H. Juhkamsool oli

õigus teha keskuse juhatajana otsuseid ja toiminguid ning osaleda nende sisulises suunamises ehk

siis tal oli vallas ametiseisund. Seega väidab kaitsja alusetult apellatsiooni p. 70, et maakohus on

jätnud tähelepanuta, et ametiisiku puhul peavad olema nii ametiseisund kui avalikud ülesanded.

Ebaselgeks jääb apellatsiooni p. 71 toodud väide, et uus vabaajakeskus ei ole eraldiseisev juriidiline

isik. TsÜS § 25 lg 3 kohaselt kohaldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele juriidilise isiku kohta

sätestatud niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. Kuriteosündmus toimus 29.11.2019 kuni

30.06.2021 (millest kaks tööajagraafikut esitati enne veebruarit 2020 ja ülejäänud pärast).

12.02.2020 registreeriti äriregistris Kilingi-Nõmme Vabaajakeskus (registrikood 77001211), mis

kannab alates 01.07.2022 uut nime Saarde Valla Huvikeskus, kohaliku omavalitsuse asutusena,

mille kõrgemalseisvaks asutuseks on Saarde Vallavalitsus. Uut põhimäärust käsitleb maakohus

kohtuotsuse p. 3.1.3, p. 3.7.

Samuti on eksitav kaitsja apellatsioonis p. 72 toodud väide, nagu poleks H. Juhkamsool olnud

juhatajana otsustusõigust. Sellist väidet ei ole H. Juhkamsoo ega tema kaitsja kohtumenetluses

esitanud, mistõttu ei ole maakohus selles osas saanud ka oma seisukohta kohtuotsuses väljendada.

Samas selgus kohtuliku uurimise käigus, et näiteks H. Juhkamsoo: 1) tegi 03.06.2019

vallavalitsusele avalduse (tõend 14) vabaajakeskusesse koristaja töökoha loomiseks ja ettepaneku

eelarve suurendamiseks ning kaitses oma ettepanekut volikogus; 2) andis 05.03.2020 Y töölepingu

lisana ametijuhendi (tõend 17); 3) andis 30.06.2020 käskkirja (tõend 20 ja 19); 4) tegi 03.07.2020

Saarde Vallavalitsusele ettepaneku (tõend 21) vabaajakeskuse ajutiseks sulgemiseks

kollektiivpuhkuseks (rahuldati); 5) andis 21.06.2021 käskkirja lubades Y puhkusele ja määras talle

puhkusetasu (tõend 23, 24); 6) tegi 30.06.2021 ettepaneku vabaajakeskuse ajutiseks sulgemiseks

kollektiivpuhkuse ajaks (tõend 27) (rahuldati) jms. Seega puudub alus rääkida H. Juhkamsoo

juhatajaks olemisest, kui üksnes formaalsest ametinimetusest, sest ta täitis kõiki juhataja

tööülesandeid ning osales otsuste tegemises ja tegi iseseisvaid otsuseid.

Väär on kaitsja väide, et H. Juhkamsoo ei täitnud tööajatabeleid ametisikuna avalikke ülesandeid

täites ja maakohus ei ole seda analüüsinud (apellatsiooni p. 74). Kohtuotsuses on välja toodud

10(17)

vahetult kohaliku omavalituse allasutuse juhataja tööd reguleerivatest õigusaktidest ja seadusest

tulenevad kohustused.

Kohtuistungil tuvastati fakt, et tööajaarvestus oli raamatupidamise sise-eeskirjades ette nähtud ja

seda tehti igakuistes tööajaarvestuse tabelites ning see, et H. Juhkamsoo kandis tööajatabelitesse Y

nime ajal kui Y tegelikult ei töötanud ning edastas need andmed valla raamatupidamisele, kus

kasutati neid töötasu välja arvestamisel. Tööajaarvestuse tabelid on kirjalikud aktid, mis on

mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolu – tööaja kasutust. Samuti ei ole

maakohus hälbinud Riigikohtu lahendi nr 1-16-9105 punktis 44 selgitusest, mille kohaselt tulenevad

avalikud-ülesanded tegevuse/teenuste suunast ehk siis antud juhul vabaajakeskuse tegevusest, mitte

tööajatabelite täitmine ei pea olema avalik ülesanne vaid selline ülesanne peab olema

vabaajakeskusel. Kaitsja on eksimuses, kui leiab apellatsiooni p. 80, et etteheite tegemiseks peaks

olema tööajatabelite täitmine avalik ülesanne.

11.4. Apellatsiooni p. 81 kuni p. 98 arutleb apellant selle üle, miks tema arvates ei ole süüdistatav

toime pannud võltsimist. Prokuratuur kaitsja argumentidega ei nõustu ning märgib, et tunnistaja C

kinnitas, et Y ei koristanud ja tema koristas. Tööajatabelites oli olemas ka C kui vabaajakeskuse

perenaise tööaeg. Tööajatabelis olid fiktiivsed nii Y nimi kui ka tabelisse kantud tema töö- ja

puhkeaeg. Kaitsjal puudub igasugune alus väita, et Y nime juurde kantud töötunnid polnud

fiktiivsed, ajal kui Y ei töötanud.

Kaitsja poolt viidatud asendus on töösuhe asendaja ja tööandja vahel. Seega selle juhuga kindlasti

tegemist polnud ning kindlasti ei saa jääda asendaja töö kasutamine raamatupidamise eest varjatuks,

nii nagu käesolevas juhtumis. Keegi peale asjaosalist ei teadnud, et Y ei tööta.

11.5. Prokuratuur ei nõustu kaitsja argumentidega, et võltsitud dokumenti ei kasutatud. Töötasu

makstakse töö eest töösuhtes olevale töötajale, kelleks oli märgitud Y. Sellega kaasnevad nii vallale

kui töötajale õigused ja kohustused. Nimelt peab tööandja lisaks muule maksma töötaja isikustatud

sotsiaalmaksu, mis toob töötajale kaasa õigusi; kinni pidama isikustatud tulumaksu. H. Juhkamsoo

tegevuse tulemusel jäävad näiteks koristamise õigussuhtest Cl realiseerumata õigused

sotsiaalkindlustusele (täiendav haigekassa hüvitise suurus, täiendav pensioni suurus) aga ka täitmata

kohane tulumaksu maksmise kohustus. H. Juhkamsoo eesmärk oli saada töötabelites Y töö- ja

puhkeaja märkimisega tegelikule koristajale Cle tasumiseks vahendid, ajal kui temaga kirjalikku

töölepingut ega asendust polnud vormistatud.

Samas seda, et H. Juhkamsoo kasutas võltsitud dokumenti, toetab senine Riigikohtu praktika (vt. 3-

1-1-113-13 p 13)

11.6. Apellant toob välja, et kuna koristustöö oli tehtud, siis ei ole H. Juhkamsoo võimalik eksimus

tööaja tabelite täitmisel karistusväärne. Prokuratuur sellega ei nõustu ning märgib, et praeguses

kaasuses tegemist on alates ettevalmistavast faasist erinevate sündmuste ahelast alguse saanud

pikaajalise mitmetest tegevustest koosneva jätkuva võltsimisega, millega varjati kohaliku

omavalitsuse eest olukorda, et töötaja ei tööta ja võltsitud dokumentidest (tööajatabelitest) tuleneva

varjamise tulemusena, maksis vald avalikust rahast alusetult mittetöötavale Yle välja töö- ja

puhkusetasusid. Seega puudub alus rääkida ebaolulisest või eriliste pingutusteta kõrvaldatavatest

muutustest (eeldaks kahe õigussuhte, tasustamise ja maksustamise täielikku revisjoni).

Käimasolevas asjas tuvastatud rikkumine mõjutas olulises määras kaitstavat õigushüve - kohaliku

omavalitsuse dokumendi õiguskäivet ja selle usaldusväärsust. Õiguskäive on kahjustatud juba

võltsitud dokumentide olemasoluga (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-36-03). KarS § 345 on

süüteokoosseisutüübilt formaalne ega eelda kahju tekkimist.

Mitte millelegi ei tugine apellandi väide (p. 110), nagu oleks vald maksnud õiguspäraselt Cle

koristamise eest tasu. Isegi siis, kui pidada täiskohaga perenaisena töötava (tööajatabelites tööpäeva

pikkus 8 tundi) C koristajana töötamist H. Juhkamsooga sõlmitud suulise töölepingu alusel

11(17)

töötamiseks ei ole õiguspärana Cle tasu maksmine kahel täistöökohal (16 tundi päevas) töötamise

eest. Töölepingu seaduse § 43 kohaselt eeldatakse kaheksa tunniseid tööpäevi ja töötamist 40 tundi

nädalas (=8x5, s.o, täistööaeg). Kohalikus omavalitsuses ei saa töötajal olla kahte töölepingut, seega

on asjakohane kohtu seisukoht selles, et sisuliselt sai C koristamise eest lisatasu eelarvelise koristaja

töötasu arvelt, sest kohtumenetluse käigus leidis üldises plaanis C poolt faktiline koristamine

tuvastamist. Samas ei olnud kohtumenetluse esemeks tuvastada millises mahus ja kuidas C oma

koristaja tööülesandeid täitis. Seega on paljasõnalised kaitsja väited, et vald ei saanud kahju.

Tõsikindlalt leidis tõendamist, et Y ei töötanud ja avalikest vahenditest talle tehtud väljamaksed olid

alusetud.

Alusetu on apellandi etteheide p. 116 kohtule, et maakohus ei ole analüüsinud seda, milline oli kulu

vabaajakeskusele ajal, kui muusikakooli ja vabaajakeskust koristas üks isik. Maakohus ei pidanudki

seda analüüsima, kuna rahaliste vahendite jagamine ja vabaajakeskuse eelarve ei olnud menetluse

esemeks. Kohtuotsuses on kajastatud piisavas ulatuses tollase vallavanema M ütlused keskuse

koristamisest ning tööjõukuludest ja selle kujunemisest.

11.7 Alusetu on apellatsiooni p. 120 kuni p. 124 maakohtule tehtud etteheide selles, et üllatuslik oli

kohtuotsuses (p. 3.8) maakohtu seisukoht, et „on ilmselgelt kahjustatud Saarde valla varalisi huve“.

Üllatuslik ei ole see juba põhjusel, et süüdistuses on ära toodud, millistes summades on Yle töötasu

arvestatud ja summad, mis on pangakontole kantud. Seega olid süüdistatavale ja kaitsjale teada,

millistes summades oli väljamakseid tehtud. Need summad olid majandusliku sisuta töösuhte eest

alusetult üle kantud ja vähemalt selles ulatuses olid valla varalised huvid kahjustatud. Konstateering

kohtuistungil, et formaalse kuriteotunnustega asjas ei ole kannatanut ning kohtuotsuses avaldatud

seisukoht varaliste huvide kahjustamise osas ei ole vastuolulised.

Süüdistuses toodud summade arvestamist ja ülekandmist tõendavaid tõendeid uuriti

kohtumenetluses ning uurimisel osalesid nii süüdistatav kui kaitsja. Kaitsja tõmbab alusetult

võrdlusmärgi varaliste huvide ja varalise kahju vahele. Erinevad varalised huvid ei ole automaatselt

varaline kahju. Selles osas on kaitsjal segadus, kuna apellatsioonis p. 125 on väide nagu „maakohus

otsust põhjendanud väitega, et Heli Juhkamsoo siiski on kahju tekitanud.“. Sellist väidet ei ole

maakohus esitanud. Vastupidi, nt kohtuotsuse p. 6.2. on kohus karistuse kohaldamise viisi valikul

arvestanud, et varaline kahju puudub. Maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust,

rääkimata olulisest rikkumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

12. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis ja

sellele prokuratuuri vastustes toodud väidete ja põhjendustega, leiab, et apellatsiooni argumendid

kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus Heli Juhkamsoo KarS § 299 lg 1 ja §

345 lg 1 järgi süüditunnistamise ning karistamise osas on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus märgib, et esitatud apellatsioonis kaitsja tugineb samadele argumentidele,

millistele on maakohus oma otsuses juba põhjalikult vastanud.

13. Kohtukolleegium sissejuhatavalt märgib, et kaitsja sisuliselt nõustub H. Juhkamsoo süüdistuse

aluseks oleva faktoloogilise teokirjeldusega sellest, et Heli Juhkamsoo tegeles Kilingi-Nõmme

vabaajakeskuse juhatajana mh töötajate tööajatabelite täitmisega, kuhu kandis Y osas tegelikkusele

mittevastavaid andmeid. Vallavalitsus, mida esindas vallavanem M, sõlmis H. Juhkamsoo

ettepanekul töölepingu Yga asumaks tööle Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse koristajana.

Tegelikkuses Y vabaajakeskust ise ei koristanud, vaid koristama hakkas C. Heli Juhkamsoo märkis

C poolt tehtud koristajatöö tabelisse Y nime alla. Vallavalitsus kandis palga vabaajakeskuse

koristamise eest üle Y pangakontole. Kohtukolleegium leiab, et selliselt taandub praegune vaidlus

üksnes H. Juhkamsoo käitumisele õigusliku hinnangu andmisele olenemata asjaolust, et kaitsja on

12(17)

nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonis juhtinud tähelepanu arvukatele KarS § 299 lg 1; §

345 lg 1 koosseisudevälistele asjaoludele, millistel pole tähtsust käsiloleva kaasuse õigeks

lahendamiseks.

13.1. H. Juhkamsoole etteheidetud § 299 lg 1 kaitstavaks üldiseks õigushüveks on dokumendi

puutumatus ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäive. Ametialase, s.o. ametiisiku võltsimise

puhul on vaadeldava sättega kaitstavaks õigushüveks ühtlasi ka riigi haldustegevus ja ametialase

tegevuse õiguspärasus.1 KarS § 345 lg 1 kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu

aga dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus (RKKK nr 3-1-1-46-07, p 7.2).2 Selliselt

süüdistuse ning etteheidetud süüteokoosseisude välisteks jäävad kaitsja argumendid sellest, et

tegelikult oli vabaajakeskuse koristamise töö korralikult ära tehtud, kahju kohalikule omavalitsusele

pole tekkinud, põhjendamatuid lisakulutusi pole vallavalitsus kandnud. Kuigi maakohus on oma

otsuses viidatud kaitsja seisukohti ka mingil määral käsitlenud, jätab kohtukolleegium need

apellatsioonis taasesitatud argumendid asjassepuutumatutena tähelepanuta.

14. Kaitsja vaidleb vastu süüdistuse konstruktsioonile ning maakohtu hinnangule osas, et Heli

Juhkamsoo oli Kilingi-Nõmme vabaajakeskuse juhatajana valesisuga töötabelite täitmisel

ametiisikuks KVS § 2 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus märgib, et oma apellatsioonis

argumenteerib kaitsja oma seisukohta enamasti viidates kehtivale Riigikohtu praktikale, mis

käsitleb ametiseisundi tuvastamist isikul, kes tegutses eraõiguslikus juriidilises isikus, mis täitis mh

ka avalikke ülesandeid (3-1-1-98-15). Praeguses kriminaalasjas sellist olukorda ei ole. Kilingi-

Nõmme Vabaajakeskus on põhimääruse alusel Saarde Vallavalitsuse hallatav asutus, Saarde

Vallavalitsuse eelarvest finantseeritav ja kõigile vallaelanikele avalikke teenuseid osutav kohaliku

omavalitsuse üksuse asutus.

14.1 Asjakohane on kaitsja sedastus, et isikut saab lugeda ametiisikuks juhul, kui tal on 1)

ametiseisund ja 2) samal ajal täidab ta avalikku ülesannet. Lisaks juba süüdistuse tekstis nimetatud

õigusaktidele, mis sisustavad Heli Juhkamsoo ametiseisundi olemasolu ning millistest tulenesid

tema volitused teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja õiguslikke toiminguid3, märgib

kohtukolleegium järgmist. KOKS § 50 lg 1 p 7 kohaselt esitab vallavanem või linnapea valla- või

linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse

kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele

ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi,

kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodu tähendab, et nii seadusest

tulenev valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetamise kord kui ka Saarde vallavolikogu poolt

kehtestatud põhimäärusest tulenevad ametiasutuse hallatava asutuse juhi volitused, lubavad üheselt

järeldada, et Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse juhatajal oli ametiseisund – õigus mh suunata

vallavalitsuse poolt vastuvõetavate otsuste vastuvõtmist (pädevus koostada vabaajakeskuse eelarve

eelnõu). Sellist järeldust ei väära kaitsja poolt tehtud viide 08.04.2018 kuni 07.05.2021 kehtinud

Saarde valla põhimääruse § 81 lg 3 redaktsioonile, mille kohaselt „Hallatav asutus ei teosta

avalikku võimu, v.a juhul, kui seadusega antud volitusest tulenevalt on õigus osa avaliku võimu

ülesandeid hallatavale asutusele delegeerida“4. Kohtukolleegiumi veendumusel teeb kaitsja

viidatud regulatsioonist vale järelduse, kui väidab, et süüdistatav oli hallatava asutuse juht ning

hallatav asutus ei teosta avalikku võimu, seega ei saanud süüdistatav olla ametiisik.

Ringkonnakohus märgib, et vaadeldavas kaasuses teostab avalikku võimu Saarde vallavalitsus,

kelle otsuseid avalike rahaliste vahendite käsutamisel vabaajakeskuse osas suunas sisuliselt H.

1 KarS kommenteeritud väljaanne, lk 755.

2 Ibid. Lk 833

3 Saarde Vallavolikogu 30.11.2011 määrusega nr 25 kinnitatud Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse põhimäärus; Saarde

Vallavolikogu 22.01.2020 määrusega nr 2 kinnitatud Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse põhimäärus.

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/405042018005

13(17)

Juhkamsoo. Samuti väärib märkimist, et KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund mh õigusaktist

või asutuse töökorraldusest tulenevast õiguses otsuse tegemises või selle sisulises suunamises, seega

tuleb jaatada H. Juhkamsool ametiseisundi olemasolu.

14.2 Lisaks H. Juhkamsool ametiseisundi olemasolule tuleb hinnata, kas süüdistuse aluseks oleva

ülesande – töötabelite täitmine - on käsitatav avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg -te 1 ja 2

tähenduses. Riigikohus on märkinud, et KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette

nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. (RKKK

11.12.2015, 3-1-1-98-15, p-d 61-62). Kohtukolleegium leiab, et maakohus on küll õigesti leidnud,

et vabaajakeskus täitis avalikke ülesandeid, kuid antud juhul on määrav siiski leida vastus

küsimusele, kas konkreetse toimingu ehk töötaja palgatabeli täitmine ja esitamine

raamatupidamisele, on käsitatav avaliku ülesande täitmisena. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et

Rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhendi“ § 15 lg 2 kohaselt raamatupidamisüksuse töötajate vastutus määratakse ametijuhendites

ning süüdistatav ei olnud ametijuhendi järgi kohustatud tööajatabeleid täitma. Kohtukolleegium

märgib, et H. Juhkamsoo vabaajakeskuse juhataja ametijuhendit ei ole kohtus tõendina üldse

uuritud ega sisaldu kriminaalasja materjalides. Tunnistaja M ütlusest nähtub, et H. Juhkamsoo

keeldus ametijuhendi allkirjastamisest. Selliselt on põhjendamatu kaitsja seisukoht, et tööajatabelite

koostamine ei olnud H. Juhkamsoo kohustuseks. Uuritud dokumentidest ning vanemraamatupidaja

W ütlustest nähtub vastupidine.

Maakohtus olid uuritud Saarde vallavolikogu poolt kinnitatud Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse

põhimäärused, millistest üheselt tuleneb vabaajakeskuse juhataja aruandekohustus Saarde

vallavalitsuse ees ning pädevus käsutada eelarvevahendeid temale antud volituste ulatuses, tagades

vabaajakeskuse varade ja rahaliste vahendite sihipärase kasutamise. Samuti uuriti maakohtu

menetluses ka Saarde Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (kd I lk 97-101).

Raamatupidamise sise-eeskirja p 2.4 kohaselt tööaja kasutamine fikseeritakse tööaja ja töötasu

arvestuse tabeliga. Tööaja arvestustabelid esitatakse raamatupidamisele paberkandjal või meili

teel kuu lõppemisele järgneval päeval. Raamatupidamise sise-eeskirja p 3 kohaselt kõik

majandustehingute kohta käivad dokumendid esitatakse raamatupidamisele allasutuste juhtide või

nende volitatud ametiisikute poolt. Raamatupidamine võtab vastu ainult juhi poolt viseeritud

dokumente. Palga arvestust puudutavad dokumendid esitatakse hiljemalt kuule järgneval päeval.

Selliselt on tuvastamist leidnud, et vabaajakeskuse juhataja poolt töötajate tööaja arvestamise ning

tööaja arvestustabelite esitamise kohustus vallavalitsuse raamatupidamisele tuleneb üheselt

eelviidatud õigusaktidest. Sellist vabaajakeskuse juhataja õigusaktidest tulenevat kohustust ning

töökorraldust kinnitas ka tunnistajana ülekuulatud vanemraamatupidaja W, kes selgitas, et

vabaajakeskuse juhataja H. Juhkamsoo esitas iga kuu alguses tööajatabelid talle digiallkirjastatuna

meiliaadressile xxx, mille alusel ta arvestas vabaajakeskuse töötajate töötasud. Tunnistaja samuti

kinnitas, et kõikidel asutuste juhtidel on kohustus esitada raamatupidamisele oma töötajate kohta

andmed, et saaks nendele töötasu arvestada.

Kohtukolleegiumi veendumusel, et tööaja arvestustabelite alusel käsutati avaliku sektori

eelarvevahendeid eelviidatud õigusaktide alusel ning seda tehti H. Juhkamsoo poolt KVS § 2 lg 2 p

2 mõttes tehtavate toimingute (tööajatabelite koostamise ja esitamise) tulemusena, tuleb jaatada, et

tööajaarvestustabelite koostamisel ja esitamisel täitis H. Juhkamsoo avalikku ülesannet. Selliselt on

õige maakohtu lõppjäreldus, et praeguses kaasuses on H. Juhkamsoo ametisikuks KVS § 2 lg 1;

KarS § 288 lg 1 tähenduses.

15. Tagajärjetuks jääb kaitsja seisukoht ning taotlus maakohtu poolt kogumis hinnatud tõendite

ümberhindamiseks ning tunnistaja M ütluste ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale

jätmiseks, kuivõrd kaitsja arvates need ei riimu ülejäänud tõendikogumiga. Uue otsuse tegemisel

palub kaitsja ringkonnakohtul arvestada süüdistatava ütlustega, kelle ütlusi maakohus pidas

14(17)

ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohus viitab kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et kui

erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel

süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks

(või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese

astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust

või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-

1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga

tuvastatavad. Olemasoleva tõendikogumi põhjal ei ole võrreldes maakohtuga võimalik jõuda

teistsugusele lõppjäreldusele nii tõendite hindamise kui ka süüdistatava käitumisele antud juriidilise

hinnangu osas. Kuigi kaitsja toob apellatsioonis välja lõikude kaupa M ristküsitlemise käigus antud

vastuseid, ei nähtu nendest ühtegi väidetavat kõrvaldamata vastuolu teiste tõenditega ega M poolt

varasemalt antud ütlustega.

15.1 Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt saab tunnistaja

ütluste ebausaldusväärsusest rääkida eeskätt siis, kui isiku ütlused on ajas muutunud ning isik ei

suuda ütlustes esinenud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada. Kohtupraktikas

väljakujunenud seisukoha järgi saab kohus isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldada

tema kohtueelses menetluses antud ütlusi üksnes KrMS § 289 lg 1 järgi kohtumenetluse poole

taotluse alusel ristküsitluse käigus, kui kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses

antutega. Kui see tingimus on täidetud, saab kohus tugineda ütluste usaldusväärsuse hindamisel

vastuolule tõendiallika kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel (RKKKo nr 1-21-3307,

p 17). Tunnistaja M ristküsitlemise käigus on kaitsja küll ühel korral taotlenud väidetava vastuolu

kõrvaldamise eesmärgil tema poolt eeluurimisel antud ütluste osa avaldamist, kuid

kohtukolleegiumi veendumusel ei ole vastuolu M poolt erineval ajal antud ütluste vahel üldse

tuvastatav. Tunnistaja selgitas seejuures ütluste osa avaldamise järgselt maakohtule veenvalt,

millega seoses hakkas ta mõtlema Heli Juhkamsoo vabaajakeskuse juhataja ametikohalt

vabastamisest – selleks on olnud mitu asjaolu kokku - H. Juhkamsoo ei allkirjastanud

ametijuhendit, ei täitnud talle esitatud ülesandeid, pidi vabaajakeskust ise koristama, ühelt poolt oli

vallavolinikuna tunnistaja ülemus, teistpidi keskuse juhatajana vallavanema alluv (Kd II lk 70).

Kohtukolleegium lõpetuseks märgib, et viidatud asjaolu ei ole tõendamiseseme asjaolude

tuvastamise seisukohalt samas ka tähtis ega kuidagi mõjuta tuvastatud asjaolu, et H. Juhkamsoo

kandis koristaja tööajatabelisse valeandmeid koristaja tööd tegeva isiku näol.

15.2 Kriminaalasjas on üheselt tõendamist leidnud, et vallavanem M teadis üksnes asjaolust, et

koristaja ametikohale palgatakse tema poolt allkirjastatud töölepingu alusel Y. Kaitsja

apellatsioonis toodud mõttearendus, et Saarde Vallavalitsus M isikus oli teadlik või hoopis nõus

asjaoluga, et Y vabaajakeskuses reaalselt tööd ei tee ning tööajatabelites kajastatakse valeandmeid,

jääb oletuslikuks. Konkreetsete sh ka kaudsete tõendite puudumist M sellisest teadmisest ilmestavad

kaitsja apellatsioonis toodud argument elulisest usutavusest (apellatsiooni p 59) ning tema järeldus,

et asjas esineb vähemalt mõistlik kahtlus, et M ja Saarde vald olid töölepingu sõlmimise asjaoludest

teadlikud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et ka

õigeksmõistva kohtuotsuse taotlemisel tõendite puudumisest tingitud tühimikku ei saa asendada

elulise usutavuse või kõrvaldamata kahtluse väidetava olemasolu argumentidega. Kohtukolleegium

nõustub maakohtu märkusega, et isegi, kui võtta aluseks kaitsja seisukoht, et M teadis, et Y ei suuda

töökohustusi täita, siis see ei mõjuta H. Juhkamsoo süüd. Ametiisik ei tohi dokumenti võltsida ka

siis, kui kõrgemalseisev ametiisik (vallavanem) on sellest teadlik. Kui teine isik on kallutanud

võltsima, võiks ta vastutada koos süüdistatavaga kuriteole kihutajana (KarS § 22 lg 2). Mle sellist

etteheidet pole tehtud ning puuduvad ka mistahes tõendid, et ta oleks olnud nõus, et tööle

vormistatud Y koristaja tööd reaalselt ei tee või oleks olnud teadlik H. Juhkamsoo poolt

tööajaarvestuse tabelite võltsimisest.

15(17)

16. Maakohus on jälgitavalt ning õigesti põhjendanud H. Juhkamsoo poolt ametliku dokumendi nii

võltsimise kui ka kasutamise asjaolusid. Et kriminaalasjas puudub vaidlus (vt kaitsja apellatsiooni p

4.2 – 4.4), et H. Juhkamsoo täitis ning esitas Saarde vallavalitsuse raamatupidamisele tööajatabelid

Y osas, kes tegelikkuses vabaajakeskust ei koristanud, tuleb asuda maakohtuga nõustuvalt

seisukohale, et süüdistus on täielikku tõendamist leidnud.

16.1 KarS § 299 lg 1 kohaselt on praegusel juhul tegemist selle koosseisu esimese alternatiiviga, st

intellektuaalse võltsimisega, s.o dokumenti on kantud sellised andmed, mis oma sisult ei ole õiged

ning selliste andmete kandmine dokumenti muudab selle sisuliselt fiktiivseks.

16.2 Süüdistatavale etteheidetud võltsitud dokumendi kasutamise koosseisu realiseerimise osas

tuleb märkida järgmist. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et kui tegu on võltsitud dokumendi

kasutamisega KarS § 345 mõttes, peab kohus ära näitama, kuidas sai võltsitud dokumendi kasutaja

(süüdistatav ise) õiguse omandada. Kaitsja leiab, et seda tehtud ei ole. Süüdistus ei sisalda

etteheidet, et Yle arvestatud ja temale väljamakstud töötasu oleks mingis osas jõudnud süüdistatava

kätte. Uuritud tõenditest nähtub, et Y andis töötasu üle Cle, kes koristustööd Y eest reaalselt ka tegi.

Kohtukolleegium märgib, et objektiivsest küljest on H. Juhkamsoo käitumine koosseisupärane. Ta

kasutas intellektuaalselt võltsitud dokumenti, kui edastas selleks volitatud isiku ehk iseenda

koostatud ebaõigeid andmeid sisaldavad tööajatabelid Saarde vallavalituse raamatupidamisele, kes

tegi valla eelarvest väljamakseid Yle. Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et kehtivas kohtupraktikas

on asutud seisukohale, et KarS § 345 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks piisab eesmärgist

omandada õigus ka siis, kui õigus omandatakse mitte süüdlasele endale, vaid ka kolmandale isikule

(vt nt mutatis mutandis RKKKo nr 1-21-5033, p 15).

17. Põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et kuna koristustöö oli tehtud, siis ei ole H. Juhkamsoo

võimalik eksimus tööaja tabelite täitmisel karistusväärne. Praeguses kriminaalasjas ei olnudki

vaatluse all asjaolu (kuigi kaitsja esitas selles osas omapoolseid argumente), kas koristustöö oli

reaalselt nõutavas ulatuses ära tehtud. Oleks uurimise käigus ilmnenud, et koristustööd ei tehtud,

tulnuks prokuratuuril kaaluda, kas süüdistatava tegevus vastab mõnele teisele kuriteo kooseisule (nt

KarS § 209 järgi). Kohtukolleegium kordab, et nii KarS § 299 kui ka § 345 üldiseks kaitstavaks

õigushüveks on dokumendi puutumatus ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäibe

usaldusväärsus. Antud juhul on rikutud nii dokumendi puutumatust kui ka sellega seotud õiguskäibe

usaldusväärsust. Selliselt on dokumendi võltsimise ning kasutamisega seotud tegevus üheselt

karistusväärne. KarS § 299, § 345 koosseisude realiseerimine ei eelda kahju tekkimist.

18. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et esitatud apellatsioonis on sisuliselt korratud juba

maakohtule esitatud kaitseversiooni ja väiteid, millele aga maakohus on oma otsuses ammendavalt

vastanud ning toonud oma seisukohtade kinnitamiseks välja tõenditest nähtuva neid kinnitava

informatsiooni. Maakohtu otsuses avaldatule ei ole apellatsioonkaebuses esitatud selliseid

argumenteeritud vastuväiteid, mis annaksid aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja maakohtu

seisukohtade ümberhindamiseks.

19. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatavale mõistetud karistust kaitsja eraldi ei vaidlustanud.

Maakohtul on süüdistatava süüle vastava karistuse mõistmisel ulatuslik kaalutlusruum. Kõrgema

astme kohus sekkub kohtu kaalutlusõigusesse selge vea korral, mis on toonud kaasa kuriteo

raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise (vt RKKKo nr 1-

20-1108, p 16). Argumente süüdistatavale mõistetud karistuste muutmise kasuks kaitsja

apellatsioonis ei leidu. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistatavale põhi- ning liitkaristuste

16(17)

mõistmisel on maakohus samuti õigesti kohaldanud materiaalõigust ning veatult juhindunud

kehtivast kohtupraktikast.

20. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS §-

s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-

345 lg-test 1, 2 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 16.04.2025. a otsuse H. Juhkamsoo suhtes

muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

21. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud

lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

Ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, seega jäävad süüdistataval

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

17(17)